30. jaanuar 2015

Artikkel: Elu võimalikkusest pensionärina

Lugesin seda Andres Arraku artiklit ja tundsin rõõmu, et selline asjalik arutelu. Olles 4 aastat Mustamäe Halduskogu liige ja osaledes sotsiaalkomisojoni töös, siis puutusin sageli kokku olukordadega, kus eakad prouad elasid üksi 2-3-4 toalises korteris, mille ülalpidamine oli kallis ja seepärast taotlesid nad läbi komisjoni ravimitoetust, hooldushaiglas viibimise osalist katmist. Harv ei olnud ka juhus, kus nad olid varatud, sest korter oli kingitud või pärandatud lastele, lastelastele. Tabasin end mitmel korral mõttelt, et milleks selline oma asjade keskel üksinda suures korteris elamine. Mul sotsiaaltöötajana on korduvalt olnud selliseid juhtumeid, kus inimesed vahetavad liftita maja 5. korruse korteri 1. korruse elamispinna vastu, sest neil on raskusi treppidel liikumisega ja ratastoolis tassimine on ohtlik, kulukas ja pole mugav. On igaühel valikute küsimus kuidas oma elu elada ja kui sissetulekud vähenevad, siis ongi mõistlik kulusid piirata. Õnneks ei ole pensioniealistel pangalaenu ja kui ollakse kahekesi, siis on kindlasti parem toime tulla, kui üksinda korterikulusid maksta. Valikuid ongi vaja teha elu jooksul korduvalt ja kui ongi abi vaja, siis saab seda paluda ka oma lastelt ja sõbrannadelt ja sugulastelt. Kui selliseid inimesi ei leidu, siis on abi võimalik küsida oma sotsiaaltöötajalt.    

Andres Arrak elu võimalikkusest pensionärina: määravad on keskmisel eluperioodil tehtud valikud

Helle Raidla, Elukiri

Meie praeguste pensionäride õnnetus on, et oluline säästude kogumise periood lõhuti ära, leiab Andres Arrak. Elukiri

Küsimustele vastab Andres Arrak, „hariduselt jurist, aga erialalt ja kutsumuselt majandusteadlane“. Ta on tegelenud koolitustega ja turumajanduse õpetamisega viimased kakskümmend aastat.
On tunnustatud Ajalehtede Liidu pressisõbra tiitliga (2009) ja nimetatud Postimehe aasta arvamusliidriks (2011).

Kas 50+ inimene on Eestis praegu kerge olla?  
Kerge ei ole ühelgi põlvkonnal, kui just niinimetatud võitjate põlvkond välja arvata. Viimaste hulka kuuluvad teatavasti 1990. aastate keskel 25-aastaselt karjääri tippu jõudnud tegelased, kes praegu on 40+. Sellist situatsiooni ei tule Eestis enam kunagi, siis piisas vaid õigel ajal õiges kohas olemisest. 
Millegipärast räägitakse meil peamiselt vanurite ja pensionäride raskest olukorrast. Ent olgem ausad, noorte, elu alustavate perede olukord ei ole kergem. Neil tuleb ju hakata peale nullist, neil pole ei kahvlit-nuga, voodilinu ega taburetti. Kõik tuleb alles hankida. Sünni- ja lastetoetused on naeruväärsed ja nii edasi.

Kariibi-kruiis jääb Eesti pensionärile ilmselt igavesti helesiniseks unistuseks. Millal jõuame järele Euroopa pensionärile, kes just vanemas eas maailmas ringi rändab?  

Tänasele pensionärile jääb ta tõenäoliselt jah helesiniseks unistuseks. Kuigi tunnen neid, kes reisivad. Aga sel juhul on see enamasti üle keskmise targa isikliku elukorralduse küsimus. Mõned reisivad näiteks välismaale lapselapsi hoidma ja on selle üle väga õnnelikud. Mina hea meelega hoiaksin neid kodus. Samal ajal me teame, et enamikku Euroopa vaatamisväärsusi ummistavad tõepoolest jõukate pensionäride (eriti jaapanlaste) hordid. Kaua ei kesta selline olukord ka nende jaoks. 
Aga ma küsin vahel oma palju reisivate sõprade käest, kas neil ikka Soomaal on käidud.

Kas pensionieas palmi all „talvitada“ oleks mõistlik mõte?  
No Tiit Madisson juba „talvitab“ Marbellas. See sõltub väärtushinnangutest. Mina ei vahetaks Eestimaa talve (ega nelja kuni seitset aastaaega) mitte mingi raha eest ühegi palmisaare vastu. See hingemattev ilu härmas Eestimaal… sel polegi hinda. 
Jah, seal palmisaarel on soe, et mitte öelda palav. Aga mina saan oma Lõuna-Eesti maakodus panna halud kaminasse. Seal saarel lülitab õhtul keegi lülitist lihtsalt valguse välja. Meil on valged ööd. Enamik maailma lapsi pole mitte kunagi lumesõda mänginud ega lumememme ehitanud. Rääkimata metsa all jalutamisest, metsast seente ja marjade korjamisest ja järvest kalapüüdmisest. Kes mida hindab?

Mis on meievanuste suurim probleem?    
Suurim probleem on, et pool sajandit okupatsiooni ja rumalat majanduslikku eksperimenti (mis polnud küll meie valik) lõhkus ära majandusteooriast tuntud loomuliku tulude-kulude elutsükli mudeli. Lihtsustatult näeb see välja nii: inimese elu jaguneb kolmeks perioodiks. Esimene algab sünniga ja on ilmselgelt ülekulu periood, see tähendab kulud ületavad tulusid. Kui kaua see kestab, sõltub paljuski sellest, kui kaua viitsib noor õppida. Ühelt poolt, mida kauem (ja õiget asja), seda parem. Ent ei ole ka suur saladus, et paljud õpivad (tasuta) ükskõik mida ja pikendavad lihtsalt lapsepõlve. Peaasi, et saaks kauem vanemate külmkapist süüa.
Mingil hetkel algab kõige pikem ehk niinimetatud säästuperiood. Tööturule jõudnud noor hakkab iseseisvalt raha teenima. Kui palju ja millises tempos see tulu kasvama hakkab, sõltub hoolimata skeptikute vastuväidetest ikkagi noore inimese akumuleerunud inimkapitali väärtusest, mis lõppkokkuvõttes määrabki tema turuhinna. Nüüd selgub, kas õpiti õiget (loe: ühiskonnale vajalikku) eriala ja kas saadakse sellel alal ka piisavalt heaks. Vahemärkus: ühiskonnale rahalise tunnustuse mõttes mittevajalik, aga iseendale ülioluline tegevusvariant on ka igati aktsepteeritav. Tähtis on, et keskmine periood oleks muu hulgas ka ettevalmistus kolmandaks.
Kolmas periood algab enamasti pensionile jäämisega ja lõpeb surmaga. Kindlasti tähendab see märkimisväärset sissetulekute langust. Milline on elukvaliteedi langus, sõltub eelkõige keskmisel perioodil langetatud otsustest.

Pensionäril on tõenäoliselt olemas eluase ja põhilised kodumasinad. Ka garderoobi ei pea uuendama iga hooaeg. Süüa võib ka juba mõistlikult. Meie praeguste pensionäride õnnetus on, et see oluline säästude kogumise periood lõhuti ära. Kui säästud olidki, siis haihtusid nad võõra võimu tuultes.

