26. november 2014

Kutse puuetega inimeste jõulukontserdile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi jõulukontserdile 10. detsembril kell 18.15 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Advendikontserdiga esineb Tallinna Saarlaste Segakoor dirigent Johanna Murakas juhtimisel.
NB! Tavapärane kohvilaud klubiruumis väikse suupistega toimub enne kontserti alates kell 17-18.15. Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!

23. november 2014

Taimetoidu elamused


Sellel neljapäeval käisime taaimetoitu valmistamas ja pärast sõime selle toidu ära. Oli hästi tore õhtu koos töökaaslastega taimetoidu kohvikus Gauranga, mis asub Sikupilli kaubanduskeskuse taga punases telliskivi majas. Kohvikut pidav noorpaar oli hästi sõbralik ja Virgo rääkis meile oma eluviisidest, igapäeva elust ning usust oma elus. Peale vestlust teetassi taga, pesime käed ja suu, vahetasime välisjalatsid ning panime ette põlled. Meie töökate käte abil valmisid valge riis, toorjuust, mahlased aedviljad kastmes, porgandikotletid, kapsa-tomatisalat, kikerhernekommid ja taimeteed. Söögi tegemisel toitu ei maitsta ja seda pühitsetakse altaril koos palvete lugemisega.  
Kuulsime, et lisaks liha menüüst puudumisele on sealt puudu ka kala, sibul, küüslauk, seened ja munad. Toitu tarbivad nad värskelt, st kuni 3 tunni jooksul valmistamisest. 
Maitseainete 
nuusutamise peale läks mul nina tatiseks aga see ei seganud muusika saatel toidu nautimist toredas seltskonnast. Kindlasti soovin ka tulevikus mõndagi huvitavat proovida ja olgu selleks siis läätsed porgandi, lillkapsa, kartulipada või taimetee ingveri, apelsini ja greibiga. Meelde jäi selle pere tänulikkus ja teenimise rõõm. Jah sellised kogemused rikastavad vaimu ja keha ning valgustavad pimedaid novembrikuu õhtuid. Õnne ja rõõmu ning edu nende kohvikus ja elus.     

17. november 2014

Suhtlemisklubi "Uued sõbrad" ootab

SUHTLEMISKLUBI "UUED SÕBRAD" järgmine üritus toimub 19.novembril 2014 Tallinnas, Endla 59 hoovimajas kolmapäeval kell 16.30-18.00. Seekord on kavas India reisi muljed (Delhi,Ganges) ja jututuba (vestlusring neile,kes soovivad suhelda ja tutvuda). 
Suhtlemis- ja tutvumisklubi "Uued sõbrad" on loodud, kuna vajame kõik suhtlemist. Lahkudes vanast kollektiivist, kolides, haigestudes, kaotades oma lähedased või lihtsalt ajaga võib tutvusringkond kahaneda või hoopis kaduda. Hea, kui on hobi, et kusagil väljas käia, kuid hobiga tegeledes ei pruugi tekkida püsivaid uusi suhteid. Samas kohas töötades, elades või üksi üritustel käies ei teki tihti võimalust uute sõprussuhete loomiseks. Pinnapealne sotsiaalne uhtlemine ei rahulda inimese vajadust kuuluda mõnda sotsiaalsesse gruppi. Sõpruse tekkimine nõuab aega, sobivat situatsiooni ja sarnase vajadusega inimesi. Seda klubi pakubki. Gruppi, kuhu kuuluda ja koos aega veeta või kust uute sõpradega lahkuda. Või lihtsalt hobikaaslast, et oleks kellega seenele või teatrisse minna, kui oma tuttavatel on teised huvid või oled jäänud täiesti üksi. Suhtlemis- ja tutvumisklubi "Uued sõbrad" on mõeldud täiskasvanutele. Mitte keegi ei peaks olema üksi! Seega ootame teid vahvasse seltskonda, kellega koos käia ning kuhu ka "võõrad" on oodatud. Pakume uut tutvusringkonda ja koosviibimisi koos suhtlemismängude, reisimuljete, külaliste, ühislaulmistega.
Suhtlemisõhtuid korraldab Anu Tammemäe, kes on varem korraldanud üle kümne aasta kohtumisõhtuid vaimsete huvidega inimestele ja hiljem juhatanud
tutvumisklubi vallalistele, kus inimesed tutvusid nii kataloogide kaudu kui laagrites. Nendel üritustel on külalisteks olnud astroloogid Igor Mang, Andres Klemet, Pauksonid,mustkunstnik Erich Udras, psühhiaater Jüri Ennet, muusik Peeter Vähi, tantsuõpetajana Almer Jansu ja teised huvitavad inimesed.  sOavõtutasu on 1 euro. Oled oodatud!

