Imre 19. sünnipäev

Täna siis on see tore päev, kui tähistame esimese poja sünnipäeva. Kollaste tulpide, kingitutega ja napoleoni tordi ja ahjukanaga. Aeg möödub kiiresti ja aasta siis oli 1992. Sel ajal tehti veel must-valgeid pilte aga laps on päris pontsakas ja kuna meil endal korraliku fotoaparaati polnud, siis leiduski esimene pilt ajast, kui vanem poeg oli juba 1,5 kuune. Armas pilt see ja naljaks vaadata. Imre on nüüd juba mitu korda suurem ja pikem. Noorema poja 16. ja vanema poja 19. ühine sünnipäevapidu (nii nagu see on olnud viimased 16 aastat!) tuleb ka juba sel laupäeval algusega kell 6 õhtul. Looodame, et pole liiga vara aga liiga hilja. Teise poja õige päevani on tegelikult veel 7 päeva aega. Sõbrad tulge, saab rosoljet, kiluvõileibu, torti ja tantsida ka. Lapsed ei väsi mind üllatamast. Täna oli kohe eriti meeldejääv päev. Aga pilt aastast 1992 ja nüüd aastast 2011.

Ootan kevadet!

Aga tundub, et sel aastal kevadet ei tulegi. Igatahes nädalavahetusel, kui Arko õe Agnese sünnipäeval käisime veendusin, et Jõgeva on ikka täie õigusega Eesti külmapealinna nime ära teeninud. Kuigi Palamuse kandis oli külma vaid mõned miinuskraadid, kuid vali tuul ekkrutas lund nii, et mul oli küll tunne, et jäätun. Aga vaatepilt oli seda kenam ja lumi tuiskas mööda teed, põldusid ja majakatuseid. Tuul ulgus ja undas mitu päeva ja eriti võimsana kostus see veel siis, kui üritasime magama jääda. Jääaeg on isegi märtsikuu viimastel päevadel Eestis olemas. Aga loodan, et kevad saabub õige pea. Pildikesed tulid vahvad ja on mida imetleda. Autoga oli ikka päris lahe tuisukoridoridest läbi sõita ja lume tuiskamist kiirgavas päikeses jälgida.

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

Ei möödu päevagi, kui keegi ei küsiks, uuriks või tuleks kohale Tallinna Puuetega Inimeste Kotta. Seepärast panen siia info ka teistele, kellel liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaart aegunud või taotleb uut.

Parkimiskaarte väljastatakse Tallinna linna elanikele Tallinna Linnavalitsuses. Kaarte väljastab Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakond Vabaduse väljak 7, Linnavalitsuse Teenindusbüroos (Roosikrantsi tn poolne sissekäik) laud 3. Ratastooli kasutajale väljastatakse kaart Linnavalitsuse infosaalist, kuhu siseneda peaukse kaudu. Info telefonil 640 4456. Parkimiskaart kehtib kuni 5 aastat, kaarti saab taotleda ka ajutise liikumisvõime kaotuse korral.

Oluline on rõhutada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.

Kuni 30.06.2011 kehtiva liiklusseaduse alusel saavad parkimiskaarti taotleda: liikumispuudega inimesed, kes kasutavad abivahendeid (jalaprotees, kepp, kargud, ratastool jms); nägemispuudega inimesed; isikud, kelle käimine on tugevalt raskendatud muu raskekujulise üldhaigestumise tõttu. Liikumis- või nägemispuudega lapsele võib taotleda lapsevanem või eestkostja.

Parkimiskaardi taotlemiseks tuleb esitada:
1) isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
2) arsti teatis parkimiskaardi taotlemiseks;
3) parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm.

Kaardi eest tasuda 2,56 eurot Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220077495010, viitenumber 5257050050050222. Selgituseks: ees- ja perekonnanimi, “invakaart”. Internetipanga teenust saab kasutada kohapeal.

Parkimistasu kehtestamine - parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart paigaldatakse sõiduki esi- või tagaklaasile.

Parkimistasu maksmisest on vabastatud liikumispuudega juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.

