29. september 2015

Tule saa osa muusikapäevast

Tulemas on muusikapäev.
Vahendan infot, et Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus  tähistab  muusikapäeva Eesti Muusikanõukogu tähistab  1. oktoobril kolmandat korda rahvusvahelist  muusikapäeva. Sel päeval juhitakse  suurejoonelise kontserdiprogrammi kaudu tähelepanu muusika tähtsusele meie igapäevaelus. Kontsert toimub ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses.
Muusikapäeval toimub üle terve Eestimaa enam kui 200 tasuta lühikontserti ja põnevad lisaprogrammid. Kuulamisrõõmu võib kogeda nii traditsioonilistes kui ebaharilikes kohtades, mis 1. oktoobril kontserdipaikadeks vormuvad. Muusikapäeva kontserdid on keskmiselt 30 minutit pikad ning toimuvad päevasel ajal. Päevale paneb punkti iga-aastane Muusikapreemiate tseremoonia, mida saab algusega kell 19 jälgida ETV otseülekande vahendusel telepildis või kuulata Klassikaraadiost. Muusikapäev on heatahte ettevõtmine, mille õnnestumisele aitavad kaasa sajad muusikud, kontserdipaigad, koostööpartnerid ja toetajad. Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast.
Üheks kontserdipaigaks on Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus (Endla 59), kus  kell 16 annavad tasuta kontserdi trompetist Indrek Vau ja pianist Peep Lassmann.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus juurutab majandusnõustamise teenust

Edastan Raepressi uudise, et Tallinna Sotsiaaltöö Keskus juurutab edukalt uut  teenust  
Mullu käivitas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse oma  klientidele uue teenusena majandusnõustamise, eesmärgiga aidata kaasa  klientide paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule.
„Majandusnõustamise teenus on nüüdseks sisse saanud korraliku hoo,“ ütles Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa, „tänavu esimesel poolaastal osutati teenust 353 inimesele, kes käisid nõustamisel kokku 527 korda.“
Majandusnõustamise teenust laiendati  ja lisaks TSK  klientidele avati  vastuvõtt Linnavaraameti  ja  linnaosade sotsiaalosakondade poolt suunatavatele inimestele, kes vajavad nõu ja tuge oma pere eelarve koostamisel, õpetust võlgade vältimiseks jmt. Nende  nõustamine toimub kahes Tallinna linnaosas, Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel,  aadressidel Tuulemaa 6 ja Mahtra 44.
Majandusnõustamise eesmärk on aidata kaasa isikute ja perede paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimesi oma rahalisi ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse sattumist ennetama. Majandusnõustamise sisuks on isiku tulude-kulude analüüs, pere-eelarve koostamine, oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine. Majandusnõustamise teenusele on oodatud Tallinna elanikud, kes soovivad õppida  väikese sissetulekuga paremini hakkama saada.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa sõnul on uue  teenuse kasutamine tehtud  klientidele resotsialiseerimisplaani kohustuslikuks osaks ja analüüs on näidanud selle teenuse vajalikkust. 
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus  pakub  ka võlanõustamise teenust, mille sisuks on teabe edastamine võlgnike õigustest, kohustustest ja abisaamise võimalustest seoses tekkinud võlgadega ning abistamine dokumentide koostamisel ja taotluste esitamisel.

Õigusapteek jagab tasuta õigusabi

Edastan Raepressi uudise, et Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood jätkavad kuni 14. detsembrini tasuta õigusabi osutamist Tallinna Linnakantselei teenindussaalis, Mustamäe LOV-is ja Saue vallas. Nõustamise ajad ja päevad on jagatud eesti ning vene keelerühmade järgi, et tagada kvaliteetse õigusabi kättesaadavus vastavalt abivajaja keele kasutusele. Nõustamine toimub elava järjekorra alusel.
 
Tallinna Linnakantseleis antakse tasuta õigusabi:

·         esmaspäeval 10.00-16.00 eesti keeles, teisipäeval 10.00-14.00 vene keeles, kolmapäeval 10.00-12.00 eesti keeles, neljapäeval 10.00-14.00 vene keeles ja reedel 10.00- 14.00 eesti keeles.
·         Mustamäe LOV-is esmaspäeval 12.00- 17.00 eesti ja vene keeles.
·         Saue vallas, Laagri Kultuurikeskuses (Veskitammi 8) saab tasuta õigusabi esmaspäeviti kell 12.00- 18.00 eesti keeles.
 