Kodust ja kodukohandamisest

Arko on peale haiglat kodus veetnud 1,5 nädalat. Kui siiani kõik sujus ja saime hakkama nii, et tema päeval üksi kodus, hommikul ja õhtul saime toimetada minu abiga, siis nädalavahetused olen ma praktiliselt kogu aeg saadaval. Uurisin ka seda korterite kohandamise asjaajamist ja üritaisn endale selgeks teha, et kuidas saaks kiiremini, paremini ja projekti alusel kohandada meie pesuruumi. Varem elasime Mustamäel 2toalises korteris, kus ruumi oli vähe ja põhimureks oli ikka 5korruselise maja trepp 1. korruselt õue. No seda ikka ei kohanda küll eriti hästi ja nii me siis Arko suurel soovil pangalaenu võtsime (50 tuhat!!!), müüsime oma korterit pea aasta ja uue ligipääsetavama korteri Haaberstisse ostsime. Meie praeguses korteris on vann ja vannituba piisavalt suur, et sinna peaks meie arvates saama ehitada ka dušši all pesemise võimalust. Asja uurides selgus, et vaja esitada taoltus koos minu nõusolekuga ja tellida hindamiseakt, projekt koos eelarvega ja vajalikud tööd teostada. Avaldus on esitatud koos põhjendusega. Praegu ootame, sest praegusel hetkel Arko vanni ei saa minna ja ka vannitooli kasutamine pole võimalik. Samas pesta on inimesel vaja. Põhjendus sai siis järgmine, mille Arko Haabersti Linnaosa Valitusele esitas: kuna taastumine võtab aega kuni 9 kuud ja sellega seoses ei saa ma vanni kasutada. Soovin, et minu erivajaduse tõttu ehitada vannituppa dušši kasutamise võimalus, sest selle tulemusel paraneb minu iseseisev toimetulek ja tegevusvõime igapäevastes praktilistes tegevustes; väheneb tunduvalt vajadus kõrvalabi järele liikumisel ja hügieenitoimingutes ning paraneb turvalisus. Kuna teised minu pereliikmed ei vaja korteri kohandamist, siis palun võimaldada mulle eluruumikohandamise toetust koos ekspertiisi tellimisega ja eelarvega tööde maksumuse suuruses. Korter, kust ma ise välja pääsen ja iseseisvalt liikuda saan, sai ostetud pangalaenuga elukaaslase Tiia Tiikiga  koos ja tema nõusolek kohandamiseks on olemas.  Olen nõus tasuma omaosalust vannitoa kohandustööde eest.    
Paaril korral olen ka linnapeal poodides käinud, süüa koju tassinud ja niisama kaupa uurimas käinud. Niidid sees ja paranemine toimus edukalt kuni eilseni. Siis otsustas Arko, et proovib istuda ja siis sõitis lühiajaliselt ka ratastooliga kööki. Peale Arko õe Ivi ja tema tuttavate külaskäiku läksin poodi ning tõin Arkole lubatud kingitusena Jaan Tätte plaadi "Peatus." Nüüd tal hea kuulata küünlavalgel, sest küünlad ostsin ka ja imetlesin neid varaseid jõulupuid Home 4 you kaupluse aknal. Kui mina tagasi jõudsin, siis oligi jama käes. Ja nii ma siis nõudsingi kiiret sõitu Mustamäele EMOsse. Hea, et niigi läks. Saime seal alla
tunni ajaga hakkama, ootamist lubati kuni 6 tundi aga meid teenidnati kiiresti ja oskuslikult paigaldati uued õmblused. Õnneks oli rahvast seal kella 18 ajal vähe. Nüüd siis jälle pikeneb see tubane elu. Seoses sellega lükkan edasi ka oma pooljuubeli pidustused ja mitte ainut Arko tõttu, vaid ka ühe ürituse tõttu Pärnus, mis suure tõenäosusega toimub 2 nädala pärast. Kui juba korra annad käes, siis peab ka oma kohustusi täitma. Täna jälle mina tööl pikalt aga Arkole keetsin hommikul putru, sidusin ta ilusaks ning tassisin kandikul söögi voodi. Vähemalt mõni ei pea kartma külma ilma ega libedust. Kuigi autol on talveks naelikud all ja sellise autoga kannatab palju suurema lume ja libedaga sõitmist. Korterikohandamisest kirjutan edaspidi siis, kui midagi rohkemat toimuma hakkab.

Saksamaa kultuuriõhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi neljapäeval, 20. novembril kell 16 saksamaa kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Saksamaa kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Redo Rain, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Muumipere Lasteaias vabatahtlikku tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde.

