Rabas sügist nautimas

Eile peale ujumist läksime metsa. Ilm oli ilus ja oktoobri lõpu kohta ikka liiga soe veel. Pääsküla terviserajad on heade teeradadega ja põnevat uudistust väärt. Seal liikus ringi päris palju spordihuvilisi, nii joostes, kepikõndi tehes, jalgratastel ja rullsuuskadel. Arko tegi ka ratastoolis sõitu ja mina klõpsisin fotokaameraga imelisi looduspilte. Jalutasime päris hulga maad ja imesime endasse kosutavat metsaõhku. Sel ajal helistas mulle Tallinna TV ja soovis minu käest saada intervjuud puuetega laste hoiu teemal aga keeldusin viisakalt, sest pole nõus rääkima asjadest, mida arvuliselt ei oska peast hinnata (nt intervallhoidu vajavate laste arv Tallinnas). Küll aga võin kindlalt öelda, et vajadus on suurem, kui informeeritust ja teenuse kasutamine on vajalik kõikidele puuetega laste vanematele, kes seda sooviksid. Kindlasti oskab selle kohta infot anda meie tegevjuht Tauno Asuja ja juhatuse liige Külli Urb, kes puuetega laste valdkonnaga tegelevad. Samas on tore teada, et minu blogi sissekandeid ajakirjanikud jälgivad ja selleks ma sinna neid uudiseid panengi, et informeeritus suureneks ja teadlikkus võimalustest tõuseks. Samas oli mul kahju, et ajapuuduse tõttu sinna Tallinna lastekodu infotunnile ei jõudnud. 
Parimad neist on siin:

Jõgevamaal sünnipäeval ja puhkamas

Eelmisel nädalal olin magistriõppes Tallinna Ülikoolis ja samale laupäevale sattusid ka EIL bowlingu individuaalsed meistrivõistlused bowlinguks. Seda korraldasime meie ehk Tallinna Invaspordiühing ja osalejaid oli ka ühingust 9. Minu panus piirdus vaid peale võistluste lõppu diplomite välja kirjutamisega ja neid oli üsna tore kirjutada, sest meie omadele tuli mitmeid medaleid (tervelt 6!), mis on väga hea tulemus, sest osalejaid oli 40. Eesti 6 klassi meistriteks bowlingus pärjati tervenisti 4 Tallinna Invaspordiühingu sportlast Arko Vool, Ahti Tiesel, Marika Karafin ja Ülo Kalviste. Teise ja kolmanda koha väärilised olid veel Peeter Mägi, Mai-Liis Käärd. Tublid igatahes.

Pärast parimate bowlingu võistluste osalejate autasustamist medalite ja diplomitega asusime teele. Sõitsime Mustamäelt Lasnamäele, võtsime sealt auto peale Triinu pojukesega ning veeresime Jõgevamaale. Viisime värskele vanaemale ja kannatamatule tädile, onule tite imetlemiseks ja katsumiseks. On selline tubli poisslaps, kes autos magab või siis uudistab vaikselt omaette.  Siis läksime Arko ema sünnipäevale. Kuigi teised sugulased ja külalised olid käinud peol õigel päeval, 19.oktoobril, siis meie saabusime hiljem. Kodu oli mõnusat kapsalõhna täis, mis oli nii mõnus ja liha ja sült. Inimesed, kelle vanemad on elus, on ikka õnnelikud ja kui nad nii tublid ja head sööki teevad, siis on lausa rõõm neid näha. Rääkigu vanarahvas oma nalju ämmadest edasi aga tegelikkuses on minul olnud hea läbisaamine mehe vanematega. Poiste vanaema- vanaisaga saame siiani hästi läbi, kui ainult minul see elu nii kiire poleks. Õhtuti olen nii väsinud, et strateegilise juhtimise lugemise ajal jään magama koos kirjatükiga.  Eriti tore oli kui pühapäeval fotokaameraga pilte sai maal teha. Piltidele jäid Arko, ema Linda, Toomas, kassid Intsu ja Antsu, hobused, lambad, õunad ja muud huvitavat. Pildistasin ka sügist Vooremaad, nii udus, vihmas kui värvikireva looduse taustal. Tegelikkuses on ikka mõnus küll kui linnast välja saab ja see on päris maandav puhkus. Esmaspäeva hommikul veeresid autorattad taas Tallinna poole. Nii see nädal nädala järel möödub ja suvest on saanud sügis ja kaugel see taligi enam on.   

Lapsehoid on abiks puudega laste vanematele

Selline tore uudis siis täna Raepressilt. Tahtwsin ise esmaspäeval minna seda infotundi kuulama aga klienditöö võttis niipalju aega, et projektitutvustus sai enn läbi. Infot neil,e kelle elu see kergemaks muudab.

Raepress, 27. oktoober 2011
Tallinna lapsevanemad saavad töölkäimiseks tuge

Välisprojekt „Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus“ lubab lapsevanematel pühenduda rohkem oma tööle. Linnavolikogu nõustus Tallinna osalemisega EL struktuurivahendite inimressursi arendamise rakenduskava välisprojektis, mille kaudu pakutakse Tallinna Lastekodus ööpäevaringset lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Tallinna linn toetab projekti aastatel 2011–2013 omafinantseeringuga summas 18 541 eurot; projekti kogueelarve on ligikaudu kümme korda suurem (173 249 eurot).