2014. aastal osutati Juristide Liidu liikmete ja noorliikmete (juuratudengid) poolt Õigusapteegi projekti kaudu tasuta õigusabi 4413 inimesele. Käesolev aasta on näidanud õigusabi vajajate arvu suurenemist veelgi.
Õigusapteegis annavad tasuta õigusabi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid. Oodatakse abivajajaid sooviga saada tasuta õigusabi notaritoimingute, pärimisõiguse, perekonnaõiguse, lastele elatisraha nõuete, töölepingu seaduse, maksuõiguse, täitemenetluse, era- ja juriidiliste isikute pankrotimenetluse, kohtusse pöördumise, hagiavaldustele esitatavate nõuete, maksekäsukiirmenetluse, kohalike omavalitsuse ja riigiasutusega suhtlemise ja dokumentide vormistamise, tarbijakaitse ja sinna esitatavate kaebuste lahendamise, korteriühistu ja KÜ otsuste, maa- ja omandiküsimuste, lepingu- ning võlaõiguse alal.
Eesti Juristide Liit annab tasuta eesti ja venekeelset kvalifitseeritud õigusabi veebiportaalis  JURIST AITAB: www.juristaitab.ee või www.juristaitab.ee/ru
Portaalides annavad tasuta õigusabi Eesti Juristide Liit ning Õigusapteegi õigusnõustajad ja eksperdid. Õigusabi soovijad esitavad küsimused veebis, Juristide Liidu õigusnõustajad vastavad viie kalendripäeva jooksul. Õigusvaldkonnad, milles abi antakse:  perekonnaõigus, võlad ja nende ümberkujundamine, eluruumi omamine ja kasutamine, üürisuhted ja korteriühistute problemaatika, pärimisõigus, asjaõigus (maa ja kinnisvara), täitemenetlus ja eraisiku pankrott, kohtusse pöördumine ja hagile esitatavad nõuded, Eestis tehtud kohtuotsuse tunnustamine välismaal, ettevõtlusega seonduvatele küsimused. Põhjalik teave Õigusapteegi korralduse, nõustajate spetsialiteedi ja võimaluste kohta on Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee, tel 631 3002 või EJL Facebookis.

27. september 2015

Suveblogi: Eestimaa suvi on lahe, ilus ja mõnus

Küll ma sooviks, et suvi kestaks veel. Aga vähemalt 9 kuu pärast on taas suvi. Sel aastal pidime küll seda suvesooja kaua ootama aga ta tuli siiski. Seda näitas kraadiklaas Jõgevamaal augustikuu alguses ja lisaks suplustele sai marju korjata, ringi  reisida.  Minu viimase kümne aasta lemmikuks ujumiskohaks on jäänud ja seesaarejärve on ikka nii mõnus, puhas ja armas RMK looduskoht. Seal on vaikus ja rahu ja männimetsa õhk, järvekarbid, telgid... Arko on ka, sest ilma temata ma ujuma ei pääseks aga vaatamata sellele, et ta ise ei uju, siis mind on ta mitmel korral sinna ujuma viinud. Olen selle eest tänulik talle ja rõõmus nende koosviibitud hetkede üle. Arko ema on ka üks lõpmata kena ja armas inimene, kes meid rõõmuga koju ootab ja hea ja paremaga kostitab. Sel suvel sain ka õunu ja sõstraid korjata ning puhkust veeta. Nii juba üle kümne aasta. Suvest on tore mälestus piltidena ja küll tahaks ennast kätte võtta ja pildid ära ilmutada. Unistan, et kohe albumitesse saaks panna teemade kaupa. Et olekski päris lilliepildid, loodusfotod, hetked ja inimesed koos erinevate sündmustega aastate kaupa. Vahel küll Arko viskab nalja ja küsib, et kas pole veel piisavalt aga minu jaoks on iga pildiga kaasnev hetk, mälestus ja kogemus. Punased sõstrad toovad kohe suhu selle maushappuka maitse ja päikesepaiste ning suve. 



























  

Hea teada: 2016 muutub abivahendite müük ja üürimine

Seoses uue töövõimereformiga on meie elus ootamas ees palju muudatusi. Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on need asutused, kuhu puuetega inimesed peavad tulevikus pöörduma hakkama. Samuti muutub abivahendite ostmine ja üürimine (endise nimetusega rentimine). Omaosalus on abivahenditel vahel nii suur, et senini on mitmed inimesed ostmise asemel võtnud asja üürida, kuid juba sellel aastal  näitab rahade lõppemine seda, et ka soodushinnaga rendi asemel peavad inimesed maksmatäishinda.  Minu arvates läheb sellistel juhtudel see omaosaluse tasu kordades kallimaks, kui ise oma abivahendit soodushinnaga välja ostes aasta alguses. Aga nüüd on ees ootamas mitmed muudatused ja juba jaanuarist 2016 on abivahendite korralduses muudatused ees. Artikli link on pealkirja all. 

Tiina Kalevik: Abivahendite maakondlik raha asendub üleriigilisega

Uuest aastast muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, millega teenus muutub kättesaadavamaks ning asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Suur ja põhimõtteline muutus seisneb selles, et kui seni korraldasid abivahendite teenust maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis alates 2016. aasta algusest tegeleb sellega riigi sotsiaalkindlustusamet. Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda just nimelt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (infotelefon 16106 või 6121360). 