Mida saab keskealine ja vanem inimene ise selleks teha, et end mõnusamalt ja materiaalselt turvalisemalt tunda?  
Aus vastus on, et tänane turvalisus ja mainitud mõnus olek sõltub ikkagi möödanikust. Kui me jätame sõjad, katastroofid ja õnnetused kõrvale, siis keegi ei ole tänapäeval vaene või rikas lihtsalt ühe sõrmenipsu tagajärjel. Meie praegune seis on pika aja jooksul langetatud paljude valikute tagajärg. Ka nõukaajal olid teatavad valikud olemas. 
Kui ma oma isa tsiteerin, siis vaesus on iseloomu omadus. Muidugi on see räigelt öeldud ja äärmuslik seisukoht. Ent sama äärmuslik on väita, et kõik teised ehk siis ühiskond on süüdi. Tõde asub ilmselt kuskil vahepeal, nagu enamasti. Ent tähtis on, kuhu langeb keskmise eestlase hoiak niinimetatud keskpunkti suhtes. Kuigi keskmine eestlane kirub riiki ja valitsust, siis oma sisimas – olen ma veendunud – loodab ta siiski eelkõige iseendale. Usun, et see kuulub protestantliku elueetika juurde.
Ja kes on öelnud, et kõike peab mõõtma rahas? Laiemalt võiks küsida: kas õnn peitub rahas? Mina vastaksin, et kindlasti mitte, küll aga teeb selle puudumine õnnetuks. Kas Tallinna kõrghoone merevaatega katusekorteris tunneb end inimene kindlasti paremini kui Põlvamaa talutares keset lillelõhna ja linnulaulu? Pole kindel, eriti vanemas eas.
Kuna küsimus oli mõnusas ning turvalises äraolemises, siis pean sisse tooma perekonna mõiste. Probleem on selles, et aastatuhandeid toiminud peremudel on nüüdseks ära lõhutud. 
Teadlased arvestavad inimkonna ajaloo pikkuseks 35  000 aastat. Sellest vaid viimased sada aastat (ehk siis kaduvväikesel perioodil) on inimesed: 
a) maalt linna kolinud;
b) lapsed tegemata jätnud ehk need tarbimise ja reisimise vastu välja vahetanud;
c) hakanud poest süüa ostma, selle asemel et seda kasvatada oma maalapil;
d) vara pensionile läinud ja
e) soovinud rikkalikku pensioni saada.
Kurb lugu on, et selline mudel on juba pikemat aega pankrotis, see lihtsalt ei toimi enam. See näis toimivat niikaua, kui majandus kasvas kiiresti ning töötegijate ja ülalpeetavate suhe püsis 4:1 või 5:1 – mitmes Euroopa riigis näiteks tänu muukeelsele ja -meelsele migratsioonile. Täna on see suhe 2:1 ja homme 1:1. Mitte mingi valemiga ei õnnestu heaoluriikidele omast hirmkallist sotsiaalsüsteemi elus hoida. Ja meil ei õnnestu seda ka kunagi üles ehitada. Kas see on õnn või õnnetus, on omaette huvitav küsimus.
Tegelikult saab kõik alguse peremudelist. Minu vanaisa isa suri ära nii, et ta ei saanudki teada, mis on pension. Seda polnud vajagi. Kolm kuni neli põlvkonda elas ühe katuse all ja kogunes kolm korda päevas ühise laua taha sööma. Pere oli nii majandusüksus kui lasteaed ja vanadekodu. Tänapäeva vähelapseline või lastetu urbaniseerunud linnapere pole jätkusuutlik. Andrei Hvostovi juhtum kinnitab ühtlasi, et kui jätkusuutmatu peremudel otsib abi jätkusuutmatult sotsiaalmudelilt, siis on see tupiktee.
Selles kontekstis tahan ühele asjale veel tähelepanu pöörata. Reisimis- ja laiemalt liikumisvabadus on üks kallihinnalisemaid hüvesid, mille saavutasime. Kaugel karjääri tegevad ja raha teenivad lapsed on justkui uhkuse asi. Et mida tugevama tuule ma suutsin oma järeltulijate tiibadesse puhuda, seda tublim ja tegijam lapsevanem ma olen. Ja ajakirjanikud tormavad ummisjalu selliste tegijatega intervjuusid tegema. 
Aga mis saab hiljem? Vanuigi istudki üksi oma kuusepuu all ja avad iseendale tehtud jõulukingitusi… Pole ka suur saladus, et valdav enamik teeb seal välismaal prostat tööd ega säästa eriti palju. Näiteks selleks, et oma kodumaale jäänud isa või ema elamisväärse vanadekodu arveid maksta, jääb seal teenitavast palgast väheks. See on karm reaalsus. Seda enam olen veendunud, et praegused põhilised probleemid on alguse saanud perekonna kriisist, mis on järgneva finants- ja majanduskriisi eeldus.

Andke nõu, kuidas kuidas järgmise pensionipäevani ära elada.
Raudseid ja alati toimivaid reegleid siin kindlasti ei ole. 
Ühte asja tahaksin kindlasti soovitada. Enamik inimesi vähemalt püüab vanadusperioodi elatustaseme säilitamiseks kasvatada selle kolmanda perioodi tulusid. Selleks ka need kõikvõimalikud sambad ja pensionifondid. Muidugi, ka minu jaoks jäid need sambad lootusetult hiljaks. Aga pankade lobitöö (mõneeurosed meepotid ja sallid) ahvatles vanemaidki inimesi oma elusäästud neile kasumi teenimiseks annetama.
Minu soovitus kõlab järgmiselt. Mitte et pensionipõlve tulusid ei peaks püüdma kasvatada, aga palju parema efekti annab see koos kulude langetamisega. Kusjuures viimane tegevus on käepärasem ja efektiivsem. 
Mida ma selle all silmas pean? Kõige tähtsam on kindlasti eluase ja sellega seotud kulutused. Ju see kuulub eestlasliku meelelaadi juurde, sest eriti siis, kui ollakse endale ise maja ehitanud, arvatakse, et „siiasamasse pean mina surema“. Kas ikka pean? 
Läänes on suhtumine paindlik. Ausalt öeldes ei ole inimesel esimesed kolmkümmend aastat üldse oma isiklikku eluaset vaja. Suurema osa sellest ajast elab ta ilmselt kellegi teise majas. Kui hästi läheb, siis on need ta enda isa ja ema. Ja siis kulub umbes kümme või rohkemgi aastat õppimise ja maailma avastamise peale. Noor inimene reisib ja õpib eelkõige iseennast tundma. Elamispinna üürib just nii väikese kui vaja ning nii soodsa kui võimalik. Peaasi, et seljakott ja hambahari ära mahuksid.
Siis kuskil kolmekümnendate keskel hakkab (kui hakkab) tõenäoliselt tekkima tunne, et kuskile oleks vaja maha potsatada ja juuri alla ajama hakata. Mõnel mõlgub mõte isegi perest ja lastest. Lapsed aga vajavad kasvamiseks turvalist ruumi ehk kodu. Miskipärast arvatakse tänapäeval, et igal lapsel peab olema oma tuba (ja iPad või vähemalt nutitelefon). See laste kasvatamise ja üle ilma lennutamise periood kestab… no ütleme maksimaalselt 25–30 aastat. Kui lapsed läinud, ei ole seda mitmesajaruudust maja enam vaja. Pealegi, kes see tolmu pühib?
Ja nii liiguvadki üle 50-aastased inimesed edasi väiksemasse ja säästlikumasse korterisse. Oluline märkus: seda tuleb teha siis, kui jalg ja vaim veel kannavad. Ma tean enamiku vanurite vastuargumenti: kuhu ma siit oma juurte juurest ikka lähen. Juured? Kui kellegi juured on magalarajooni paneelmaja seitsmendal korrusel, siis ma kahtleksin selle inimese vaimses tervises. Ta võib seal nägupidi küll tunda iga prussakat, aga tavamõistes on juured kuskil seal, kus tema vanaisa kondid kirikaias puhkavad. Mitu juurtega inimest selle kriteeriumi järgi Eestis veel alles on? 
Ja nii elabki vanapaar või üksik vanainimene liigsuures ja liigkallis korteris, ei jõua maksta kommunaalmakse, on elu üle õnnetu ja kõigi teiste peale tige ning valib Keskerakonda. Samal ajal oleks saanud korteri müügist nii palju raha, et osta teine, väiksem näiteks Antslasse. Hinnavahe oleks aidanud küttepuud ja uue külmkapi osta.
Nagu öeldud varem, on määravad keskmisel eluperioodil tehtud valikud. Paljud noored lasevad oma Lõuna-Eesti isatalu katuse kokku langeda. Vajalik remondiraha aga kulub Egiptuse või Türgi reisidele. Aga neid olulisi otsuseid on veel. Mina elan näiteks linnas ahiküttega korteris ja puud on oma (tegelikult vanemate) metsast. Ja ka ostes on see odavam kui keskküte. Tervislikum samuti. Liha- ja piimasaadused ning munad püüan võimaluse korral osta tuttava talumehe käest või turult.