11. november 2014

Muudatused tulumaksusoodustuse nimekirja kandmisel

Muudatused tulumaksusoodustuse nimekirja kandmise tingimustes ja nõuetes (TuMS § 11) alates 01.01.2015

1. juulil 2014 vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused toovad kaasa ka muutused tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise osas.1.    Nimekirja hakkab koostama Maksu- ja Tolliamet.
Maksuhaldur konsulteerib jätkuvalt enne otsuse tegemist asjatundjate komisjoniga, kuid ühingud kantakse ja kustutatakse nimekirjast maksuhalduri otsusega, mitte enam Vabariigi Valitsuse otsusega.
2.    Muudeti paindlikumaks heategevuslikkuse mõistet.
Uue sõnastuse kohaselt  tegutseb ühing heategevuslikult, kui ta pakub kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil.
Tulumaksusoodustusega ühingul võib, aga ei pea olema konkreetselt piiritletav sihtrühm (näiteks lasterikkad pered), ühing võib tegutseda ka abstraktsema hulga inimeste või laiema ühiskonna heaks ning seaduse mõte ei ole kogu ühiskonna või muu määratlemata või raskesti määratletava sihtrühma heaks tegutsevate ühingute nimekirjast välistamine.
Seadusest jäeti välja sõna „toetab“, sest kohati on tekkinud arusaam, et justkui ühing peaks tegelema sotsiaaltoetuste maksmisega või muu sarnase tegevusega. Nii see siiski ei ole ja toetamine võib olenevalt ühingu tegevuse iseloomust väljenduda väga erinevates avalikku huvi teenivates tegevustes, mitte tingimata rahaliste toetuste andmises.
Sõnade „muu hüve“ lisamine võimaldab paindlikumalt arvestada ühingute tegevuse mitmekülgset iseloomu.
Üldkättesaav viis ei tähenda küll, et ühingu pakutavale kaubale, teenusele või muule hüvele peaks olema ligipääs igal isikul, kuid see peaks olema kättesaadav ka keskmisest madalama sissetulekuga inimesele. Heategevuslikuks ei saa pidada ühingut, kes lahendab küll mõnd ühiskondlikku probleemi või vajakajäämist, ent teeb seda sellisel moel, et teenus on kättesaadav vaid keskmisest jõukamale või muude tingimuste alusel põhjendamatult piiratud sihtrühmale (näiteks ülejäänud ühiskonnast ebasoodsam seisund).
3.    Sõnastusliku täpsustusena asendati kasumi taotlemise keeld tulu taotlemise keeluga.
Selline täpsustus arvestab paremini ühingute mittetulunduslikku iseloomuga ning järgib mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1 sätestatud põhimõtet, et mittetulundusühingu eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Tulu taotlemise piirang ei välista ühingu omatulu teenimist oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kuid tulu saamine ei tohi olla omaette eesmärk. Niisiis on nimekirja kantud ühingu puhul tulu teenimine küll lubatud, kuid see ei või olla eesmärk iseenesest ja teenitud tulu tuleb kasutada ühingu põhikirjalise, heategevuslikult ja avalikes huvides toimuva tegevuse tarvis.
4.    Leevendati nimekirja kantavate ühingute suhtes kehtivat keeldu vara jaotamisele.
Kui isikud on teinud ühingule annetusi, ei tohi ühing jagada neile vara, tulu ega soodustusi 12 kuu vältel (see keeld ei kehti sotsiaalhooldekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ja seotud isikule, kui ta ei saa võrreldes teistega täiendavaid hüvesid ja soodustusi staatusest või positsioonist tulenevalt).
Kuni 2014. aasta lõpuni kehtiva keelu kohaselt ei või ühing jagada oma vara või tulu, anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtumis-või kontrollorgani liikmele, ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
Seadusega muudeti ühingule annetusi teinud isikule soodustuste andmise keeldu leebemaks ja piirati isikutega, kes on ühingule annetanud soodustuse saamisele eelnenud 12 kuu jooksul. Eelnevalt ei olnud ajalist piirangut ning rahaliselt hinnatava soodustuse andmine ei olnud lubatud.
Keelu eesmärk on vältida olukorda, kus annetuse tegija saab ühingult selle eest rahaliselt hinnatava vastustasu ehk sisuliselt ei ole tegemist annetusega, mille olemuslik tunnus on vastutasu puudumine.
5.    Nimekirja ei kanta ühinguid:
5.1.        kes pole tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud oma majandusaasta aruannet (va kogudused, kloostrid või välislepingu alusel tegutsev kiriku institutsioon);
5.2.         kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt heategevuslikult avalikes huvides;
Muudeti piirangut, mille kohaselt ei kantud nimekirja ühingut, kelle põhitegevus on ettevõtlus, välja arvatud juhul, kui vähemalt 90% ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel. Uue sõnastuse kohaselt võib ühing majandustegevusega (ettevõtlusega) tegeleda, kuid majandustegevusest saadud tulu tuleb kasutada peamiselt heategevuslikult avalikes huvides. Kui majandustegevusest teenitud tulu suunatakse uuesti majandustegevusse või kasutatakse muul ühingu põhieesmärki mitteteenival viisil, ei ole ühingule maksusoodustuse andmine põhjendatud.
5.3.        kes tegeleb peamiselt mingi kutseala esindajate või ettevõtluse toetamisega.
Uue sõnastuse kohaselt, kui ühingu põhitegevus on avalikes huvides tegutsemine, ei võta kõrvaltegevusena mingi kutseala edendamine ühingult automaatselt võimalust saada nimekirja kantud. On oluline, et antud tegevus ei oleks peamine eesmärk ühingu tegevusel.
6.    Mõiste „ettevõtlus“ asendati „ sõnaga „majandustegevus“, mille tulemusel muudeti kehtetuks loetelu mitteettevõtlusest (TuMS § 11 lg 6).
7.    Nimekirjast kustutakse ühing:
7.1.        kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse;
7.2.        kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
7.3.        keda lõpetatakse.
Muudeti ühingute nimekirjast väljaarvamise aluseid, osad väljaarvamise alused ei anna maksuhaldurile õigust kaalutlusõiguseks ning teised annavad. Kui ühing esitab taotluse nimekirjast väljaarvamiseks, alustatud on likvideerimismenetlus, kui vähemalt kolm korda järjest on jäetud esitamata aruanne või deklaratsioon õigeks tähtajaks või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega või teda lõpetatakse, siis ühing arvatakse igal juhul nimekirjast välja ning maksuhalduril puudub kaalutlusõigus, kas rikkumine on piisavalt oluline.
7.4.        kellel on tuvastatud tulumaksuvabade stipendiumite (TuMS § 19 lg 6 või 7) maksmise rikkumine;
Kui on tuvastatud stipendiumite maksmise tingimuste rikkumine, on maksuhaldurile antud võimalus otsustada igal juhtumil eraldi, kas tuvastatud rikkumine õigustab ühingu nimekirjast väljaarvamist või mitte. Seega on tegu kaalutlusotsusega, mis võimaldab maksuhalduril arvestada rikkumise tõsidust ja muid asjaolusid. Rikkumise tingimused teeb maksuhaldur kindlaks kontrollimenetluse käigus.
8.    Muudeti nimekirja kandmise taotluse esitamise tähtaegu.
Nimekirja kandmise taotlused tuleb esitada 1. märtsiks või 1. septembriks (eelnevalt 15. jaanuar, 15. juuli) Maksu- ja Tolliametile.
Otsus nimekirja mittekandmise või kustutamise kohta tehakse Maksu- ja Tolliameti poolt teatavaks 1. maiks või 1. novembriks. Ühing kantakse jätkuvalt nimekirja või kustutakse nimekirjast 1. juulist või 1. jaanuarist.
September 2014