Sihtgrupis on 22 raske ja sügava puudega lapse vanemat, kes on parimas tööeas ja erialaste oskustega, kuid kellel puudub hoolduskoormuse tõttu võimalus tööl käia. Nende lastele osutatakse projekti raames pühapäeva õhtust kuni reede õhtuni ööpäevaringset lapsehoiuteenust, mis lubab vanematel tööle asuda. allinna Lastekodu intervallhoiuteenust puudega lastele on rahastatud linnaeelarvest. Teenus on nõutud ja hinnatud, nõudlus selle järele on üha suurenenud: kui 2007. aastal osutati teenust 22 lapsele, siis oli nende arv läinud aastaks juba kahekordistunud; 2009. aastal tehtud küsitlusel andsid lapsevanemad teenusele väga positiivse hinnangu. Ehkki vajadus ja ka ruumid teenuse laiendamiseks on lastekodus olemas, puudusid linnal võimalused seda piisavas mahus rahastada.

Külm on ja aina jahedamaks läheb

Väljas sajab või mängib tuul kuldsete vahtralehtedega ja õhus on tunda sügist. Külm on ja eriti veel kodus, sest meie kortermaja renoveerimine käib aga meil pole ikka keskkütet. Lohutasin küll ennast ja pereliikmeid, et tähtaeg on alles (või nüüd juba) 2. novembril aga jama on küll. Radiaatorid võeti maha juba mitu nädalat tagasi ja siis oli Rene kodus. Seejärel tuldi uusi panema aga oh häda, siis olid need vanad kronsteinid seina peal, öeldi, et tulevad homme ja siis jäi Arko koduaresti. Nüüd puuriti auke seintesse ja järele jäi peale puuri välja võtmist koledad suured augud köögiseinale. Eelmisel nädalal pandi torusid, kuid nüüd on radiaatoritel isegi nupud küljes, kuid torudega ühendatud ikka pole. Kohati tundub, et asjad kohe üldse ei liigu ja kui liiguvad, siis vales suunas. Eile käis naabritädi meie radiaatoreid vaatamas ja siis selgus tõsiasi, et meie 1. korruse köögiradiaatorid on liiga pisikesed, 40 cm aga naabritel kõrgematel korrustel on 20 cm pikemad. Aru ma ei saa, mis toimub. Tellingud on akna taga, mehed kõnnivad ringi juba siis, kui valgeks läheb, autoparkla on risu ja polte täis. Arko avastas ühe suure poldi isegi oma auto tagumise rehvi seest. Karm ja väsitab see tolm, augud seintes, poolikud radiaatori ühendamised ja korralagedus. Kurtsin muret isegi korteriühistu esinaisele ja eks peale minu on neid kurtjaid veel mitmeid. Kööki korralikult ei pääse, sest niigi tillukese köögi on kraanikausi ees hõivanud hõbedane külmkapp. Süüa teen ja nõusid pesen külg ees. Hommikul viskasin ära maisihelveste karbi, sest seal oli tolmu rohkem kui helbeid. Elutoas on kardinad ripakil, sest ootan torumehi ja raamaturiiul laiutab rõduukse ees. Muidu terved lapsed on tatised ja köhivad. Premeerisin neid paar päeva tagasi soojapuhuriga ja nüüd on seal sauna eesruum. Tahaks juba kutsuda appi meie oma tuttavat remondimeest, kes need karmid renoveerimisjäägid kõrvaldaks. Tolmuvabadust tahaks ka ja sooja tuba. Loomulikult oleks tore hommikukohvi juua ilma, et akna taga kellegi jalad ja kiiver paistaksid. Praegu on pime, istun teki all ja üritan õppida. Homme jälle kolm pikka päeva ülikoolis, kuid see eest mürast ja ehituskärast eemal.  

Uus väike sugulane

Täna käisin koos Arkoga peale õppetööd Stockmannis hulludel päevadel. Eriti miskit ei ostnudki aga pärast läksime sünnitusmajja. Aga Arko polnudki veel ühtegi värsket titemammat haiglas sees vaatamas käinud. Nüüd siis jälle kogemuse võrra vanaonuna rikkam. Küsisin igaks juhuks luba garderoobist, et võime suure liftiga sõita (väiksemasse lihtsalt poleks ratastooliga mahtunudki) ja nii me 5. korrusele pääsesimegi. Arko õetütar sai poja. Vaatasime siis Tallinna Keskhaiglas selle väikese ilmaime ära. Oli teine hästi armas ja tilluke oma õnneliku emme süles. Tubli Triin! Nüüd siis paar päeva juba noor ema. Soovime talle, pojale ja värskele vanaema Margitile jaksu ja tuge - küll siis väike mees suureks kasvab. Tegime päikeselise poisiga pilti ka mobiiltelefoniga. Nii rõõmus uudis ja nüüd siis ära nähtud see värske ilmakodanik. Nime konkurss on juba avatud, sest õige nime otsing alles käib. Loodame, et selle poole meetrise ja natuke üle 3,2 kilone poisslaps ka ühe ilusa mehepoja nime endale saab. Magas teine nii magusalt peale õhtusööki ja käsi oli vapralt püst nagu tahtes öelda - edasi Kentuki poisid!