Uus liiklusseadus hakkab kehtima alates 01.07.2011, mille alusel väljastatakse parkimiskaarti tasuta. Isik peab esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt väljastatud dokumendid erinevad vormilt ja sisult:
1) kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) kui tööealistel puudega isikutel on SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsioonihäire;
2) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
3) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere- või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Fotod ja lisainfo siit.

Tallinna linna parkimisega seotud link.

Kutse Katalaani kultuuri õhtule 23 03 11

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 23. märtsil kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) Kataloonia kultuuri tutvustavale õhtule. Kultuuriõhtu läbiviijaks on Katalooniast pärit välisvabatahtlik Oscar Pujol Pladevall, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Männikäbi lasteaias vabatahtlikku tööd tegemas.
Oscar Pujol Pladevall tutvustab kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat.
Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Eelmise aasta tulud deklareeritud

Kohe mitte ei suutnud ja ei tahtnud sel aastal eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitada, sest kui sain tulud ja kulud arvutisse, siis selgus karm tõsiasi. Kui minu arvates oli eelmisel aastal FIE-na teenitud tulu oluliselt väiksem töömahu vähenemise ja raamatupidamisest loobumise tõttu, siis oskasin siiski nii palju kasumisse jääda, et seda tagasi maksta on ikka päris suur summa. Nüüd siis on see asi tehtud ja 579,03 eurot ootab Maksu- ja tolliametile kandmist. Arko isegi lohutas mind, et kui temale maksab maksuamet tulumaksu tagasi, siis keegi peab ju juurde maksma. Hea asi on siiski see, et avansilisi makseid ei pea maksma ja nii tegin enda jaoks plaani, et maksan alates aprillikuust igal kuul riigile 100 eurot ja saabki see üüratu summa tasutud. Eks see näitab seda, et kes teeb tööd, see jõuab ja arveid tiksub tasapisi ja maksusid peab maksma. Tegelikkuses olengi praktiliselt igal aasta juurde maksnud. Kehv on see, et lapsed veel tööl ei käi ja nii polegi mul 2010.aasta tuludeklaratsiooni 2 alaealist last maksuvabatulu saamiseks panna. Egas nüüd miskit muud kui ootan maksuteadet ja asun kodanikukohustust täitma ja makse riigile tagastama. Maamaksu maksin juba ära.

Mustamäe sotsiaalkomisjoni koosolekul 28.02.11

28. veebruaril 2011 toimunud Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosoleku teemaks oli “Ülevaade ning analüüs sotsiaaltoetustest ja –teenustest aastatel 2007 – 2010”. Põhiettekandjaks oli Marika Lillemäe, lisaks Mark Levin ja lisaks selgitas hooldekodusse järjekorda võtmise ja klientide infojagamist linnaosa puuetega Inimeste spetsialist Aivi Kokk.

Kui töötus ja aivajadus suureneb, siis rahad eelarves toetusteks vähenevad. Selgub, et aasta aastalt on vähenenud toetuste eelarveread linnaosade eelarves ja nii vähenes 2009.aastal rahaeraldus 12% võrra ja sotsiaaltoetuste osa eelarves 19%. Mustamäe linnaosa 64 142 elaniku arvu juures oli toetusena eelarves raha 15 krooni elaniku kohta. Koduhooldus teenusel oli 2007.aastal 281 klienti, 2008 – 305, 2009 ja 2010.aastal 310 klienti. Neist tasulisi koduhoolduskliente oli 103 inimest, sh soodushinnaga (0.64 eurot ehk 10 krooni / tund) 83 inimest. Täishinnaga on teenusekasutajaid 20 klienti. Puudega laste peredele koduhooldusteenust ei osutata. Koduhooldusteenust osutatuakse ka 40-le sotsiaalmajutusüksuse kleindile. Vähem sotsiaalmajutusüksusest ja rohkem varjupaikadest.