10. november 2014

Kutse nõustamiskomisjonide tööd tutvustavale teavitusüritusele 19.11.2014

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub teavitusüritusele! Tallinna Puuetega Inimeste Koja Tegevuskeskuses kolmapäeval, 19. novembril kl 15 - 16.30
Oodatud on lapsevanemad, omastehooldajad, sotsiaaltöötajad, õpetajad, TPIK allorganisatsioonide liikmed ja teised huvilised.
1. septembril 2014 alustasid kõigis maakondades tööd sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26-aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta. Ühtlasi korraldavad Rajaleidja keskused vastavate maakondade nõustamiskomisjonide tööd.
Soovime teavitusüritusel saada vastuse küsimusele, milliseid teenuseid pakutakse Rajaleidja keskustes erivajadustega ja puuetega lastele ning noortele.
kl 15 - 16.00 Rajaleidja keskuste tegevust ja osutatavaid teenuseid tutvustab Tauno Asuja - Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juht
kl 16 - 16.30 Esitleme Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud infoteatmikku " Abiks puudega inimesele 2014" - Tom Rüütel - TPIK tegevjuht ja Külli Urb
Üritust modereerib Külli Urb - TPIKoja juhatuse liige

Infoteatmiku "Abiks puudega inimestele 2014" on rahastanud Tallinna Sotsiaal - ja Tervishoiuamet. Palume registreerida ennast 17.novembriks aadressil:
http://goo.gl/forms/H9OS4hHTYk

7. november 2014

Haiglalood 10

On reede, 7. November 2014.
Täna tuli Arko koju. Ma läksin keskpäevaks haiglasse. Järgnes riietumine, lõunasööki ja paar tundi ootamist ja siis me uhkelt kiirabiga läbi linna sõitsime. Ma sain viimati kiirabiga sõita 1995. aastal,  kui Rene oli 6kuune ja sõitsime haiglasse. Nüüd siis sõitsime koos Arkoga koju. Tuppa toodi ja pandi voodi. Nii tore, et oleme koos. Arko on kodus ja taastub veel mitu nädalat.