Nokia kontserdimajas ABBAt kuulamas ja vaatamas

Eelmisel nädalavahetusel käisin koos Arkoga Nokia kontserdimajas ABBAt kuulamas. Lauljad olid ka muidugi ägedad ja esinejad olid valitud tõeliselt multikulti stiilis. Menulugusid esitasid Eestist Gerli Padar, Dave Benton, Tanja Mihhailova ja  Stephen Hansen Norrast. Teater Vanemuise koduleht tutvustab sellise tekstiga: "Kontsert-tantsuetenduses "Thank You for the Music" osalevad WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Kokku astub Vanemuise suure maja laval üles ligi 50 artisti ja kõlab hittidest koosnev muusikavalik!"

 

 Tegelikkuses oli palju diskosära, kirevaid kostüüme, poolpaljaid mehi ja Bentoni Money, mony laul oli ka võimas, baletitantsijad olid nii lahedad ja pala Super super oli ilus. Piletid saime nii, et meile töömeilile tuli sooduspakkumine vanavanemate päevaks ja kuna mina ja Arko oleme ju nii vanaed, et juba vanatädid ja -onud, siis bronnisime sooduspiletid 15 eurot tükk (tavahind oli 27). Rahvast oli palju aga oli ka vabu kohti, eriti rõdul. Istusime 9. reas ja sinna pääses ka ratastooliga ääre peale istuma, sest see ongi laiem rida. Oli hea kuulata, vaadata ja kiita tahan ma teenindajad, kes olid abivalmid ja püüdlikud ning seepärast tundsime endid nagu vippidena. Kui algas vaheaeg või lõppes kontsert, siis lasid nad Arko esimesena välja. Muigasin kõrval, et muidu tallatakse ta seal ära selle külastajate massi all. Oli ka teisi erivajadustega inimesi, silma jäi soomlane, kes kõndis kepikõnnikeppide abil ja pime mees, keda saatis naine. Päris kaunis õhtu oli ja meile meeldis, eriti see 2 korda esitatud Waterloo. Lava peal keerles vanas stiilis plaadikeerutaja ja mängis ABBA plaat. Veel oli laval 4 klaaspuuri, milles ABBA-stiilis 4 valges kostüümis taustalauljat laulsid. Tantsunumbrid olid ka hästi kaasaegsed ja riided põnevad vaadata. Isegi disko klaaskuul keerles mingil ajal lae all. Tore oli ja mulle meeldis tugevalt kõlav Tanja Mihhailova häälega esitlus. Kena oli ka vaheajal juua mahla teatrikohvikus ja näkitseda Kalevi marzipanibatoonikest. Teenindajad sõidutasid meid liftiga. Esmakordselt Nokia kontserdimajas viibises häiris mind see, et kuskil pole viiteid ratastoolis külastaja jaoks ja need trepiastmed on üks ühtlane hallus, mis kehva nägemise korral võib märkamatuks jääda treppide algus ja lõpp ning siis on koperdamine kerge tulema. Lifti ilma teenindajata kasutada ei saa, sest see töötab ainult magnetkaardiga. Aga ikka oli ilus ja nüüd tean kindlalt, et ma ei igatse taga linnahalli kõledat saali ja invavaenulikku keskkonda.Las jääda mälestused lapsepõlve.

Abivahendikeskusest Eestis

Tutvusime Soomes eelmisel reedel Toimiva kotiga aga meil Tallinnas on ka sarnane puudealase teabe keskus olemas ja asub Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse ruumides. Projektipõhist tegevust rahastab Sotsiaalministeerium ja Euroopa Liit. Rohkem infot leiad siit.

Keskkond ja erivajadused

2008. aastal alustas Astangul ESF projektina tegevust Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK).
Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuses:

• koostatakse juurdepääsu ja kasutatavuse põhimõtetest lähtuvaid keskkonna kohandamise eksperthinnanguid
• nõustatakse abivahendi valikul ja hankimisel ning juhendatakse selle kasutamisel
• antakse sõltumatut informatsiooni abivahendite ja abivahendimüüjate tootevaliku ja toodete maksumuse kohta
• antakse nõu, kust ja kuidas saada toetust abivahendite eest tasumiseks ning keskkonna kohandamiseks
• korraldatakse universaalset disaini ja keskkonna kohandamise võimalusi ja viise tutvustavaid üritusi

Keskuse teenused on tasuta ning neid osutatakse inimestele üle kogu Eesti.
Põhjalikuma ülevaate Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse tegevusest saad nende kodulehel.

Töölähetus Soome Toimiva Kotisse

Reedel, 7. oktoobril käisin töölähetuses Soomes, mille korralda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, eesotsas peaspetsialist pr Malle Ojamaa korraldusel sotsiaaltöötajatega komandeeringus  Helsinki linnas ja meid oli kokku 16 inimest. Laev hommikul kõikus päris mõnusasti, kohapeal käisime Toimivas kotis, mis on loodud Helsingi linnavalitsuse toel 1998.aastal eesmärgiga pakkuda inimestele oskusi barjäärideta eluks - igale eale, erinevate puuetega ja erivajadustega inimestele ning neile spetsialistide võrgustikule, kes oma töös nendega kokku puutuvad.