Hooldekodu teenusele suunati 2009 – 32 klienti, 2010 – 34, 2011.aastal on suunatud 10 klienti. kõikidele neile klientidele maksab linn juurde ja inimene ise tasub oma pensionist 95% ja mõnel dementsel ka 100%, mõnedel maksavad pereliikemd juurde 500 – 1000 krooni (kuni 63,91 eurot) kuus. Sotsiaalmajutusüksustest hooldekodudesse suunati aastas keskmiselt 2 – 3 klienti. Kui meie sotsiaalkomisjon toimub kord kuus, siis linna komisjonid toimuvad 2 nädala tagant. Erihooldekodusse suunaatakse rehabilitatsiooniplaani alusel. Üldtüüpi hooldekodusse võtame järjekorda avalduse alusel need, kes on tõeliselt abivajajad. Teised abivajajad on leidnud ise sobiva hooldekodu, sest linn keeldub järjekorda võtmast, kui inimene elab oma korteris. Samas on meile teada vabariigis näiteid, kus korter kingitakse linnale ja inimene paigutatakse hooldekodusse ja korter muudetakse peale remonit sotsiaalkorteriks ja antakse abivajajatele. Tallinnas sellist korda ei rakendata, kuigi inimesed on avaldanud soovi korterit linnale kinkida või anda, et hooldekodusse minna. Samas on inimesi, kes on hooldekodudest tagasi tulnud. Praegu on järjekorras 30 klienti.

Küsisin kas sellel aastal on lootust, et puuetega inimestele korterite kohandamiseks rahasid eraldatakse ja saime teada, et ühele perele lubati eraldada reservfondist, kuid järjekorras on praegu 3 inimest. Saime teada, et Tallinnas ei ole sotsiaalteenuste taotlemisel ja kaustamisel ajalist piirangut, mis on näiteks pensionilisa taotlemisel ajaliselt piiratud (inimese peab olema Tallinnasse sissekirjutatud eelneva aasta 01. jaanuari seisuga, siis on tal õigus saada seda toetust).

Ajakirjandusest käis läbi uudis, et inimene taotleb sotsiaaltoetusi ja saab kasu ning Maarika Lillemäe selgitas, et inimestelt küsitakse avaldus ja lisadokumente, kuid raske on selgeks teha, kes on tõeline abivajaja, sest ainult toetustest on raske hästi toime tulla aga raske on kontrollida ja tostada rikkumisi. Sotsiaaltoetuste taotlemisel vaatame materjaalset olukorda. Tallinna Ülikooli õppejõu Lauri Lepiku andmetel moodustavad sissetulekust mittesõltuvad toetused toetustest 88% ja neid toetuseid (nt hinnatõusukompensatsioon, süünitoetus, koolimineku toetus) saavad kõik need, kes tingimustele vastavad ja avalduse esitavad, sh töötavad inimesed. Need nn kingitustoetused moodustasid 2008.aastal toetuste kogumahust 88% ja tänaseks on see protsent veelgi kasvanud. Võrreldes 2009.aastaga vähenes sissetulekust sõltuvate toetuste maht 33%-lt 32-le % ja 2010. aastal oli see vaid 12 %. 2006 aasta oli tippaasta ja peale seda on toetused aasta aastalt vähenenud.

Suurenenud on sotsiaalkomisjoni saadetavate avalduste arv, sest inimesed pole rahul, eriti need, kes on unustanud õigeaegselt avalduse esitada ja jäänud ilma ona pensionilisast. Hoolduse lõppemisel määratakse üldiselt sama hooldaja korduvalt, sest hooldajad saavad hooldusega hakkama, probleeme pole.

Veebruarikuu Mustamäe Halduskogus

Mustamäe Linnaosa Halduskogu koosolek toimus 22. veebruar 2011 kell 16.00 I korruse nõupidamiste ruumis. Halduskogu juhtis esimees Igor Kravtšenko, kes pidi koosoleku alguses kurvastuseks teatama, et kvoorumit kokku ei tulnud ja seejärel otsustasime ettekanded ära kuulata. Mis teha, kui halduskogu liikmetel on valimiste eelsetel aegadel nii tihedad päevakavad, et halduskogu koosolekule ei tulda.