Mida peaks tegema praegune pensionieelik? 
Üks on selge, tänased alla 40-aastased ei tohiks solidaarsele riigipensionile eriti loota. Seega tuleks võimalikult palju planeerida oma tulevasi tulu- ja kuluvoogusid, püüdes viimaseid juba ette kahandada. Vajalikud kinnisvaraga seotud otsused tuleks teha juba varem, siis, kui mõistus veel selge ja jalg kannab. Testament tuleks samuti õigel ajal teha. See on oluline kahest aspektist lähtudes. See võib (aga ei pruugi) aidata oma lastega koos arukalt tulevikku planeerida. Teiseks hoiab see ära hilisemad tülid pärijate vahel, kes siis on vihased pärandaja, aga mitte üksteise peale. 
Tänapäeva elu paratamatu joon on, et me elame suurema aja elust heal juhul vaid homses päevas, paljud aga vaid tänases. Täna palju tarbimist ja reisimist ei pruugi homme aidata. Lapsi peab olema ja neisse peab süstima õiged väärtushinnangud. Arutud ja sisutud välismaareisid liiva peale pikutama ei kujunda noortes õigeid hoiakuid. Paljudele ongi välismaa midagi sellist: meri ja taevas on sinised, liiv on kollane, ilm on soe ja süüa-juua saab nii palju, kui jaksad. Isamaa-armastus ei teki niisama. See kujuneb kodustest hoiakutest.

Eakate festivalil rääkisite, et Eesti tulevik on olla Euroopa vanadekodu: et rikkad välismaalased tulevad siia puutumata loodusesse elulõppu veetma. 
Selle asja nimetus on inglise keeles silver economy. See hõlmab endas kõiki neid majandusharusid, mis on otsapidi seotud vanurite teenindamisega. Olgu see siis tervishoid, spaaäri või igat sorti turism. 
Eesti on üks kiiremini vananevaid riike maailmas. Aga meil on ajalooline šanss teiste vananemiselt teenida ja ise sellest elatuda. Meil on hõreasustus, palju metsa ja järvi ning saari, meil on pikk rannajoon. Meil ei pea spaasid ehitama üksteisest saja meetri kaugusele. Pealegi saab meil pärast protseduure minna metsa alla jalutama ning tõmmata kopsud männilõhna täis. Selliseid paiku maailmas väga palju ei olegi. Ja neid veel suhteliselt maksevõimelisi lääne pensionäre, kes vajavad mudatamist ja leotamist, on kümneid ja sadu miljoneid.

Kas Eestis võiksid kunagi kerkida vanadekülad/linnaosad (nagu Rootsis, USA-s jm), kus saab üürida endale sobiva toa, maja või ridaboksi, kus on poed, kino ja muud asutused spetsiaalselt vanurite jaoks?
Rootsi ja USA ei ole head näited, kuna need baseeruvad hoopis kõrgemal elustandardil ja tulubaasil.
Aga nendesse vanadeküladesse ma hästi ei panustaks. Idee poolest võiksid nad töötada, aga ainult niikaua, kui noori ja krapsakaid vanureid tuleb järjest juurde. Kui keskmine vanus sellises asumis tõuseb liiga kõrgele, kukub süsteem kohe kokku. Nagu öeldud: perekonda ei asenda miski. 
Teine võimalus, et sellisesse asumisse voolab kuskilt maksumaksja raha sisse. 
Ja siinkohal ma küsiksin küll, kuidas saab ühe vanuri hooldamise kulu olla tänases hooldekodus nii kõrge? Kuskil on mingi viga sisse tehtud. Kindlasti saab neid asutusi pidada efektiivsemalt.

Palju räägitakse meil soolisest diskrimineerimisest, ent näiteks reklaame vaadates tundub, et meil on ealine diskrimineerimine: kõik hea, ilus ja mõnus on vaid noortele.   
Tootjad ja reklaamifirmad ei ole lihtsalt veel ära tabanud, et just seesama silver economy on juba väga varsti tulus äri. Muidugi on noorte ostujõud suurem ja neile õnnestub rohkem absoluutselt mittevajalikku kaupa pähe määrida. Ent elanikkond paratamatult vananeb, vanu inimesi on üha rohkem. Neile suunatud mõistlike kaupade ja teenuste turg on tuleviku turg.

Mis hoiab inimest noorena/nooruslikuna? 
See on iseloomu küsimus. Inimene on täpselt nii vana, nagu ta ennast tunneb. Mõne küljest pudeneb juba kolmekümnendates liiva. 
Üks soovitus on: ärge kapselduge oma kinnisesse maailma. Suhelge nii palju kui võimalik! Kuskil naaberkorteris või naabertalus on kindlasti veel mõni eakas inimene. Oma toapugerikus omaenese hädade üle kurtmine ja maailma peale hammaste kiristamine ei ole edasiviiv tegevus.
Ja lõpuks – leidke endale mingi hobi. Muidugi, kui neid ei ole eluaeg olnud, on hiljem raske alustada. Hoidke ennast tegevuses. Kas või kuduge lastelastele sokke või valmistage kiikhobuseid, see tähendab, olge kasulik. Mõni lillepeenar mahub ka linnakodu majaserva ära. Tähtis on, et on, kelle või mille eest päeval hoolitseda. Lisaks võib see ju veidi rahagi sisse tuua. Vanainimesel läheb uni vara ära. Tõuskegi varem ja tehke paar plaaditäit pirukaid. Ahjusoojana läheksid nad oma kodutänavas kindlasti käiku.