Vaatasime korterikohandamist näidiskorterites ning tutvusime uute abivahenditega, mis muudavad elu barjääride vabaks. Ma oli ennem ka palju näinud aga mõned olid uudistooted ja päris huvitavad, Näiteks oli uksesilm vaegnägijale, kus vaatajale ilmus pilt nagu fotoaparaadis, mis võimaldas paremini näha ukse taga seisjat, kuulmispuudega ja nõrga häälega inimeste abivahendeid ja sellised telefone  ja puutetundlikku arvutiekraani näidati, kus nupuvajutusega tuttava näoga pildile või arstiklahvile sai eakas helistada kiirklahviga, kuhu vaja. Samas oli ka lauatelefon, kuhu sisse käis sim-kaart, mis toimus mobiilina aga kujult oli nagu lauatelefon, kasutamiseks ikka neile, kes mobiiliga toimetama ei õpi ja soovivad ikka telefonitoru peos hoida. Saime küsida ja teada, et kortereid kohandatakse tööealistele meditsiinilistel näidustustel ja eakatele pigem pakutakse meie mõistes sotsiaalkortereid koos toimivate lisateenustega.  Abivahendeid saab kohapeal proovida ja nendega tutvuda ja siis suunatakse inimene oma elukohajärgsesse sotsiaalosakonda ning sealt kaudu toimib tasuta laenutud. Kui inimene abivahendit ei vaja, siis ta tagastab selle firmasse. Need eakad, kes vajavad abivahendeid seoses vanadusega, saavad pöörduda abivahendifirmasse ja laenutada endale abivahendeid. Naljaks oli see, et pampersid on soome keele vaibad, meil mähkmed. Naera puruks, sest soome keel on nii loogiline aga samas nii naljakas.Näidiskorterid olid sellised, kus elaks isegi, puldiga sai liigutada kardinaid, valgustust ja avada aknaid. Põrandas olid andurid, mis reageerisid inimese liikumisele toas. Kõik oli nii ilus, prakitline ja turvaline. Köögitasapindasid sai liigutada, Ekspositsiooni vahetatakse mõne aasta järel. Samas igal aastal valitakse teema järgnevaks aastaks, mida on enim küsitud. väljas olid treeningvahendid, kokkukekeratav ratastooitee, 2 esirattaga rulaator, millega takistusi ületada.  Magamistoad, elutuba ja köögid olid prakitilsed ja veranda oli ka sisustatud. Soomes on selliseid näidis kodisid mitmeid ja neid külaastavad lisaks puuetega inimestele ka grupid, kes oma töötajatele koolitusi tellivad. Probleemiks oli sealgi, et abivajaid eakaid sotsiaalmajadesse on rohkem, kui kortereid. 

Sotsiaaltöötajate seltskond oli tore ja koos sõitsime pärast linnaliinibussiga linna raudteejaama juurde. Seal hargnesime ja läksime shoppama. Mina muud peale söödava saiakese ei ostnudki. Stockmannis olid hullud päevad ja rahvast palju, H and Mis käisime ka aga ostude sooritamiseks asi ei läinud. Homme üritan pilte üles panna.  Koos harrastasime kiirkõndi vihmasajus ja tormituultes harrastasime sadamasse. Terminalis oli nii palju rahvast ja suur Tallinki laev oli välja müüdud. Ju tulid kalevipojad koju. Poes käisin kummikomme ostmas lastele ja sabad kassades olid sellised pikad,  et varem pole sellist rahvahulka minu silmad näinudki. Kodutee läks õõtsudes ja vesteldes. Sadamasse tuli Arko vastu ja see oli hea. Saigi koju.Pilte näeb siit.

Septembrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul

19. septembril oli Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul päevakorras tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga. Mina olen komisjoni liige ja töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 12 aastat sotsiaaltöötajana ja invatakso koordinaatorina ning kutsusin meie tegevust tutvustama meie tegevjuhi Tauno Asuja. Enne seda soovime teile teha tutvustuse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mida haldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tauno Asuja tutvustas meie maja ja siin tegutsevaid ühinguid, organisatsioone. Meie misiooniks on 1997.a. loodud Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine Tallinnas. Koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel Tallinnas. Meie tegevuses on 4 põhisuunda:  Puuetega inimeste huvide kaitsmine ja esindamine kohalikul tasandil- aktiivne invapoliitiline koostöö Tallinna linnaga puuetega inimeste heaolu ja toimetuleku parandamisel. Liikmesorganisatsioonide toetamine- koolitustegevus, nõustamine, informatsiooni edastamine. Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine- puuetega inimesed ning avalikkus. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine. Puuetega Inimestele suunatud teenuste pakkumine ja projektide läbiviimine. Invapoliitika elluviimiseks sõlmisid Tallinna linn ja Koda aastal 2002 koostöölepingu, milles fikseeritud mõlema poole ühishuvid ja kohustused. Linna ja koja ühishuvideks on: puuetega inimeste kaitse, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine Tallinna linnas.  Koja kohustusteks on vajadusel delegeerima oma esindaja läbirääkimistele, Tallinna Linnavolikogu sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni; vajadusel osalema invapoliitika väljatöötamisel ekspertidena; edastama linnavalitsusele koja liikmete poolt tõstatatud probleemid ja informatsiooni. Lisaks tutvustama puuetega inimeste ja nende endi poolt loodud mittetulundusühingute rolli ühiskonnas; organiseerima Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla tn 59,Tallinn informatsiooni-, nõustamis-, koolitus-, kultuurilist ja rehabiliteerivat tegevust; viima läbi infopäevi tutvustamaks linna poolt pakutavaid teenuseid; pakkuma oma valdkonna koolitust linnaametnikele. Linna kohustused: arvestama õigusaktide väljatöötamisel Tallinna hoolekande arengukava puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel; võimalusel arvestama koja ettepanekuid puuetega inimesi puudutavates küsimustes; andma kojale teavet puuetega inimestega seotud probleemide kohta; kaasa aitama Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse jätkusuutlikule arengule; toetama võimalusel Tallinna linna puuetega inimeste eneseabi organisatsioone.