6. november 2014

Haiglalood 9

On neljapäev, 6. november 2014.
Arko on haiglas. Käisin peale tööpäeva lõppu Rimist läbi, ostsin vett, jääteed, mustikasefiiri ja kommi. Arko soovis kohvi. Nii ma läbi vihmasel hallil sügisõhtul haiglasse kõndisin. Mõtlesin oma mõttekesi ja automaatselt andsin mantli ära ning sõitsin otse liftiga 7. korrusele. Tervitasin ja istusin voodi kõrvale toolile ja siis meenus, et kohv ununes hoopiski ostmata. Tahtsin minna alla kohvikusse aga Arko keelas, et vesi käib kah ja tundis rõõmu värske autolehe üle, mille ma talle täna viisin. Kaanepildil olid alla 10 000 eurosed autod ja kohe järgnes asjatundja kommentaar, et need on autolaadsed masinad. Muljed jagatud tulin koju ja teel korrutaksin püksid, püksid,  püksid. Et need homme hommikul maha ei jääks, sest püksteta ikka koju ei tule haiglast. Mul on nii hea meel, et Arkoga kõik nii hästi on ja ta 10 päevaga koju saab. Eks korraldame koduse elu nii tubades ja mugavaks kui vaja ja võimalik. Üritan ka endast palju anda, sest hooldusravi pole vajalik, sest oleme siiani hakkama saanud jätkame edaspidigi. Kodus on rahu ja ikka oma voodi ja oma tuba. Kuigi pakkusin Arkole välja, et äkki on mõttekam lasta koju tuua elutuppa. Seal rohkem elu ja suur televiisor, muusikakeskus ning mina teen süüa ja toimetan. Arko küsis muigega, et mis mõttes tema elab suures toas ja siis mina õhtul lehvitas ja hiilin magamistuppa magama. Peremees tahab ka ikkagi omas voodis magada. Ja oligi otsustatud. Ilmad on nii hallid ja vihmased, tuulised, et ei lähegi päris valgeks. Soovin, et oleks rohkem päikest ning Arko paraneks kiiresti.. Pöidlad pihku.

Eiki Nestor: lõpuks ometi on puuetega inimeste tarbeks olemas raha

Pressiteade 6. november
 
Eiki Nestor: lõpuks ometi on puuetega inimeste tarbeks olemas raha
Sotsiaaldemokraatide nimel täna parlamendis esinenud riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus töövõimereformiga edasi minema, sest ainult nii jõuavad puuetega inimesteni  erinevad teenused, millest nad täna ilma on.
Nestori sõnul on igati mõistetav, miks pakutud reform pole tekitanud puuetega inimestes usaldust. „Aastaid on juttu sellest, et puuetega inimestele tuleb pakkuda rohkem tervisealast rehabilitatsiooni ja tugiteenuseid. Teenused on justkui olemas, aga neid ei kasutata rahapuudusel. Nüüd on see raha olemas,“ viitas Nestor 300 miljonile eurole, millega on kavas reform käivitada ja inimesi aidata.
„Valitsus on seda raha taotlenud Euroopa Liidust. Kui ta teeb muudatusi, saab ta riielda, kui ta istuks käed rüpes, saaks ta samuti riielda,“ rääkis Nestor. „Lahendus saab olla ainult üks - need muudatused tuleb ära teha ja kasutada seda raha inimeste heaks. Samuti tuleb inimestele anda kindlust.“
Nestori kinnitusel on sotsiaalkomisjon koostöös puuetega inimeste ühenduste ja valitsusega reformikavaga tõhusat tööd teinud.
„Ja kindlasti väärib see reform hea tahte kokkulepet, mille sõlmijaks võiksid olla tööandjad, töötajad, omavalitsused ja  kõik puuetega inimeste ühendused, kes peavad vajalikuks leppega ühineda. Kutsuksin ühinema ka kõiki erakondi,“ lausus Nestor. „Ainult sellisel moel on võimalik, et  need nii vajalikud teenused, mis täna puudu on, jõuavad inimesteni. Ma usun, et Eesti erakonnad soovivad oma töövõime osaliselt kaotanud inimesi tööle aidata. Ma usun, et need inimesed soovivad ka tööle minna. Nii et vähem poliitilist valimiseelset elevust ja rohkem mõistust,“ lõpetas ta oma kõne.
 
Täiendav info:
Eiki Nestor
5183432

5. november 2014

Haiglalood 8

On kolmapäev, 5. November 2014.
Tänane tööpäev lendas kiiresti. Sai tehtud palju mõttetööd, võetud vastu mitu klienti, kuigi täna pole klientide vastuvõtu päev aga ei ole minul südant puudega inimest ukselt tagasi saata. Kella 17ks läksin hambaarstil juurde. Kolmas kord käin selle ühe hambaga ja täna parandati ka teise hamba väikest auku. Kokku on arve olnud 3 korra eest 206 eurot ja see pole veel kõik, sest nädala pärast lähen jälle. On ikka jama küll, kui on kehvad hambad. Hea on see, et nüüd käivad lapsed ise tööl ja mul on raha hambaravile kulutada. Hambaarsti toolis istumisest jäi kukalvalusaks ja 50 minuti ravi järel käis pea ringi aga see möödus. Jõudsin ka haiglasse Arkot külastama. Tema lausa säras, näoga akna suunas, habe pikk. Kohe mitmepäevane ja selle ta ära ajas. Nüüd jälle normaalne noormees. Ootav juba kodustamisest aga reedeni on veel aega. Vaja veel saada tarkade ja tublide inimeste hoolt. Tellisin Tulika takso ja vedasin sellega Arko ratastooli koju. Oli ikka lahe küll taksoga läbi õhtuse linna ja vihmas koju sõita. Homme veel ja siis tulebki Arko haiglast koju. Loodan, et saame hakkama ja kui ei saa, siis mul on juba peas valmis mõeldud plaan a, B ja c.