Elukiri, oktober 2013

29. jaanuar 2015

Kutse valimisdebatile Tallinna Puuetega Inimeste Kojas

Edastan infot. Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub 4.veebruaril huvilisi osalema avalikul valimisdebatil. Üldiste valdkonna teemade seas tuleb jutuks ka töövõimereformi rakendamine. Ootame erakondadelt sisukaid mõtteid, kuidas näevad antud teema edasisi arenguid. Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad kandideerivad poliitikud teha puuetega inimeste ja nende hooldajate olukorra parandamiseks järgmisel neljal aastal. 
Debatil osalemist on seni teada andnud Jüri Jaanson (Reformierakond); Jane Snaith (Rahva Ühtsuse Erakond); Monika Haukanõmm (Vabaerakond); Tiina Kangro (IRL); Eiki Nestor (SDE)
Debatti modereerib Peep Ehasalu. 
Debatt toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59), kell 15. Tule kuulama ja küsima ning saad teada, kes väärib sinu häält!

Puhkuse 3. päev - unenäost ja kogemusest

Täna öösel nägin unes, et käisin ukselt uksele. Siis tuli üks noormees ja andis Linnamäe tee 12 minu üle-eelmise korteri uksekella ja soovis kandidaadiga kohtuda, veendumaks, et ma ikka uus ja noor olen, sest riigikogu vajab värskendust. Ei tea kas mõtted olid unenäos, kuid täna oligi mul plaanis minna ukselt uksele käima. Koos SDE Haabersti osakonna juhi Tarmo Prikkiga koputasime 46 korteriuksele. Oli huvitav ja positiivne õhtu, kus kohtusime 24 inimese/ perega. Aitäh. Kogemuse võrra rikkam.

27. jaanuar 2015

Puhkame mõnuga - 2. päev

Puhkuse 2.päev. Käin hambaarsti juures 10. korda alates oktoobri lõpust ja see pole veel kõik. Hea, et saab erinevatele kuudele ravi sättida aga päris palju kulub hammastele. Hambaarstid on tublid ja töökad ning nädala pärast kutsuti uuesti tagasi. Kurb on see, et kui midagi ei valuta, siis ikka on mingid jamad, mis on tingitud kehvadest hammastest, ravimite kasutamisest lapseeas kõrvapõletiku tõttu jne. Küll oleks hea, kui lisaks piima- ja jäävhammastele oleks veel kolmas võimalus aga seda ainult raha eest. Hambaravihüvitis on vajalik, kuid omalt poolt tuleb ikka kordades rohkem maksta. 
Hommikul käisime veel Meremeeste haiglas liftiga ekskursioonil. EMOs, kus lisaks meile oli veel ainult paar inimest. Tuli üks keskealine mees ja teatas, et ta tuli haiglasse. Kui küsiti, et kas olete mujal ka käinud, siis ta ütles, et on ise arst ja ravib ennast, kuid nüüd jalad valutavad ning tahab haiglasse tulla. Arst võttis ta vastu. Meil läks ka ainult 1,5 tundi ning mingit ohtlikku terviseprobleemi pole. Meil "ise doktorit" pole ja usaldame eriarste. kuigi iga eriarsti vastuvõtt on 5 eurot. 

26. jaanuar 2015

Artikkel: Milliseks on muutunud tänapäeva elu?

Jagan artiklit, mis pärineb siit. See on lihtsalt nii ilus mõte ja hoidkem siis oma lähedasi.

MÕTLEMAPANEV: Milliseks on muutunud tänapäeva elu?

Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatult kohase artikli.
„Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated.
Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem.
Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega.
Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone. Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis.
Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe.
Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi.
Räägime liiga palju, armastame liiga harva ja vihkame liiga tihti.
Teame, kuidas ellu jääda, aga mitte kuidas elada.
Lisame elule aastaid, aga mitte aastatele elu.
Oleme käinud kuul, aga tänavat ületada ja oma naabriga tutvuda on raske.
Teeme suuri, mitte häid tegusid.
Puhastame õhku, aga määrime oma hinge.
Allutasime aatomi, aga ei saa jagu oma eelarvamustest.
Kirjutame rohkem, teada saame vähem.
Planeerime rohkem, saavutame aga vähem.
Õppisime kiirustama, aga mitte ootama.
Loome aina kiiremaid arvuteid, kus hoitakse aina rohkem informatsiooni ja mis sülitavad välja rohkem koopiaid kui kunagi varem, kuid suhtleme aina vähem.
See on kiirtoidu ja halva seedimise, suurte inimeste ja väikeste hingede, kiire kasumi ja raskete suhete ajastu. See on suuremate perekondlike sissetulekute, rohkemate lahutuste, ilusate majade ja purunenud kodude ajastu. See on lühikeste vahemaade, ühekordsete mähkmete, ühekordse moraali, üheöösuhete, ülekaalulisuse aeg. Tablettide aeg, mis teevad kõike: ergutavad, rahustavad ja ka tapavad meid. See on üleküllastatud vitriinide, aga tühjade ladude aeg. See on aeg, kus tehnoloogia lubab sellel kirjutisel jõuda teieni, samal ajal võimaldades seda jagada või lihtsalt vajutada "Delete" nuppu.
Pidage meeles ja eraldage rohkem aega nendele, keda armastate, sest nad ei ole teiega igavesti.
Pidage meeles ja kallistage oma lähedast inimest, sest see on ainuke aare, mille saate anda kogu puhtast südamest ja mis ei maksa sentigi.
Pidage meeles ja öelge "Armastan Sind!" oma armsatele inimestele, kuid esmalt tundke seda ise. Suudlus ja kallistus võivad siluda iga tüli ja ebameeldivuse, kui need tulevad südamest.
Pidage meeles ja hoidke üksteisel käest, hinnake neid hetki, kui olete koos, sest ühel päeval seda inimest ei ole enam teie kõrval.
Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega võimalusele jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi, vaid hetkede, mil hing kinni jääb.

Pühapäeva tähistamas koos sõbrannadega

Vahest on ka nii, et saame paaril korral aastas kokku, võtame aja maha ja lihtsalt lobiseme kolmekesi. Sööme ja maiustame ja lihtsalt lobiseme ja kohe mitu tundi järjest. Nii tore on selliseid sõbrannasid omada, kellega koos oleme aastaid aga samas on igaühel oma elu ja on tore teiste rõõmudest osa saada, reisidest või ka muredes lohutada ja kuulata... Juba ootan sõbrapäeva, sest siis kohtume uuesti. Vähemalt nii me lubasime üksteisele, sest kaklema me ei lähe ja arusaamatusi pole ning vihastade me ei oska. Ulrikat näen ma Nõmmel  Kaie Segeri linetantsu trennis rohkem aga Merle sätisime enda vastu istuma, et siis põnev kuulata tema muljeid ja elu. Aitäh sõbrantsid, et mul olemas olete. 