Päevakorras oli 4 punkti:
1. Ülevaade Mustamäe turu rajamisest rääkis Nõmme Turu direktor Vello Lokk. kellelt saime teada, et praegu seisavad asjad hoonete detailplaneringu kinnitamise taga. Samas ei sega see peale lumesulamist alustada välilettide ja parkla ehitamist. 15.maiks Tallinna päevaks lubati, et turg avatakse ja mustamäelased saavad turgu külastada.
2. Raha eraldamine reservfondist kandis ette ressursijuht Anne Baumeister. eelnevalt oli meie meilidele saadetud ka tabel, millest lähtus kuhu raha on eraldatud ja kulutatud. Kui me 2010.aasta viimasel koosolekul tegime halduskogu liikmete poolt ettepaneku suunata alles olev raha lumekoristusele, siis nüüd saime lugeda, et raha eraldati Sütiste metsapargi liikluskorraldusprojekti kulude katteks ja 13 464 krooni tasus linnaosa Tallinna linnapea vastuvõtule, kus härra linnapea kohtus Mustamäe linnakodanikega.
3. J.Sütiste tee 15 liikluskorraldus. Ettekandjaks oli Tallinna Transpordiameti esindaja, kelle nime täpsustan hiljem. Selle sisekvartali probleeme transpordiga oleme kuulanud korduvalt ja probleemiks on kergliiklustee, mis suleti sõiduautodele ja nüüd on jalakäijad ja jalgrattaga, lastega liiklejad rahul, kuid rahul pole autoomanikest majaelanikud. Transpordiamet pani liikluskaamera välja ja uuris liiklustihedust, suur ehitusprügi konteiner asus linnamaal, mistõttu soovis linn sellest vabaneda ja saatis ühistule arve linnamaa kasutamise eest. Laiendati ka piiretega ala, mis võimaldab paremini ligi pääseda prügiautol ja kui vaja peaks minema, siis ka päästeautodel. Küsimusele mille alusel harvendatakse ühistransporti saime vastuse, et hinnatakse kasutamist, siis vaadatakse, loendatakse, muudetakse, sest inimesed kasutavad hilistel õhtutundidel ühistransporti vähem. Samas on suurendatud tipptundidel ühistransporti.
4. Muud küsimused arutelu ei toimunud.

Eestimaa südames invasporti tegemas

Laupäev oli taaskord see päev, kus ärkasime vara ja suundusime autoga Paidesse. Eesti Invaspordi Liit korraldas seal boccia individuaalset MV-d. Kohal oli invasportlasi nii Narvast, Tartust, Tallinnast, Võrust, Paidest ja muudest Eesti linnadest. Kokku oli võistlejaid ligi 60. A-klassis oli tihe konkurents, sest osalejaid oli 29. Olin sekretär ja märkisin tulemusi üles. Bocciapalle seekord ei korjanud, sest tervis ei pidanud pingele vastu ja nii võtan elu rahulikumalt ning vaiksemalt tooli peal istudes. Võistlused algasid hommikul kella 10st ja lõppesid veidike peale kella 15. B-, C- ja D- klassides oli osalejaid vähem aga mängud põnevad ja pallid muudkui veeresid võistlejate pihkudes. Tegin koos Arkoga pilte, mida näed siit.

Vaadake neid pilte ja nendelt paistab vastu invasportlaste innukust ja tahtejõud. Füüsilist pingutust nõudev ja eneseproovile panemist nõudev spordiala see boccia. Pilte vaadates tabas mind mõte, et praktiliselt 90% nendest liikumispuudega inimestest on töötud, kelle jaoks ongi invaspordivõistlusel osalemine praktiliselt ainus eneseteostuse viis. See sunnib inimesi kodudest välja tulema, treenima ja võistlema. Paraku tuleb oma taskust kinni maksta nii transport, osalustasu ja toit aga keegi ei nurise, vaid pigem ootab millal tuleb järgmine võistlus. Samas on need sportlased nii erineva puudega, kes lapseeast, kes traumajärgselt või peale haigust, vigastust või tööõnnetust liikumiskahjustuse saanud. Noori mehi on palju, samas lapsi vähe, mille tulemusel on ülekaalus vanemaealised inimesed. Kui neilt see invaspordiga tegelemise võimalus ära võtta, siis paljud ei pääsegi kodudest välja. Miks küll ei saa EV riigikogu ja valitsus aru, et puuetega inimeste sporti tuleb toetada, sest ennetav tervise- ja tippspordiga tegelemise soodustamine ja rahastamine on palju kordi odavam, kui maksta haiglaravidele, retseptiravimitele... Traumade, puuete ja vigastuste eest pole keegi kaitstud. Samas tagasihoidlikest pensionidest pole võimalik tegeleda spordiga, sest meie puudega inimesed ei suuda enamasti ujulate, jõusaalide või treeningruumide eest. Iga omavalitsus saaks ulatada abikäe nii nagu tegi seda Paide linn eilsel üritusel. Mõistmist, hoolivust ja toetust vajavad puuetega inimesed. Kevadine sportlik päev Paides tõi paljudele invasportlastele, osalejatele ja korraldajatele sära silmadesse ja parimatele ka medalid kaela ja diplomid kätte.