Haiglalood 7

On teisipäev, 4. November 2014.
Kui ärkasin, siis tegin kohvi ja tahtsin keeta poolvalmis kõrvitsasuppi. Nii hakkasin porgandi, kartuli, kõrvitsa ja sibula. Kui hakkasin potti võtma, siis juhtus õnnetus - kapist poti tagant libises potikaan põrandale. Oh seda suurt õnne, sest köök täitus suure paugu saatel klaasikildude hunnikuga. Nii kahju oli sellest heast ja Arko kingitusest. Supp sai enam vähem valmis. Õhtul peale tööd tegin supi valmis ja praadisin lihakuubikuid juurde. Mulle maitses ja ka poeg Sõi kõhu täis.  Päev oli pikk. Hommikul 2 töist kokkusaamist, siis klientide vastuvõtt. Õhtul läksin ka SDE sotiaalkomisjon koosolekut, kus tutvustati Praxise uuringut ja vanemapalga kasutamist.  Selgus, et u 6 protsenti isadest kasutab võimalust olla oma alla 18 kuuse lapsega kodus, samal ajal võib naine töötada. Tekkis palju küsimusi ja mõtteid. Arkoga rääkisime telefoni teel ja koju jõudsin alles hilisõhtul.

Arutatakse Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava

Edastan Raepressi uudise, et täna toimub Tallinna linna ligipääsetavuse infoseminar Tallinna Tehnikaülikoolis.

4. november 2014

Arutatakse Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava
Kolmapäeval, 5. novembril toimub TTÜs infoseminar, kus Tallinna linna ametite ja linnaosade  spetsialistid, erinevate avalike teenuste pakkujad ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajad ning koostööpartnerid  arutavad  Tallinna linna ligipääsetavuse tegevuskava 2015-2020 koostamist.

Seminari toimumiskohaks valiti Tehnikaülikool, et tutvustada osalejatele TTÜ edusamme universaalse õppe- ja teaduskeskkonna arendamisel ja selle positiivse näite abil tutvustada universaalset disaini Eesti pealinnas. Seminaril peavad lisaks Tallinna linna esindajale ettekanded TTÜ, Mainori kõrgkooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Infotehnoloogia Kolledži esindajad. Arutatakse ka avalikke ehitisi puudutava ehitusmääruse muutmist, universaalse disaini olemust sisekujundaja ning disaineri lähtekohast, õppimise ja õppevahendite ligipääsetavust ning ligipääsetavuse rolli probleemide ennetamise, iga ühiskonna liikme eneseteostuse ja aktiviseerija ning inimõiguste tagamise vaatepunktist.
„Laste- ja noortesõbraliku linnana soovime seminari toomisega TTÜsse tunnustada ülikooli jätkuvat proaktiivset tegevust universaalse disaini ning kogemusnõustamise rakendajana Eesti ühiskonnas ja kõrgharidusmaastikul,“ selgitas Tallinna abilinna Merike Martinson
„Tallinna Tehnikaülikool teeb olulisi pingutusi, et olla näoga ühiskonna poole ning tagada universaalsed õppimis-, sportimis- ja elamisvõimalused igale motiveeritud õppurile sõltumata füüsilistest eripäradest,“ sõnas Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektor Margus Leivo. Ta lisas, et ülikooli olulist rolli ligipääsu tagamisel ja probleemide defineerimisel enne nende tekkimist näitab nii erivajadustega tudengite arvu jätkuv kasv, rahvusvaheline Zero Projecti Innovatsioonipraktika 2014 tunnustus ligipääsetavuse osas ja puuetega inimeste katuseorganisatsioonide tunnustused aastatel 2011 ja 2014.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL) omistas TTÜle „Aasta Tegu 2011“ ja Eesti Pimedate Liit „Aasta tegu 2014“ tiitlid edusammude eest universaalse disaini rakendamisel liikumis- ja nägemispuudega üliõpilaste õppimisvõimaluste tagamiseks ülikoolis. Tegevusi on rahastanud TTÜ, Haridus- ja teadusministeerium ning SA Archimedese Primus programm. http://zeroproject.org/ ühendab rahvusvahelisi eksperte, kelle eesmärgiks on töötada takistustevabama ühiskonna nimel, märgates ja jagades häid maailmapraktikaid.
Universaalset disaini on TTÜs tutvustatud ka varem. Aasta tagasi külastas TTÜ-d ELILi välisprojekti "Universal Design - Barrier Free Environments" partnerriikide delegatsioon, kes tõi esile just ülikooli suurt tööd, mis on teinud võimalikuks ratastooli kasutavate üliõpilaste suure arvu ülikoolis. Tookord nimetasid mitmed delegatsiooni liikmed just TTÜs veedetud aega projekti käigus seninähtust kõige põnevamaks ja sisukamaks. ELIL projektiga saab lähemalt tutvuda: http://www.universaldesigneu.info/uk/uk_grundtvig.html