Puhkan koos Arkoga ja olen aktiivne tööväliselt

Mul algas puhkus. Alustasin perearstil käimisega. Ta mul tubli ja uuendustega kaasas käiv arst, kuulas ära, kirjutas retsepti juba nädal varem, lisaks määras analüüsid ja saadab mu e-konsultatsioonile teise arsti juurde. Kaua võib köhida. Puhkust saan veeta aktiivselt. Silmaarstile ei saanud, sest numbreid veel pole aprilliks, maiks. Paluti pöörduda mujale. Aega on.
Eile veel... oli suurepärane päev, mis lõppes imelise loojanguga. Sai Kristiine keskuse ees kohtutud telgituuril valijatega, Nõmmel linetantsu koos Kaiega tantsida ja nüüd mõnus õhtu ees. Tänase päeva moto: kõik uus on tegelikkuses ammu unustatud vana. Seda ütles vanadaam, kui läks jutt hambaravi bussile, sest ta oli 28 a hambaarst Pärnus, nüüd pensionär Kristiine linnaosas. Olen kandidaat nr 835 Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas.
Puhkuse 1. päev. Hommikul käisime Arkoga koos Pelgulinna haigla (Sõle tn 16) polikliinikus, kuhu ratastoolis klient pääseb vasakult sõiduteel poolt, esmalt mäkke tõustes, kõrgeid nuppe vajutades ja oodates, et keegi ukse avaks ja pärast välja laseks. Seda, et maja ees on kaldtee, mis viib garderoobini aga seal on enne kabinette ees 3astmeline trepp! Pärast käisime veel Meremeeste polikliinikus ja seal on kaasamise tingimused. Ainult, et haigeid oli palju. Õhtul lugesin astmeid, mis Toompeal viisid. Astmeid 157 tk. Riigikogus oli koosolek. Maja oli õhtul ilus. Oli selline mõnus talvepäev, natuke lund ja pisut külma ning tublid inimesed, kellega rõõm kohtuda.

 





 

24. jaanuar 2015

Kutse seminarile "Ligipääsetav Tallinn"

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldatab seminari „Ligipääsetav Tallinn“, mis toimub 11. veebruaril 2015 algusega kell 13.00 (Tallinna Puuetega Inimeste Koja ruumes, Endla 59). Seminaril osalemiseks palun ennast registreerida hiljemalt 09. veebruar 2015 kella 12.00-ks e-posti aadressil: Aire.Johanson@tallinnlv.ee

Päevakava:
12.40-13.00 Registreerumine ja tervituskohv
13.00 – 13.20 Abilinnapea Merike Martinsoni tervitussõnad
13.20 – 13.40 Uuringu ettevalmistamine puudega tallinlaste toimetuleku ja tööeluga hõivatuse osas (ettekandjad: Liina Kilemit ja Anu Rentel Tallinna Linnakantselei teabeosakonna linnauuringute sektorist)
13.40 – 14.20 Tallinna ligipääsetavus täna ja lähitulevikus (ettekandjad: Marina Runno ja Jüri Järve Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektorist)
14.20 – 14.30 Küsimused I paneelis esinejatele
14.30-15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.20 Eluruumide kohandamise praktika Tallinnas (ettekandja: Kerti Kollom-Seidelberg Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori peaspetsialist)
15.20 – 15.40 Struktuurfondide tugimeetmed puudega inimesele eluruumide kohtamiseks (ettekandja: Marek Atonen Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna peaspetsialist)
15.40 – 15.50 – Küsimused II paneelis esinejatele

15.50-16.00 – Lõppsõna (Abilinnapea Merike Martinson) Üritust modereerib: Marina Runno (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori peaspetsialist).

Töövõimereformi eesmärkidest ja probleemidest, arengutest

Maalehes on avaldatud uudis töövõimereformi kohta koos selgitustega. Töövõimetoetuse seadust saab lugeda siit

Töövõime reformi eesmärk on positiivne: 
  • tuua vähenenud töövõimega inimesed tööturule tagasi ja aidata neil sellega paremini toime tulla
  • ennetada töövõime kaotust ja motiveerida ühiskonnaelus aktiivne olema
  • aidata tööandjatel töökeskkonda parandada, et nad saaksid vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta ja neid seal hoida.
Miks on vaja süsteemi muuta?

Kehtiva süsteemi probleemid
  • jätkusuutmatu pensionisüsteem
  • 10% tööealistest saab töövõimetuse hüvitist (OECD keskmine on 6,6%)
  • tööturul süveneb tööjõupuus, samal ajal toodab süsteem passiivsust
  • töövõimetuse hindamine põhineb iganenud mudelitel
  • vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi saada sobivaid meetmeid tööle tagasipöördumiseks
Töövõimereformi kohta saab rohkem lugeda siit.  
Artikkel on ilmunud 12.01.2015 ja palk.ee lehel kaudu on leitav siit.

Töövõimereform saab rohelise tule

Alates 1. jaanuarist 2016 hakatakse inimeste töövõimetust hindama uue metoodika järgi, samuti aidatakse vähenenud töövõimega inimestel tööd leida. 
Eestis on üle 100 000 töövõimetuspensionäri, samas töövõimereformi ajakavasse lülituvad nad järk-järgult. Veel aasta aega ei juhtu midagi, tähtsaim kuupäev on 1. jaanuar 2016. 
Sellest alates hakatakse uue metoodika alusel hindama neid, kellele varem pole püsivat töövõimetust määratud ehk uusi taotlejaid. 

Aega poolteist aastat 
Sama aasta 1. juulist hakatakse hindama töövõimet ka nendel, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõpevad. Inimesed liiguvad uude süsteemi järk-järgult vastavalt neile sotsiaalkindlustusameti määratud püsiva töövõimetuse tähtaegade lõppemisele. 
Vähenenud töövõimega inimestele hakkab teenuseid osutama töötukassa. Puuduva töövõimega inimestele osutab elukvaliteeti tõstvaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid sotsiaalkindlustusamet. 
Praegustel töövõimetuspensionäridel hakatakse töövõimet hindama alles 1. juulist 2016 (mitte seaduse jõustumise hetkest 1.01.2016). 
Seega need inimesed, kelle püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb veel 2016. aasta esimesel poolaastal (s.o kuni 30.06.2016), peavad korduvekspertiisi taotlemiseks endiselt pöörduma sotsiaalkindlustusametisse. Kui aga püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb pärast 1.07.2016, tuleb töövõime hindamiseks esitada taotlus töötukassasse. 
Tähtajatult määratud püsiva töövõimetusega inimesi uuesti hindama ei hakata. Neile maksab sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani. Nad võivad pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks, aga ka töö leidmisel abi saamiseks, kui nad soovivad. Samas mingit kohustust neil tööd otsida ei ole ning töövõimetuspensioni maksmisel aktiivsusnõudeid neile ei rakendata. 