TPIK on katusorganisatsiooniks 22 liikmesorganisatsioonile Tallinnas ja liikmeid ühingutes ligi 4500. Tallinnas puudega inimesi ligi 22 000 ja Eestis puudega inimesi ligi 120 000. Eakate puudega inimeste osakaal suureneb aastatega ja praegu moodustab see üle 65% puuetega inimeste koguarvust. Informatsiooni edastamiseks ja esmatasandi nõustamiseks korraldame infopäevi, meil on sisukas veebileht www.tallinnakoda.ee, toimivad meililistid, anname välja infoteatmikku „Abiks puudega inimesele“ ja infolehte „Kojaline“. Invamessi korraldame üle aasta. Esmatasandi nõustamine telefoni, e-posti ja personaalse kohtumise teel. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus avati 9.oktoobril 2002.a. ja eesmärk on puuetega inimeste koolitus-, nõustamis- ja huvitegevuse korraldamine. Tegevuste läbiviimine toimub TPIK ja Tallinna puuetega inimeste mittetulundusühingute poolt. 2010.a. ligi 24 000 külastust.  Tegevuskeskuse teenused on: avalik internetipunkt, puuetega inimeste arvutiõppe kursused, aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele, individuaalne sotsiaalne nõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine, muusikateraapia, inglise keele vestlusgrupp, grossing liikumispuudega lastele, line-tants ja karate, kunstitegevu, boccia, male, kabe, bailatino, seltskonnatant. Sauna kasutamine, massaaziteenus jas liikumisteraapia.

Mina koordineerin invatakso teenust 1998. aastast. Sotsiaalteenuse eesmärgiks on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, võimaldades neil iseseisvalt, ilma kõrvalabita, kodudest välja pääseda, et osaleda aktiivsemalt vabaaja üritustel, koolitustel, puuetega inimeste ühingutes jne. Taksoteenust osutatakse sügava ja raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega isikule, kes on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse ja oma puude tõttu ei saa kasutada ühiskondlikku transporti iseseisvalt, kõrvalabita. Probleemidest räägib Tauno Asuja.

Tauno Asuja selgitas, et sotsiaalteenuste mahud ebapiisavad (invatakso teenus, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, vaimupuudega täiskasvanute päevahoid, jne). Tallinnas on aasta aastalt suurenenud puuetega inimeste arv, näiteks 2005- 16 000 puudega inimest aga 2011- 22 000 puudega inimest. Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebavõrdne, MTÜ vs. linnaasutused. Teenuste osutamisel läheneda asumikeskselt (teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega täiskasvanute päevahoid). Kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamine, toetatud elamise teenuse arendamine. Hooldajatoetuse nõue, mis ei võimalda samal ajal hooldajal töötada. Info ebapiisav kättesaadavus pakutavatest teenustest ja toetustest. Üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs. Teenuste kasutajate rahulolu küsitlused. Puuetega inimeste kaasamine KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessi. Mark Levin teatas, et olukorda aitab lahendada peagi valmib Õismäele uus keskus ja Mustamäe Polikliinik vajab renomveerimist. Ma arvasin, et see maja on suurem, kuid tegelikkuses on väiksem. Siiski tean, et meil on palju tegevusi aga mahume kenasti ära. Mureks on ka see, et mõned ühingud on kestnud üle 10 aasta ja need inimesedon väsinud. Samas nõuded MTÜdele ja raamatupidamisele ja aastaaruannetele on kõrged ja siin saab koda alati abiks olla. Elanikkond vananeb ja liikumispuudega inimeste arv Eestis on juba 47 tuhat isikut. Tallinnas on liikumispuudega inimesi 7360, nägemispuudega 886, kuulmispuudega 585, vaimupuudega ja psüühikahäirega 4262 ja muid haiguseid on 9209 inimest. 

Marika Lillemäe avaldas muret Mustamäe dementsete päevahoiu ruumide kehva olukorra pärast ja nüüd on oht, et see suletakse. Samas on dementsetele päevahoiuteenus vajalik tugi nende peredele. Rääkisin, et Tallinnas toimus septembris Invakomisjon ja seal koos Rita Goruskinaga rääkimas invaspordi ja huvitegevuse võimalustest ja probleemidest. Suured probleemid on liikumispuudega inimestel spordihoonete ligipääsetavusega ja treeneritega, sest nõuded on karmid. Mark Levin rääkis, et endise hokimängijana on ta kokku puutunud kelguhoki meeskonnaga ja teadlik liikumispuudega inimeste sportimise olukorrast ja ligipääsetavuse vajadustest ruumides peale treeninguid. Ettepanek oli järgmisel sotsiaalkomisjoni koosolekul tutvuda Nõmme perearstikeskusega.