3. november 2014

Haiglalood 6

On esmaspäev, 3. november 2014.
Täna on minu päev ja minu hetked. Arkoga tegin sellist nalja, et ma ise hommikul ei helistanud, vaid saatsin talle smsi. Praktiliselt kohe tuli telefonikõne.  Töönädal algas töiselt, sest sain töökõne, mis oli väga lühike koos minupoolsete vabandusega, vastasel korral oleksin ma õigest bussist maha jäänud. Arko helistas ja ütles, et tema arst rääkis head juttu, et reedel võiks juba koju saada. Alguses Arko arst otsis hr Voolu taga ja siis ta hüüdiski, et on kõrval palatis. Paranemine kulgeb edukalt ja Arko ütles, et see oli esimene öö, kus ta magas sügavalt ja ärkas õlast puudutamisel peale, et tilgutit kella 6 ajal panna. Kaua see teise palati elu ei kestnud ja veel enne lõunat sõidutati meie patsient tagasi eelmisesse palatisse. Täna siis olin kella 18ni tööl ja tulin koju. Enne käis selverist läbi ja ostsin seda, mida isutas. Kodus sõnalisi pojaga, kes jälle minu helistamist ei kuulnud. Pott oli kraanikausis tühi ja selgus, et seal olid enne mind pelmeenid.  Urisesin, et kus on minu pelmeenid??? Sõin oma kapsahautist ja ühepajarooga ning magustoiduks Emma banaanikohupiima. Mulle maitsevad Igasuguseid juurviljad. Tundub, et meesperele mitte. Vaatasin uudiseid,  kööki,  kartuleid ja apelsine ning otse loomulikult magasin pooled apelsinid diivanil teki all maha. Sellised siis on minu hetked sooja teki all põõnates. Aga kodus on nii mõnus, soe, vaikne ja hea olla.

2. november 2014

Haiglalood 5

On pühapäev, 2. november 2014
Hommikul ärkasin enne 10 Arko telefonikõne peale. Selleks ajaks oli tema juba 4 tundi üleval olnud.  Siis helistas ka Arko ema ja rääkisime Arkot, maast ja ilmast. Tegin kohvi, siis vaatasin telekast Maire Aunaste saadet tõuse ja sära ja juba ma hommikuse bussi peale kiirustasin. Ikka kindla graafiku järgi haiglasse, kus mind juba oodati. Lepistiku pargis hüppas orav üle tee ja teda ei seganud pime, vastikult tuuline ja jahe sügisel. November ongi porikuu. Nagu kella keerati, nii ilmad muutusid hilissügiseseks. Arko oli eile enne kella 22 transporditud kõrvalpalatisse. Seda numbrit ma ei taibanud küsida, vaid läksin tunde järgi uksest siise ja oligi õige palat. Võtsin härrale alt kohvikust kaasa väikese kohvi ning see tühjenes kiiresti, kadus kurku. Viisin tühja taara ära ja asendasin uue veepudeliga. Arkot sundisin ka mandariini sööma. Siis toodi juba lõunasööki ja mul ei tekkinud söögiisu, kuigi Arko meelitas, et kartulipuder. Ja juba ma kappasin trollide, et ümberistuda bussile, sest pühapäev on linetantsupäev. Ulrika oli juba kohal ja tegime Kaie Seger juhendusel hoogsaid täntsusamme, pöördeid ja puusanõkse nii, et higi voolas. Mõni tants jääb kohe jalgadesse aga paljud on sellised pusimised ja siis mul on hea esiteks õpetaja tantsijaga piiluda. Tantsitud lõppenud, läksime linna peale. Kaubamajas on jõulumüük alanud. Küll olid kenad nee kuulid. Saime kokku Merlega ja läksime sööma ja naistejuttu ajama Patricku bubisse.  Aeg möödus kiiresti, sest kui harva kokku saame, siis tuleb mitmed teemad läbi arutada. Kella 7 ajal õhtul jätsime hüvasti ning igaüks läks oma teed, kes kesklinna, kes lasnamäelte, kes kakumäel. Kodus suhtlesin pojaga ja maandusin teleka ette sajandi armastust vaatama. Ongi lõppenud nädalavahetusel ja homme tööle. Mul on hea meel, et täna oli Arko juba palju tervema ja enda moodi, nägu naerul ja selline õnnelik. 