Meetmed tööandjale 
Puuetega inimestele makstakse endiselt puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Kui inimene läheb tööle, lisandub sissetulekuna töötasu. Aga uue metoodika kohast töövõimehindamist ja tööalast rehabilitatsiooni hakatakse pakkuma alates 1.01.2016. 
Tööandjatele ei ole tehtud kohustuseks võtta tööle teatud protsent töövõimekaoga inimesi. Arvestama peab ka seda, et tööjõupuudus meil üha suureneb ning tööealiste inimeste arvu vähenemise ning vananeva rahvastiku tingimustes on kõik inimesed tööturul vajalikud ja nõutud. 
Juba praegu on meetmeid, mis soodustavad vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamise jätkamist. Näiteks soodustused sotsiaalmaksu maksmisel (tööandjal on võimalik vähenenud töövõimega inimese töötasult maksta sotsiaalmaksu vastavalt tegelikult makstud palgale, kui töötasu on alla kuu alammäära). Samuti maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu kuni sotsiaalmaksu kuumäärani. Osalise töövõimega inimese töölevõtmist soodustab ka tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamine tööandjale, pikaajalise töötu töölevõtmisel kuue kuu jooksul makstav palgatoetus jne. 
Töövõimereformi rakendamisel (alates 2016. aastast) on kavas tööandjale maksta vähenenud töövõimega inimese – kes on kuus kuud olnud töötuna arvel – töölevõtmise korral palgatoetust kuni 12 kuud. Samuti on kavas tööandjate nõustamine ja koolituse pakkumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisega seonduvates küsimustes. Juba praegu saavad tööandjad koolitust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest. 
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) sotsiaal-transpordi teenust. Riik on planeerinud ELi 2014+ rahast 12 miljoniga toetada sotsiaaltranspordi võrgustike kujunemist ja transporditeenuse kättesaadavust. 
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse töötamise toetust, mida saab kasutada ka transpordikulude katteks. 

Sotsiaaltranspordi teenus 
Juhul kui kohalik omavalitsus ei taga sotsiaaltranspordi teenust, võib abi olla ka tööleasumise toetusest, mida töötukassa hakkab maksma 2016. aastast. Toetust on kavas maksta 12 kuu jooksul tööleasumisest. 
Ka töölkäivatel puuetega inimestel on võimalik saada nii riiklikke kui ka omavalitsuste teenuseid ja toetusi – riiklikke teenuseid nagu näiteks abivahendid või rehabilitatsioon, KOVi teenuseid nagu sotsiaal-transport, isiklik abistaja jne. 
Euroopa Sotsiaalfondist on ette nähtud summad, mis toetavad omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel. Näiteks on 46 miljonit eurot mõeldud lastehoiuteenusele, sh puudega lapse hoiule ja 12 miljonit kodude kohandamiseks. 
Veel on vaja välja töötada ligikaudu 50 rakendusakti. 

Töövõime hindamine muutub 
- Töövõime hindamise tulemusel on inimene: 
a) töövõimeline; 
b) osaliselt töövõimeline (toetus 180 €); 
c) puuduva töövõimega (toetus 320 €). 
- Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Osalise või puuduva töövõimega inimestele, kelle töövõimetuspension oli suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust nende senise pensioni suuruses. Küll aga on tingimuseks see, et püsiv töövõimetus oli enne määratud tähtajaga vähemalt kaks aastat. 
- Töötamise korral hakatakse töövõimetoetust vähendama. Sissetulekupiiriks, millest alates toetust vähendatakse, on 960.30 eurot. Toetust vähendatakse tempos 1:2. Näiteks kui töötasu on 1000 eurot, siis sissetulekupiir on ületatud 40 euroga (näites ümardatult 1000 – 960 = 40). Nii vähendatakse toetust 20 euro võrra. 
- Toetust ei maksta (toetus läheb nulli), kui sissetulek on 1280 eurot. Vähendamine puuetega inimeste toetusi ei puuduta, neid makstakse endistel alustel ja suuruses. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Pensionikindlustusseaduses muutub aastakoefitsiendi mõiste

Palk.ee uudistes oli 14,01,2015 selgitus, et muutub pensionikindlustusseaduses aastakoefitsendi mõiste. Uudis pärineb siit.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses planeeritakse mõiste „aastakoefitsient“ asendada uue mõistega „kindlustusosak“, pensioni arvutamise sisu jääb samaks. 

Riigikogus läbis kolmapäeval läbis esimese lugemise riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak", teatas Riigikogu pressiteenistus BNSile. Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. 

Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“, peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. 

Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks. 

20. jaanuar 2015

2015 Riigikogu valimiste kandidaat nr 835 Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines

Kandideerin Tallinnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Olen sotsiaaldemokraat ja mulle on tähtis nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulek ja luban seista puuetega inimeste tööturu ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse ning nende õiguste ja võrdsete võimaluste eest. Minu kaasasündinud nägemispuue ei ole mulle olnud takistuseks kõrghariduse omandamisel ega töötamisel, kuid ma olen pidanud rohkem pingutama ja leppima olukorraga. Kasvasin Tallinnas ja olen kahe poja ema. Olen töötanud 14 aastat Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina, lisaks raamatupidajana, sotsiaaltöötajana, mittetulundusühingutes juhatuse liikmena, revidendina, projektijuhina. Pikemalt kirjutasin endast ja see avaneb siit.

Olen hariduselt sotsiaaltöötaja ning töötan Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis. Vabal ajal tegelen tantsimise ja spordiga ning olen harrastusfotograaf. Puuetega inimeste õiguste ja võrdsete võimaluste eest tuleb veelgi rohkem seista. Olen sotsiaaldemokraat ja mulle on tähtis nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulek. Luban seista puuetega inimeste tööturu ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse ning nende õiguste ja võrdsete võimaluste eest.
Minu nägemispuue ei ole mulle olnud takistuseks kõrghariduse omandamisel ega töötamisel. Olen õppinud sotsiaaltöötajaks ja töötanud puuetega inimeste nõustajana, raamatupidajana, projektijuhina. Mul on nelja-aastane kogemus Mustamäe linnaosa halduskogu ja sotsiaalkomisjoni liikmena. Kuulun mitmesse puuetega inimeste ühendusse ning osalen vabatahtlikuna projektides ligipääsetavuse kaardistajana ja revisjonikomisjonide töös. Usun, et elukestev õpe on vajalik igas elueas ning kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline ennast täiendada – nii väheneb tööpuudus ja toetusesaajad muutuvad paremini toimetulevateks maksumaksjateks.

Miks ma kandideerin?
Selleks, et mulle on tähtsad meie Eesti inimesed. Mina sotsiaaldemokraadina seisan selle eest, et inimesed (ka puuetega inimesed), kes saavad ja suudavad töötada, seda saaksid, sest puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja töövõimetuspensionid on liiga madalad. Et iga töö eest makstaks palka, mis võimaldab ära elada ilma toimetulekutoetust taotlemata ja vähendaks palgavaesust. Selleks on vaja tõsta miinimupalka ja pensione. 
Lapsed on meie tulevik - suurendades lastetoetusi ja makstes huviringi või sporditereeningute osalustasu on meie lapsed tervemad, andekamad ja õnnelikumad. 
Kandideerimine on minu isiklik panus, et Eesti liiguks soovitud suunas ja seisan inimeste  eest.