Linnavalitsuse vastus ühistranspordi kättesaadavusest

Tallinna Transpordiameti juhataja vastus minu kirjale:  Tere! Vastuseks Teie kirjale teatame, et bussiliini nr 39 teenindavad käesoleval ajal üks madala sisenemisega ja üks tavaline normaalbuss. Liini teenindava vedaja vahetumisega jääb see suhe samaks, ainult madala sisenemisega TAK-i Scania asemel tuleb liinile MRP madala sisenemisega MAZ buss. See on vajalik Lasnamäe Linnaosa Valitsust külastavate vanurite, liikumispuuetega inimeste ja lastevankritega emade teenindamiseks. Bussiliini nr 57 hakkab samuti teenindama madala sisenemisega MAZ, mis ei halvenda näiteks Liiva kalmistut külastavate vanurite teenindamist. Liinile nr 59  läheb  üheastmelise sisenemisega  väiksema mahutavusega buss BMC, mis aja jooksul asendatakse madala sisenemise bussiga. Nimetatud muudatused aitavad optimeerida kulutusi väiksema sõitjate arvuga liinidel. AS MRP Linna Liinid poolt liinide teenindamiseks madalate busside arv on määratud 2007. a korraldatud riigihanke alusel. Trammiliinidel (sh ka liinil nr 3) on võimalik suurendada madala sisenemisega trammide osakaalu alates 2014. aastast, mil jõuavad kohale saastekvootide eest soetatavad uued madalapõhjalised trammid. 

Käesoleval ajal moodustab madala sisenemisega  veerem ca 25%. Madala sisenemisega ühissõidukite arv ei ole vähenenud. Viimastel aastatel soetatud uus bussi- ja trollibussiveerem on kõik madala sisenemisega. Hetkel on ühistranspordi ettevõtetel piiratud võimalused uue kaasaegse veeremi soetamiseks laenu võtmise keelu tõttu. See omakorda paneb linna ettevõtted halba olukorda – veeremipark vananeb, kuid uut veeremit soetada ei saa, mis omakorda mõjutab ühistranspordi teenuse kättesaadavust ning selle kvaliteeti. Loomulikult oleksime huvitatud, kui Tallinnas osutataksid ühistransporditeenust üksnes  madalapõhjalised bussid, trammid ja trollid.  

Lugupidamisega Andres Harjo, Tallinna Transpordiameti juhataja

Halvemas suunas liigub ja kättesaadavus ei parane. Tegelikkuses on olukord raske ja see vastus paljude inimeste olukorda ei lahenda. Nii teebki linnavalitsus oma varjatud korrektuure ja kannatajaks jäävad nõrgemad inimesed, kellele raskeneb ühistranspordi kättesaadavus .. Selles peitubki võti, miks puuetega inimesi ühistranspordis nii harva kohtab. Tallinna sõiduplaane vaadates selgub, et Paljassaare otsiaalmajja viib buss nr 59 (sõiduplaan siit) ja seal pole mitte ühtegi madalapõhjalist bussi. Buss nr 39 sõidab tööpäeviti 1 kord tunnis, kollasel taustal - madal buss, kuid nädalavagetusel madal buss ei välju. Neid märkuseid võib siia jätkata lõputult. Vaata ise Tallinna sõiduplaane siit: http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus

Kuhu liigub ühistranspordi kättesaadavus Tallinnas?

Esitasin abilinnapea Taavi Aasale küsimuse ühistranspordi kättesaadavusest puuetega inimestele, sest olukord muutub Tallinnas iga ühistranspordi sõiduplaanide muutmisel aina kehvemaks.

Lp Taavi Aas.

 Ühistranspordi kättesaadavusest Tallinnas

Lugesin Raepressi uudist 26. september 2011 - Vähese koormusega liinidel hakkavad sõitma väikebussid. Alates 1. oktoobrist hakkab autobussiliine nr 39, 57 ja 59 Tallinna Autobussikoondise AS asemel teenindama AS MRP Linna Liinid. „Kuna käesoleval ajal töötavad nimetatud liinid madala sõidunõudlusega, on otstarbekas asendada Tallinna Autobussikoondise 95 sõitjakohaga bussid väiksemate vastu,“ ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas. AS MRP Linna Liinid hakkab autobussiliine 39, 57 ja 59 teenindama väiksema mahutavusega 60-75 sõitjakohaga  paari aasta vanuste bussidega BMC PROBUS 215 SCB ja MAZ 206. Taavi Aasa sõnul säästab väiksema mahutavusega busside kasutamine vähekoormatud liinidel nii raha kui keskkonda ja Tallinna Autobussikoondise normaalsuurusega bussid saab suunata liinidele, kus on suurem sõitjate hulk.

