Jaanuaris jõudsime ka ennast liigutada. Käisime Kakumäe rannast kepikõnnil, siis Fredy Markusega kelgutamas ja Liisa Mariaga uisutamas. Kahjuks päädis uisutamine 2 valusa kukkumisega küünarnukile ning sinikaid ravin siiagi. Aga õnneks luud terved ja raamiga oli lihtsam uisutada. Tunne oli nagu 70+ pensionäril. Plikale anti jääraudu, sest nr 22 jalale saapaid polnud. Mina valisin endale ja Mari-Liisile oranžid plastikust uisud ja rentisime ka sinise plastmassist hülge, mille peal Liisa Maria sai istuda. Talle meeldis. Ujuma ja linetantsu Nõmmele jõudsime ka paljudel nädalavahetusel ja kinno filmi "Pilvede all. Neljas õde." vaatama jõudsime. Mulle meeldis, sest head noored eesti näitlejad, põnevad sündmused ja Haapsalu. Tuli kohe suve igatsus peale.
Jõudsin lugeda ka 3 raamatut. Kaia Kanepi raketiga tüdrukut ja "minu sarja Porrugali" raamatut, mille ise Arkole üllatuskingitusena jõuluks ostsin. Suveks meil Arkoga reisiplaani tehtud ja u 100 päeva pärast plaanis sõita autoga Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania teedel, et jõuda Porrugali.
Kuu viimaseks nädala laupäevaks jäi hea sõbranna Rita 50 juubeli pidustused Kamikadze pubis. Toit oli maitsev ja rahvast ligi 30. Veel jõudsin osaleda 2 infopäeval, mille ühe korraldas Sotsiaalministeerium ja teise meie oma Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Rääkisin ka ise sotsiaaltransporditeenuse korraldamisest. Veel sain valmis 2 suurt aruannet 2017. aasta kulude ja tulude kohta. Oli tegus aasta algus. Kolmas raamat on poole peal. Juuksurisse jõudsin ja käisime külas Pirital kloostris, kus meid võtsid vastu pr Lagle Parek ja abilinnapea Tõnis Mölder. Arko sai ka vastuse oma puude otsuse kohta ja nii käisime täna Sotsiaalkindlustuaametis uut abivahendikaarti taotlema ja läks õnneks, sest rahvast oli peale lõunat minimaalselt, kuigi minu vaim oli valmis, et rahvast palju ja peab ootama järjekorras. Veel sai Arko kätte uue puudega isiku parkimiskaardi 5 aastaks. Mul hea meel, et asjad said korda aetud.