Teenuse liikumisega sotsiaalkindlustusameti haldusalasse kaasneb teine põhimõtteline muutus – abivahendite eelarve ei jagune uuest aastast enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. Igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse ettevõttesse Eestis, millel on sotsiaalkindlustusametiga kehtiv raamleping. Seega kaob abivahendi taotlejal vajadus teha sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes - ta saab endale sobivaima variandi, mis Eestis saadaval on. Vastavate ettevõtete nimekiri koos teenuse korraldust puudutavate infomaterjalidega avaldatakse hiljemalt aasta lõpus sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Alates 1. jaanuarist täieneb ja saab uue formaadi abivahendite loetelu. Selles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab.

Uutest nõuetest lähtuvalt on teatud abivahendeid võimalik edaspidi vaid üürida, lisaks tekib osade abivahendite puhul nii teenuse osutajale kui abivahendi kasutajale abivahendi regulaarse hooldamise kohustus. Täpsemat infot selle kohta jagavad abivahendite üüriteenust pakkuvad ettevõtted. Kui mingil mõjuval põhjusel on vaja üüritavaks määratud abivahend siiski välja osta, tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole vastava ühekordse loa saamiseks. Taotlusi võetakse vastu digiallkirjastatuna e-posti teel või ka omakäeliselt allkirjastatuna tavapostiga.

Täiesti uue mõistena tulevad abivahendite loetelus käiku aktiivsusgrupid. Ratastooli, alajäsemete proteesi ja kuuldeaparaati välja kirjutades hindab arst või rehabilitatsiooniasutus seda, mis tingimustes ja kui aktiivselt abivahendit edaspidi kasutatakse. Vastavalt sellele määratakse abivahendi aktiivsusgrupp.  
Uue korra kohaselt ei toimu enam seniseid nn kallite abivahendite komisjone. Kui arst või rehabilitatsiooniasutus on abivahendi välja kirjutanud, pöördub inimene abivahendi soetamiseks  otse ettevõttesse. Küll on aga nüüdsest igale abivahendile kehtestatud piirhind, mille ulatuses riik selle kinni maksab. Juhul kui soovitud abivahend maksab rohkem, tuleb piirhinda ületav osa tasuda inimesel endal. Erisuste saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile, mis menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 tööpäeva vältel. Seega kui varasema komisjonide süsteemi puhul võis abivahendi taotlusprotsess kesta ka mitmeid kuid, siis nüüd peaks kindlasti hakkama saama ühe kuuga.

Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Edaspidi on kavas võtta kasutusele ID-kaart ning digitaliseerida tõendite väljastamine, et abivahendeid saaks välja kirjutada ja soetada sarnaselt ravimite digiretsepti süsteemiga. Kuna uus kord üksikasjades veel täpsustub ja kõiki muudatusi ei ole ka ühe artikli piires võimalik ammendavalt lahti seletada, siis soovitan abivahendite kasutajatel selle aasta lõpuosas silma peal hoida nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi kodulehtedel, kus avaldatakse jooksvalt täiendavaid infomaterjale. Abivahendite määrus ise koos selle juurde kuuluva loeteluga leiab avaldamist Riigi Teatajas.

Abivahendite alase konsultatsiooni või koolituse saamiseks võib aga alati pöörduda Astangu keskusse, kus meil on olemas vastav tasuta nõustamisteenus. Selleks palun helistada meie keskuse üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressilkat@astangu.ee.

Tiina Kalevik
Astangu keskkonnakohanduste ja abivahendite teabekeskuse juhataja

26. september 2015

Loodusfotode jagamise nädalast

Inimesed jagavad raamatunädalat ja loodusfotode nädalat. Saadeti mullegi Tiina poolt üks kutse osalemiseks loodusfotodest ja siis selle jagamisest sõpradele 7 päeval järjest.  Pildid otsisin koduaknast, õuest või teel koju ning üks pilt on kaksikõe Liia uuest autost ja minu enda disainitud noore juhi helerohelisest vahtralehest töökoha hoovis.







Sõbrannadega kohvikus ja vanalinnas

Millal sina viimati Tallinna vanalinnasjalutasid? Või Kadriorus või mere ääres... Meie linn pakub nii palju avastamist ja nautimist, et on kuhu minna ja uusi maitseid ja vaateid avastada. Nii leppisime oma sõbrannadega kokku, et teeme ühe naisteka. Saime kokku Viru keskuses ja siis lobisesime ja jalutasime Viru tänavalt Aia tänavale ja sealt Harju mäele ning mööda Pikka jalga üles Toompeale. Aga enne seda käisime kohvitamas ja söömas Boga kohviku õues. Ilm oli ilus, toit maitses hea ja pärast jõudsime Toompeale ja treppidest alla tagasi linna peale. Oli tore 12. septembrikuu päev. Loodan, et selliste toredate sõbrannade Merle ja Ulrikaga taas linna peale minna, sest mõlemal on sünnipäevad tulemas. Sel korral pakkus jalutamiskava välja Merle. Nüüd on käes Ulrika kord midagi huvitavat välja mõelda. Meie siis koos ikka naudime, sest mõnus on paaril korral aastas naistega kokku saada. Teadagi on selle ühise aja leidmine keeruline, kuna kõikidel palju tegemist, tööd, reisimist ja mul nüüd vanaema kohustused ka rõõmustamas.


























Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...