Tule Astangu keskuse avatud uste päevale

Kutsume Teie organisatsiooniga seotud inimesi 6. veebruaril kell 10-14.00 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (aadress Astangu 27, Tallinn) avatud uste päevale!
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on Eestis ainulaadne keskus, mis aitab tööealistel erivajadusega inimestel läbi erinevate õppimisvõimaluste (sealhulgas kutsehariduse) ja rehabilitatsiooni arendada oma teadmisi, oskusi ning  tegevus- ja töövõimet. Õpingute lõppedes toetame kõiki oma õppijaid tööleasumisel või muude tegevusvõimaluste leidmisel. Lisainfot meie keskuse kohta leiate aadressil www.astangu.ee.
Meie avatud uste päeval osalemine aitab erivajadusega inimestel ja nende lähedastel selgusele jõuda, kas mõni Astangu keskuse poolt pakutavatest teenustest aitaks neil oma elukvaliteeti tõsta, ning pakub infot, mille alusel arenguvõimalusi otsivatele inimestele ka ise Astangut soovitada.
Tutvustame avatud uste päeval meie õppimisvõimalusi, kaitstud töötubasid, rehabilitatsiooniteenuseid, nõustamisteenuseid (abivahendid ja kohandused), Astangul pakutavat tööhõivealast tuge ja palju muud olulist. Avatud uste päeva kava leiate manusest ja meie kodulehelt. Toimuvad erialasid tutvustavad praktilised töötoad, ringkäigud ning seminarid „Kuidas hinnata kutsesobivust ja leida võimalusi edasiseks tegevuseks?“ ja „Erivajadusega inimene tööturul“. Kohvikust saab osta meie õppijate valmistatud suupoolist. Palume tulijatel end avatud uste päevale registreerida internetis või telefonil 687 7231. Kõigi üritusel osalejate vahel loosime välja auhinna. Hoidke meie üritusel silma peal ka FacebookisOotame Teid Astangule! Tulge ise ning edastage infot ka oma organisatsiooni liikmetele!

Lisainfo: Mai-Liis Sõerd, Kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mai-liis.soerd@astangu.ee Tel 687 7225; 5887 2350 www.astangu.ee

Prantsusmaa kultuuripärastlõuna

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi reedel, 23. jaanuaril kell 14 Prantsusmaa kultuuripärastlõunale Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Prantsusmaa kultuuripärastlõuna läbiviijaks on välisvabatahtlik Thomas Morandeau, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Hiiumaal farmis vabatahtlikku tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Rohkem infot: www.tallinnakoda.ee

16. jaanuar 2015

Hea teada: 9 võimalust migreeni vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks

Olen aastaid vaevelnud peavalude käes. Juba lapsepõlvest ja nüüd siis viimasel paaril aastal lisandusid seljavalud, mis tekitavad ka peavalusid. Nüüd leidsin sellise huvitava kodulehekülje minulaps.ee. Seal on palju huvitavat aga see peavalude artikkel on selline vajalik ja asjalik, et otsustasin seda jagada. 

9 võimalust migreeni vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks

Pulseerivad valuhood, jõuetus, valguskartlikkus, iivelduseni viiv nõrkustunne, kõnehäired – need on vaid mõned sümptomid, mis tugevaid migreenihooge kirjeldavad. Hoolimata sarnastest sümptomitest võivad erinevatel inimestel migreenihoogude vallandajateks olla täiesti erinevad tegurid. Migreenide põhjus ei pruugi olla peas, vaid saada alguse hoopis mujalt.
  
Järgnevalt on üles loetletud mõned levinumad migreeni põhjused:
  • Migreenihoogude vallandajaks võib olla hoopis varjatud toidutalumatus. Nii näiteks kirjeldab USA tuntud arst ja teleesineja dr Mark Hyman ühte oma patsienti, kes kannatas 40 aastat tugevate migreenihoogude all, kuni ajani, mil ta munade söömise lõpetas. Kui mees mõni aeg hiljem munad menüüsse tagasi püüdis võtta, tuli tagasi ka migreen.
    • Ka tervisliku toitumise eestkõneleja dr Neal Bernard on öelnud, et tervelt 80% lastel esinevatest migreenidest on põhjustatud individuaalsest toidutalumatusest. Kõige sagedasemad migreenivallandajad on nisu, liha, piimatooted, munad, soja, mais, šokolaad, sibulad, tomatid, tsitruselised, banaanid, õunad ja pähklid. Tihti põhjustavad migreeni ka valmistoitudes sisalduvad lisaained ja maitsetugevdaja E621 (naatriumglutamaat). Levinud peavaluvallandaja on punane vein.
  • Eraldi peab siinkohal välja tooma järjest sagedamini esineva gluteenitalumatuse, mis põhjustab kehas kõrgenenud põletikumarkereid ja erinevaid haigusnähte. Gluteen on teraviljavalk, mida leidub nisus (k.a. speltas), rukkis, odras ja kaeras.
  • Migreenihood  võivad märku anda hormonaalsetest korratustest. Paljudel  naistel esineb migreeni enne menstruatsiooni või ovulatsiooni ajal. Hormonaalset tasakaalutust põhjustavad neerupealiseid kurnav kõrge stressitase, liiga suur kohvitarbimine, alkohol, viletsad toiduvalikud (valge jahu, suhkur, tärklised), ebapiisav kehaline liikumine, vähene ja viletsa kvaliteediga uni. Kõik see aitab kaasa östrogeeni domineerimisele kehas. Samas võivad migreenihood tuleneda ka hoopis liiga madalast östrogeenitasemest või olla põhjustatud hormoonpreparaatidest (antibeebipillidest, hormoonspiraalist jms).
  • Väga tavaline migreeni põhjus on tänapäeval magneesiumipuudus, liiga madal magneesiumitase takistab aga rakkude lõõgastumist, tekitab ülepingeid ning põhjustab peavalusid.
  • Migreeni põhjus võib peituda liiga väheses vedelikutarbimises (dehüdratsioonis), mis takistab kehasse kogunenud  ainevahetusjääkidest vabanemist ning saadab välja   mürgistumisest teavitava valusignaali. Veevajadus suureneb ka sooja ilma, suurema higistamise (nt. trennis) ja haigustega, millega kaasneb palavik, kõhulahtisus või oksendamine.
  • Teadusuuringud on näidanud tugevat seost suitsetamise ja migreeni vahel. Sageli seisneb põhjus just sekundaarses suitsetamises s.t. suitsetajaks on keegi teine. Nagu seda veel vähe oleks, lisandub ka tertsiaalse suitsetamise oht. Nimelt kleepuvad tubakast pärit vähkitekitavad nitrosamiinid erinevatele pindadele (vaipadele, riietele, mööblile).  Nii võib  tundlik inimene migreeni saada ka nt. ruumis, kus on suitsetatud või inimese läheduses, kes on kuskil mujal suitsetamas käinud. Lisaks kutsub kantserogeensete tubakatoksiinide sissehingamine esile DNA-kahjustusi ja seda nii primaarse, sekundaarse kui tertsiaalse suitsetamise puhul.
  • Migreeni vallandajaks võib saada fluorestseeruv valgus. Kuigi paljud ei pane värelevaid lampe isegi tähele, võib see tundlikes inimestes esile kutsuda tugeva migreenihoo. Lahenduseks saab siin olla ainult seesuguse valgustusega ruumide vältimine või alternatiivsete lampide kasutuselevõtt.  
  • Liiga madal veresuhkur (hüpoglükeemia) võib põhjustada migreeni, nt. pikkade söögivaheaegade või paastumise ajal. Siin saab abi tihedamatest söögikordadest ja suurema valgu- ning kiudaine sisaldusega toidust, mis pärsib veresuhkru taseme üles-alla kõikumist ja aitab sel stabiilsena püsida. 
  • Uuringutes on selgunud, et liiga madal riboflaviini (vitamiin B2) tase kehas võib põhjustada migreeni. Riboflaviin on meie mitokondriaalseks  ainevahetuseks ja energiatootmiseks  oluline vitamiin.
  • Migreenide vallandajaks võib olla unepuudus või vilets uni.