1. november 2014

Haiglalood 4

On laupäev, 1.november 2014. 
Miks on see nii, et haiglas inimestel und ei ole ja kogu aeg on Arko väsinud. Ma arvan, et kogu energia läheb taastumiseks. Nüüdseks on ka hirm möödas ja elu haiglas möödub päevast päeva ühtemoodi. Arko helistas mulle juba kella 9 ajal hommikul aga mina tahtsin veel voodis põõnata. Nii ma siis mõnulesingi kella 11ni. Seoses sellega, et mul tuli kallale nälg ja suur pannkoogi isu, siis ma neid küpsetasin. Küsisin luba ka haiglasse toomiseks, kuid vastus oli eitav. Panin vaarikamoodiga peale ja saatsin isu tekitamiseks pildi oma hommikusöögist. Uurisin bussidega ja kuna on laupäeval, siis liigub meil buss keskmiselt kord tunnis või veelgi harvem. Kutsusin ka Rened haiglasse kaasa aga sain vastuseks, et ta ei soovi tulla ja talle ei meeldi haiglad. Suure pahameelega kõigini nooremalt pojalt, et miks ta arvab, et Arkole on alati meeldinud teda tuua ja viia, kellajast ja ilmast vaatamata. Olgu selleks poodlemine, koolikoosolekud, materjalide otsimine, haiglad, arstid, politsei vms. Rääkisin, et elu ei käi alati nii nagu meile meeldib ja mugav on. Täna läks nii, etjõudsin kl12.18 bussile nr 21a ja Õismäelt sain kohe edasi 13ga Magistraali juurde. Rimist ostsin erinevat gaasita vett, banaane ja mandariine kaasa. Arko lõpetas lõunasööki. Sõi kõhu täis tatart ja sardelle, rüüpas peale kisselli, kuid loobus kapsasalatist ja supist. Ka mandariine ei tahtnud ja need tassisin linna kaasa. Jõhvikamahls sobis ka kapiriiulisse ootama. Lobisesime, siis ajas noor mees lõua puhtaks, et ikka ilus olla. Homseks soovis juba kohvi, sest talle antakse ainult teed. Peale kella 2te läksin haiglast linna. Kristiine keskusesse prillide järgi. Need uuedklaasid helisid nii, et panin järgi sisse tagasi ja lubasin kodus harjutada ning kohaneda. Kui küsisin, et kas prilliklaasid ikka tumedaks ka lähevad, Siis Instrumentaariumi teenindaja Triin neid ka katsetas ja klaasid olid tõepoolest tumedad. Selgitad veel, et prillid vajavad sisse töötamist. Eelmised prillid tellisin 7 aastat tagasi Laservisioonist, siis maksid need 6500 krooni. Nüüd tellisin Instrumentaariumis telereklaamipõhjal, milles lubati soodustust 50 protsenti aga ainult kuni -6 klaasidele. Uurisin siis ja sain soodustust vastavalt oma vanusele ning püsikliendile olemisele. Seda staatust sai kohe esmatellimusega kasutada. Nii läksid mu kallid prillide raamid -89 eurot soodsamaks jaklaasid -64 eurot odavaks. Kokku tasusid prillide eest 325.96 eurot. Väga toredad ja abistamiseks teenindajad. Kiidan kohe. Selline erivajadustega siis, millele lisanduvad muud kulud peavalurohtudena, suurema unevajadusena, suurema trükikirjaga, koristamise ja kukkumistega ning silmatilkadena. Õnneks ma vaatan vähem telekat aga lugeda armastan ikka. Kolasin veel apteegis ja ostsin järgmise köharohu, siis raamatu- ja kinga, riietepoodides. Ära väsisin ja tulin koju. Kodutee oli pikk, sest kui tuli troll, siis selgus, et 2 minutit tagasi oli 21 buss ära sõitnud. Uus tuli alles kl 16.10 ja aega parajaks tegin serveris ja ostsin koju süüa. Eriti midagi ei ostnudki aga kott kaalus vist 10 kilo. Ootasin veel 25 minutit bussi. Kõht oli hirmus tühi ja külm oli seista seal tuule käes, saapad hõõrusin isegi seistes jalgu. Sõitsin ringiga koju ja see kestis terve igaviku. Kojujõudmist alles kella 17ks. See Tallinnatasuta ühistransport on küll hea aga väga ebamugav on see ootamine, ümberistumine ja pikad vähemad trollipeatusest haiglasse, bussipeatuses koju. Nii palju aega läheb ootamisele. Kodust haiglasse tund, tagasi sama palju. Oh miks mina küll ei saa sõita autoga. Aga sellepärast, et minusugusele poolpimedale lube ei anta. Kodumaja ees ootab kurvalt meie auto, sest tavaliselt sõidutab mind Arko ja tunnen tast pidevalt puudust
 Täna viskasin Arkole nalja, et tema kui raske haige ja sügava puudega, et kas tema juurde pole saadetud nt psühholoogi või sotsiaaltöötajat. Vastus oli eitav. Ma vaidlesinvastu, sest olen ju ka sotsiaaltöötaja, kes teda iga päev vaatamas käib. Nalja peab ka tegema. Kahjuks pole ma meditsiinitöötaja ja mul on hea meel, et haiglapersonali nii tublilt Arko eest hoolitseb. Hr patsient ka kiidab ja on rahul, kuigi väsinud aga õnnelik selle üle, et ma ikka tulen ja lähen, tulen ja lähen. Homme jälle.  Seniks naudin pühakutepäeva ja oma nimepäeva. Sain teada, et minu nimi Tiia tähendab jumala kingitust. Küll on hea elada, sest elu ongi üks suur kingitus.