Tasuta õigusnõustamine 16. märtsil

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele võimalust saada tasuta õigusalast nõustamist üks kord kuus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Järgmine nõustamispäev toimub 16. märtsil, kella 10.00 kuni 14.00, arvestusega ühe kliendi kohta maksimaalselt 1 tund. Aprillis toimub tasuta õigusnõustamine 06. aprillil kell 10 - 14.
Eelregistreerimiseks tuleks pöörduda otse SA Õigusteenuste Büroosse, tel: 60 15 122, registreerimisel palun nimetada, et Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud isik.

Aitäh minu valijatele

6. märtsil käisin valimas. Kella poole 12 ajal peale ujumisvõistlusi, läksime koju, kutsusin oma vanema poja kaasa, kes on 18aastane ja viisin ta "oma käekõrval" esmakordselt valima. Poeg pidas mind küll segaseks, et autoga 2 maja kaugusele valimisjaoskonda sõitsime. Minu jaoks on hästi oluline see, et noored käiksid valimas ja teaksid, et see on oluline kodanikuks olemise õigus ja kohustus.
Nüüd on valimised on läbi ja mõtisklen siin, et meie sotsiaaldemokraatide jaoks edukamalt kui eelmistel kordadel. Hea on see, et riigikokku pääses ka meie 4 tublit naist. Eriti hea meel on mul Marianne Mikko ja Helmen Küti üle, sest olen nende naistega kohtunud ja tean, et nad on hästi asjalikud ja arukad naised. Puhkan siis välja ja võtan rahulikumalt. Üpris väsitav aeg oli aga õnneks on nüüd see läbi ja häältesaak kokku korjatud. Kui hommikul oli minu riigikogu valimiste saak sotside nimekirjas 377 all 108 häält, siis õhtuks oli see juba 1 võrra suurem. Lootsin peale kampaaniategemist oluliselt paremat saaki, kuid paraku piirdusin sellise tulemusega. Tegelikkuses pean rahul olema, sest 2007 oli häälte arv 52 ja nüüd siis topelt. Ajan ikka edasi oma asja ja esindan valijate ja enda huve. Eks minu lemmikud on töötud, madalapalgalised, puuetega inimesed ja eakad, lastega pered ka.

Õhtul läksin valimispeole. Südaööks koju ja siis ikka arvutisse tulemusi otsima. Hommik oli õhtust targem ja peame endid õnnestunuteks. Küll järgmisel korral Tallinna volikokku ka pääsen. Praegu tegutsen edasi Mustamäe halduskogus, komisjonides ja ühingutes ning igapäevaselt sotsiaaltöötajana Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Esmaspäeval võtsin vastu õnnitlusi meie Sotsiaaldemokraatliku Erakonna edust tundsid paljud rõõmu. Eriti need, kes meile oma hääled andsid. Poja kommenteeris, et kuidas ma nii palju, 109 häält sain, seda on tema arust nii uskumatult palju, sest pole mingi kõrge ametnik ja avaliku elu tegelane ka mitte. Tundub, et siiski olen, sest minust eespool on abilinnapea Eha Võrk, kes kogus 112 häält. Tema pööritas silmi ja ütles, et aru ta ei saa, kes olid need valijad, kes oma hääle mulle usaldasid. Nüüd olen rahul. Tean, et olen õigel teel ja jätkan oma rada... Ettepanekud, targad mõtted ja ideed on teretulnud. Aitäh.