30. juuni 2014

Roosipildid

Kohas nimega Haapsalu Kuursaali ümbrus. 28.juulil 2014. Mõnus, tore ja ilus lapsepõlvemaa, sest mu kaksikõde käis seal koolis ja siis jõudsin minagi talle külla, rongiga. Oh ajad nii kauged ja ilusad. Aitäh Arkole, kus mu paletele vastas ja meid sinna viis ja tänan veel ilmataati, kes sellise normaalse suveilma meile korraldas. Mina tunnen alati rõõmu pisiasjadest ja kaunitesthetkedest minu elus. Lisaboonusena on ka kallid inimesed, kes minuga koos seda ilu javõlu jagavad. Elu on lill. Elu on sinuga koos suur lilleaed, kallis Arko! Tänud sulle!






















Töökaaslastega PÖFFihundil külas

Viimasel suvepäevade üritusel käisime kunstiinimesel Seaküla Simsonil külas. Skulptoril, kes on palju toredaid asju oma kätega valmistanud. Olen ka temast filmi näinud aga kohapeal tema natuke roppu kõnepruuki ja sõnastust kuulata oli nii naljakas. Kunstnik oli külalislahke ja viis meid töökotta, lubas oma poismehe elamisse ja tegi väikese jalutuskäigu oma maal ja metsas. Aga tasub minna ja vaadata kuidas see meisterdamine käib. Pöffi hunti nägime ja paljusid teisigi tooteid. See kunstnik oma tooteid poodides, messidel ja galeriides ei müü ning seepärast peab huviline ise kohale minema. Temast ja Leino Juhkamist on tehtud ka film "Afganistani armid", mida ma olin telekast näinud ningseda huvitavam oli selle 2. mehega kohtuda. Leinot tunnen invaspordilaagritest ja võistlustelt juba ammu. Müts maha selliste meeste eest, kes pärast selliseid jubedaid läbielamisi N Liidu armees on ellu jäänud ja oma tee leidnud.  
Edu sellele ägedale eesti mehele tema töös, elus ja loomingus. 
Rohkem saab lugeda siit.




























Romantiline reedeõhtu

Käisime kingitust nautimas, mille Arko õde ja õemees meile võimaldasid. Romantikapakett oli sel korral pühendatud Arkole, kellel on tulemas kohe kohe sünnipäev. Seadsime siis auto nina Pärnu suunas ja kohtumispaik oli Salzburg. Ilm oli meie suvele kohane ja õhtu koosnes romantilisest mitmekäigulisest õhtusöögist, väikesest veinist kaminatule valgusel. Loomad vaatasid pealt ning küünlad põlesid lillede keskel. Nostalgiat oli ka ja sellised toredad telekad ja telefonid olid lahedad,mis ongi tore ja ega me sinna telekat vaatama läinudki. Oligi jalkavaba õhtu. Seejärel tegime pisikese jalutuskäigu ning õhtu jätkus meie toas. Olime lõpuks nii väsinud, et vajusime unne aga segas veidike mitte nii mõnus voodi, kui meil kodus. Aga öö sai otsa ja hommikuks olime puhanud  ning peale eine lunisin Arkolt kauaoodatud Haapsalu päeva välja. Õnneks jäid ka Ivi ja Veiko nõusse ning mina plaksutasin käsi ja lõin nurru 2 kokaraamatu lehekrabina saatel. Ilus oli ja tänud kutsujatele ning teenindajatele, kes meile seda rõõmu pakkusid ja võimaldasid.