Kuidas ennast aidata
  • Selgita välja, kas sul esineb varjatud toidutalumatust (mitte ajada segi allergiaga!) Tee alustuseks katse ja loobu mõneks ajaks gluteeni ja piima sisaldavatest toitudest ning jälgi oma keha reaktsioone. Hoidu lisa- ja värvaineid sisaldavatest valmistoitudest.
  • Tarbi rikkalikult puhast vett.
  • Võimalusel väldi suitsuseid ruume ja  lähikokkupuudet suitsetajatega.
  • Korrasta oma unetsükkel – liigu värskes õhus, tee trenni, ära söö kõhtu vastu õhtut liiga täis, loo igaõhtune rahustav rutiin, väldi ärritajaid (nt. ärevaks tegevaid filme, uudiseid etc.).
  • Võta B2-vitamiini toidulisandit. See teeb küll uriini tumekollaseks, kuid võib tuua suure muutuse elukvaliteeti.
  • Korrasta hormonaalne tasakaal – alanda stressitaset, loobu kohvist, alkoholist, tarbi tervislikku toitu, paranda unekvaliteeti ja suurenda kehalist koormust.
  • Väldi veresuhkru kõikumisi ja söö vähemalt 5 korda päevas (3 toidukorda ja paar vahepala). Kombineeri toitu valguga, söö rohkelt kiudaineid. Hoidu kiirelt veresuhkrut tõstvatest toitudest (maiustustest, kihisevatest jookidest, kohvist, valgest jahust jne).
  • Söö magneesiumi rikkaid toite ja võta hea biosaadavusega  magneesiumi toidulisandit. Võid teha ka hästiimenduvaid magneesiumkloriidiga lõõgastavaid üld-ja jalavanne.
  • Kaalu fluorestseeruva valgustuse väljavahetamist ja väldi väreleva valgusega kohti.
Allikas: Liis Orav, tervise- ja toitumisnõustaja, toitumistarkus.ee/9-voimalust-migreeni-valtimiseks-ja-elukvaliteedi-parandamiseks/

13. jaanuar 2015

835 - mina kandideerin SDE nimekirjas Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas.

SDE kandidaat  nr 835 Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas. 
Olen sotsiaaldemokraat ja mulle on tähtis nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulek ja luban seista puuetega inimeste tööturu ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse ning nende õiguste ja võrdsete võimaluste eest. Minu kaasasündinud nägemispuue ei ole mulle olnud takistuseks kõrghariduse omandamisel ega töötamisel. Olen kasvanud Tallinnas ja siin ka oma pojad üles kasvatanud. Töötan vanemspetsialistina Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis. Olen töötanud 14 aastat Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja raamatupidajana, sotsiaaltöötajana, mittetulundusühingutes juhatuse liikmena, revidendina, projektijuhina. Mul on 4aastat kogemust Mustamäe linnaosa halduskogu liikmena ja sotsiaalkomisjonis. Kuulun mitmetesse puuetega inimeste ühendusse ning vabatahtlikuna osalen projektides, ligipääsetavuse kaardistajana, revisjonikomisjonide töös. Vabal ajal tegelen tantsimisega, spordiga ja olen harrastusfotograaf. Mul on 6aasta pikkune blogijana tegutsemise kogemus ja minu mõtteid saab lugeda tiiatiik.blogspot.com. Elukestev õpe on vajalik igas elueas ning kiiresti muutuvas ühiskonnas on vajalik enesetäiendus nii väheneb tööpuudus ja toetusesaajatest saavad paremini toimetulevad maksumaksjad. 
Meie 2015.aasta riigikogu valimiste programmi leiad siit.

Selleks soovin ellu viia järgmisi eesmärke:
1.    Tagame puuetega inimestele võrdsed võimalused tööhõivesse sisenemisel, soodustame paindlikke töövorme ja teenuste kättesaadavust! - Eesti riigi rahvastik vananeb kiiresti ja iga töötav inimene on vajalik. Selleks loome erinevaid töötegemise võimalusi erivajadusega inimestele, suurendame sotsiaalteenuste kättesaadavust neile, kes puude tõttu vajavad transporti, abistajat, tugiisikut. Motiveerime tööandjaid võtma tööle erivajadustega inimesi erinevate toetuste ja tugiteenuste kaudu. Toetustega toimetulek on minimaalne aga vähese koormusega või paindliku tööajaga töötamine tagab heaolu ja lisasissetuleku.
2.    Tõstame miinimumpalka ja suurendame pensione! - Töötamine peab tagama sissetuleku ja hakkama saamise ka peale eluasemekulude tasumist ei pea pered minema taotlema toimetulekutoetust. Ei saa olla nii, et täiskohaga töötavad inimestel on palgavaesus. Olukorra parandamiseks tõstame miinimumpalka igal aastal 20% ja suurendame pensione.
3.   Jätkame lastetoetuste tõstmist ja võimaldame lastele tasuta huviringi või sporditrennis osalemist! - Noored on meie tulevik ja lastetoetuseid tõestes parandame perede toimetulekut ning toome pered vaesusest välja. Lapsevanemana tean, et igale lapsele on tähtis osaleda huviringides või sporditrennides. Selleks võimaldame riigi poolt huviringi omaosaluse tasumise, sest parandades huviringide  ja sporditreeningute kättesaadavust loome tervislike eluviiside harrastamise tulevikus. Harjumused saavad alguse lapsepõlves ja aktiivsete eluviisidega pered on tugevamad ja tervemad.  
Mina usun,  et töö ja teenuste kättesaadavus tagab parema elu!
Ma usun, et Eesti väärib olla riik, kust ei soovi ükski noor ära minna! Kindlasti valima ja tee oma valik.

11. jaanuar 2015

Laupäeval kinnitasid sotsid Riigikogu kandidaatide nimekirjad

Eile kinnitati sotside valimisnimekirjad. Teatan, et mina kandideerin 1. ringkonnas Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas koos paljude tublidega. Samal päeval pidasid oma üldkogu ka reformi, keskerakonna omad ja pühapäeval vabakonna omad. Postimees lisas nimekirjad, mida saa lugeda siit

Mul on hea meel, et väikses Eesti riigis on nii palju tublisid inimesi, kes tahavad ja julgevad kandideerida. Elagu sõnavabadus. Üldkogul jäi kõlama mõte, et kui inimesed ei lähe valima, siis nad ei usalda oma riiki. Seepärast soovitan minna kõikidel valima ja teha oma valik, sest valikuvõimalusi on palju. Selgi korral on kandideerimas palju uusi inimesi, kes pole rahul praeguse olukorraga ja soovivad elu paremaks muuta ja oma aega, teadmisi, oskusi panustada. Sellel aastal on ka sotsiaalse pöördega lubadused, sest kui meie lubadus on inimeste eest, siis keskerakon lubab teisi teha, irl lubab olla näoga inimeste poole, reformikad lubavad kindlalt edasi minna, vabakond lubab aru pähe. On alles erilised valimislubadused aga me olemegi erinevad ja erinevus pidi rikastama. Saarlased lubasid, et saab küll! Rohkwm posittiivsust ja südamega tegemist.   

Tegin ka mõned pildid mobiiliga ja viimase pildi jagas mulle Etti Kagarov.