Peale seda tekkis mul taaskord küsimus, et kuidas Tallinna Linnavalitsus põhjendab selliseid liinidele kõrgete busside lisandumist ühistranspordi kättesaadavusega liikumisraskustega inimestele? Kes vastutab selliste probleemide eest olukorras, kus üle veerandi linnarahvast on eakad või puudega inimesed? Kas nii hoolibki linnavalitsus oma elanikest? Kuidas saavad Tallinna elanikud, külalised ja erivajadustega üliõpilased, kes kasutavad liikumisel ratastooli, kasutada ühistransporti? Näiteks MRP liinidel sõidavad nr 12, 13 jne ainult kõrged bussid – kuidas see saab olla nii, et suurele osale vananeva elanikkonnaga inimestele ja puuetega inimestel on Tallinnas avalikud teenused piiratud võimalustega? Kas on võimalik sellised lepingud üle vaadata?

Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja sotsiaaltöötajana juba aastast 1999. Minu mureks on olnud ühistranspordi kättesaadavus ning sellepärast ma teile kirjutangi, et pöörata teie tähelepanu olukorra halvenemisele Tallinnas. Invatakso kuulimiit on nii väike, et võimaldab kasutada taksoteenust 2-4 korda kuus. Selleks on linnal rahalised võimalused piiratud ja abilinnapea Merike Martinsoniga oleme nupidamisel korduvalt arutanud ühistranspordi kasutamise vgajadust. Mind paneb nördima see olukord, kus linna ühistranspordi kasutamine mitte ei parane, vaid halveneb pidevalt.

Tallinnas on igal aastaajal muudetud ühistranspordi graafikuid ja selle tulemusel on oluliselt halvenenud ühistranspordi kättesaadavus liikumispuuetega isikutele, eakatele ja väikelaste vanematele, kes kasutavad abivahendeid või sõidavad lapsekärudega ühistranspordis. Olen ise igapäevaselt ühistranspordi kasutaja. Minu meelehärmiks ei liigu tramm nr 3 tööpäeviti kella 9.30 ja 14.30 vahel ja seda liini teenndatake ainult kõrgete trammidega. Nädalavahgetusel tramm sellel liinil ei sõida. Ühistransporti peaks soodustama, sest kõik ei sõida autoga, ka koolilapsed ja eakad ning paljud palgasaajad kasutavad ühistransporti igapäevaselt. 

Samas on paljud eakad, lastevanktirega emad sunnitud sõiduteelt kõrgeid astmeid mööda trammi sisenema. Nii päevast päeva. Samas on Põhja-Eesti Pimedate Ühingut külastavad nägemispuudega inimesed harjunud trammi kasutama, kuid nüüd nende olukord on kehvemaks muutunud, sest on vajalik ümber istuda ja see võtab jälle aega ja vajadust kasutada kõrvalabi või küsida linnakodanikelt trammi numbreid. Sarnane probleem on ka trollide, trammide ja bussidega õhtutundidel. Tasub vaid pilk peale heita õhtustele süidugraafikutele ja nii ilmneb, et madalapõhjalisi busse, trolle ei ole teenindamas kõikidel liinidel. Kuhu need madalapõhjalised transpordivahendid on kadunud? Miks neid ei kasutada, kui need on olemas.

Kirjutasin Lasnamäe Linnaosa vanema asetäitjale kirja 18.augustil, millele mulle vastust saadetud ei ole (mille panen kirja lõppu) ja küsisin kuidas pääsevad liikumispuudega inimesed ja eakad ning lastega emad uude Lasnamäe Linnavalitsuse hooneni. Probleemiks on see, et kõik Lasnamäed teenindavad madalapõhjalised liinibussi peatuvad Laagna tee kanalis, kuid sealt üles Pallasti tänavale viib trepp, mida mööda üles pääseda on raske või võimatu.

Millal kavandatakse sinna liftid või parandadakse ühistranspordi ligipääsetavust. Minu teada on ainuke buss, mis üleval sõidab just buss nr 39. Tänasest Raepressi uudisest loen, et needki Autobussikoondie bussid asendatakse vanade MRP liinide bussidega. See on lubamatu.

Miks linn ei täida oma kohustust ja seadusi? Tallinna arengukavas ühistranspordi kavandamisel oli sees, et linnale uute ühistranspordivahendite sotamisel arvestatakse madalapõhjaliste busside, trammide ja trooide ostmise vajadusega. Nüüd on olukord muutunud aina halvemaks. Näiteks saame tuua Tartu linnaliinid, kus teenindavadki ainult AS Sebe madalapõhjalised bussid. Miks Tallinn lubab MRP liinidel ja trammipargil ning bussifirmadel osta ja kasutada kõrgeid busse. Põhjuseks ei saa olla ainult rtaha, sest meil on olemas madalapõhjalised bussid, mida saab kasutada lisaks hommikutundidele ka õhtustel aegadel. Praegused kärpeplaanid on puuetega inimesi, väikelastega sõitjaid ja eakaid diskriminerrivad ja Linnavalitsus peab arvestama võrdsete võimalustega kõikidele linnakodanikele. Olles ise Mustamäe Halduskogu liige on kurb tõdeda, et asjad muutuvad 21.sajandil aina kehvemaks ja hullemaks. Muutused, mis toimusid 5 aastat tagasi ühistranspordis on nüüd lihtsalt olematud (nt süiduplaanide harvendamine, kõrgeb bussid, trammid, trollid). Tegime ettepanekuid Tallinna sotsiaalhoolekande 2012 – 2027 arengukavasse, kus oli sees Tallinna ühistranspordis universaalse transporditeenuse  arendamine ( universaalse disaini põhimõtete rakendamine) – elluviijaks oli Tallinna Transpordiamet. Kus on loogika, kui olukord ei parane?

Mida võtab linn ette sellistes olukordades abivajajate ja linnakodanike paremaks teenindamiseks ja ühistranspordi arendamiseks?

TALLINNA ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA 2011-2020

tööversioonist saame lugeda , et lk 16 „Ühistranspordi arendamise eesmärgid. Peaeesmärk: Tagada ressursi- ja energiasäästliku ühistranspordiga hea ligipääs kodule, koolile, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele.“

Lk 17 ütleb, et “eesmärk on uuendada ühissõidukite parki, arvestades liikumisraskustega, sh puuetega inimeste, eakate ja lastega sõitjate vajadusi“

Ootan kirjale vastust e-maili teel kirjalikult. 
Vastus on blogi sissekandes, mida näed siit.
Pildi alliikas Internet

Mehed akna taga

Meie korteriühistu hakkas kortermaja renoveerima Euroopa rahade abil. Hetkel käivad remonditööd nii majas sees kui ka väljas. Tellingud on ümber maja ja mitu brigaadi siblivad varahommikust hilisõhtuni. Praegu oleme keskkütte vabad, sest isegi radiaatorid koos torudega viidi minema aga sellegi poolest on toas palav. Päikeseküttel! Milline kokkuhoid oktoobri alguses on toas liiga palav (+24 C), sest sügis on päikeseline ja mõnusalt värvikirev.

Eile ärkasin vara, sest laupäeva hommikul kell 9 hakkas keegi rõdul ringi kõndima ja peagi kloppis keegi vastu ämbri põhja ja teine mees hakkas köögi välisseina auke puurima ja mida siin ikka magada, kui mehed ümber maja ja akna taga kõnnivad. Käisime siis poes ja juuksuris ja nemad aina puurisid, tegid segu ja panid plastplaate seintele. Kui nüüd aus olla, siis maja soojustamine mulle eriti ei meeldi, kuigi pärast jääb ilus ja soojakadu pidi olema väiksem. Samas on hea, kui tuleb säästlikum küttesüsteem ja me saame temperatuuri reguleerida olukorras, kus meie korteris on pidevalt liiga soe. Rahakotil on ka nii soodsam. Pangalaenu saame kõik 90 korteri omanikku ikka 20 aastat tasuda ja see jälle ei ole nii väga tore. Maja siis varsti renoveeritud ja kena.

Selle müra eest põgenesin sõbrannadega Tallink Spasse ja mõnulesime seal basseinides ja saunades tunde. Koju tulles sõin enne linna minekut ahjupraadi. Ahjulõhe oli hea aga rasvane kala täitis kõhu kiiresti. Arko jätsime koju tööd tegema selle lärmi sisse ja ega ta kaasa kippunudki seda naiste vada kuulama. Tore oli Ulrika sünnipäeva spaas tähistada. Paari nädala pärast on siis Merle juubelipidu ja 1,5 kuu pärast jälle minu sünnipäev. Aega on alati vähe, kuid aega tuleb võtta nii sõprade, pereliikmete kui ka enda jaoks.

Asjad hakkasid liikuma

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastas EV president juba 2007.aastal ja nüüd siis saatis sotsiaalministeerium selle kooskõlastusringile. Eesti riik on kohustatud selle konventsiooni kinnitama ja seejärel hakkab valitsus tegevuskava välja töötama, mille tagajärjel hakkab paranema puuetega inimeste elu meie riigis. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil. Konventsiooni saab lugeda siit.

Seda tõestab 1. oktoobri Eesti Päeva lehe uudis:
Puuetega inimeste õiguste konventsioon jõuab peagi ratifitseerimiseni

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastuseks teistele ministeeriumitele, omavalitsustele ja puuetega inimeste organisatsioonidele. «Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine on valitsuse tegevuskava üks tänavustest prioriteetsetest ülesannetest. Konventsiooni ratifitseerimisega võtab riik eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada,» ütles Pevkur sotsiaalministeeriumi pressiesindaja teatel. Konventsiooniga ühinemisega soovib riik tunnustada kõigi puudega inimeste õigusi ning põhivabadusi, näiteks õigus iseseisvale elule, haridusele, tööle, juurdepääsetavusele nii ehitistele kui teabele ning sõna- ja arvamusvabadusele. Konventsiooni ratifitseerimine annab selgemad suunad ja arusaama puudega inimeste õiguste kaitsest ning võimalikest kitsaskohtadest nende õiguste kaitse tagamisel.

Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil.

Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad. 23. detsembril 2010. aastal sai konventsioon ka Euroopa Liidu ametliku kinnituse ning jõustus Euroopa Liidu suhtes käesoleva aasta 22. jaanuaril. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud üle 100 riigi, nende hulgas 17 Euroopa Liidu riiki. Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni 25. septembril 2007. aastal.

Loe lisaks:

Puuetega inimeste õigused vajavad kaitsmist
Uuring: puudega inimestel jagub raha vaid hädavajalikuks