ID pileti jamadest.

Imre lõpetas kutsekooli juunis ja nii on homsest talle tarvis õpilasekaardi asemel täismehe kaarti. Enne ostma asumist küsisin igaks juhuks üle, et kas ma ikka õigesti asjadest aru saan. Oligi nii, et kui varem maksis 90päva õpilase kaart kokku 18,53 eurot, siis nüüd maksab 30 päeva kaart 18,72 eurot. Hinnatõus missugune aga piletita sõide eest trahv on veelgi suurem ja sellega ka kohe riskida ei tahaks. Läksin siis panka ja ostsin id-pleti oma lapsele.

Seejärel tegelesin selle probleemiga, kus ostsin oma teada suurele pojale kuukaarti ja valisin tema isikukoodi ja maksin ära selle täishinnaga 30 päeva kaardi eest. Arvuti teatas, etm ine tagasi kaupmehe juurde ja läksingi. Oma pileteid vaadates selgus, et olin hoopis iseendale selle pileti ostnud. Ise korraldasin selle jama ja ise ajasin korda aga olin ikka päris tige selle pärast, sest mida ma teen täishinnaga id-piletiga, kui mul seda puhkuse ajal vaja pole ja pealegi saaksin mina sooduskaardiga sõita, mis palju odavam. Nuputasin paar minutit ja rääkisin iseendaga.

Helistasin e-pileti klienditoele. Sealt juhendati viisakalt kuidas e-kirja saata ja mis seal peab ära toodud olema. Sealt öeldi ka, et kui soovin isikukoodi muutmist, siis tuleb vastus 5 tööpäeva jooksul. Appikene pojal vaja homme sõita ja mitte oodata 5 päeva. Õnneks tuli juba paari tunni jooksul vastus, et id-kood on muudetud ja pilet homsest olemas. Kiidan teenidajaid, kes asja ruttu korda ajasid. Mina olen sellise asjaajamisega vägagi rahul.

Vanema õe sünnipäev

Täna on Tiiul sünnipäev ja ta on selline õnnelik inimene, kellel on alati suvisel ajal sünnipäev, kesk päikeseid ja lilli. Kadestan teda sellepärast, sest minu ja kaksikõe sünnipäev on novembri lõpus ja siis on alati pori, pimedus või vihm. Haruharva on lumi maas aga suvesooja, kirevaid lilli ja päiesesära on vähe. Minu varased lapsepõlve mälestusedki on seotud Tiiu sünnipäevadega, sest siis on alati pidu ja kokku tulevad sugulased, sõbrad, töökaaslased ja lapsed. Tänagi laulsime talle töö juures ja soovisime õnne ja kallistasime. Palju õnne!

See on olnud nii juba aastaid ja tegelikkuses saame hästi läbi ja hoiame kokku. Viimati olime kolmekesi koos minu poegade koolide lõpetamisel, kuid sellel kokkusaamisel oli natuke mõru maik küljes. Just siis kui õnnitlesime lapsi tuli kaksikõde lagedale oma pommuudisega, milleks oli tema salapulmad päev varem. Meid lihtsalt ei kutsutud, sest seda ei pidanud noorpaar vajalikuks. Olid vaid lähimad sugulased ja meie õega nende hulka ei passinud. Solvuma ja mossitama pani see asi aga mis möödas see möödas. Eks peab nüüd harjuma sellega, et asjad on nii nagu on. Õnne noorpaarile ja päikeselisi päevi. Pilte riputati vaatamiseks üles ja siit üks nende pilt ongi:

Jaaniaja toimetamised

Sel aastal oli jaaniaeg nii mõnusalt pikk, et sellest kirjutaminegi võtab nii palju aega aga tahaks siiski kirjutada. Ilm oli Jõgevamaal jahe ja tuuline, kuid õnneks jaaniõhtul ei sadanud enam. Istusime Arko perega koos õues, grillisime ja nautisime küünlavalgust. Öösel läksime jalutaja ja leidsime õe lehmakarja, kelle silmad isegi piltidel säravad nagu jaaniussikesed. Veel jõudsime käia surnuaial ja lihtsalt puhata ning ringi sõita.

Laupäevaks keerasime autonina Valgamaale ja läksime külla Marikale ja Sassile. Peremees oli eelmisel päeval kõva tööd teinud, niitnud heina ära ja meisterdanud Arko ratastooliga sisse saamiseks vägeva kaldtee. Selle testisime ära ja see oli igati turvaline ja asjalik. Töökaaslaste pool oli tore külas olla aga õhtul sättisime siiski reisile. Käisime Eesti-Läti piiril ning Valgas, Tõrvas ja Kilingi-Nõmmel. Sealt edasi Allikakivi koobastesse ja peale seda Häädemeestele, kus nautisime päikeseloojangut. Öömaja leidsime Kabli rannast aga veel enne seda peatati meid ja mootorrattapolitsei teostas dopingukontrolli. Arko puhus nii, et vilin käis ja asi korras - ta sõidab ainult kaine peaga. Elud, auto ja juhiload on talle nii kallid, et milleks riskida.

Kablirannas võtsid meid vastu lätlased, merekohin ja konnadekoor. Ma pole varem sellist lärmi kuulnudki aga on mida meenutada. Hommikul säras päike taevas ja sain merre ujumagi. Arko arvas see peale, et ma olen talisupleja. Pärnust läbi ja nii me pühapäevaks koju jõudsime. Lühidalt saigi see seiklus kokku võetud nii. Puhanud, rahul ja õnnelikud. Veel 2 nädalat tööd ja käes see puhkus ongi. Eestimaa suvi on imeliselt kaunis ning tore on käia kohtades, kus pole ammu käinud või üldsegi mitte. Suvel puhata ja reisida on ikka mõnus.

Uue liiklusseadusega muutub parkimiskaardi taotlemine puudega inimesele

Oluline on rõhutada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.

Alates 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse alusel saavad parkimiskaarti taotleda: liikumispuudega inimesed, kes kasutavad abivahendeid (jalaprotees, kepp, kargud, ratastool jms); nägemispuudega inimesed; isikud, kelle käimine on tugevalt raskendatud muu raskekujulise üldhaigestumise tõttu. Liikumis- või nägemispuudega lapsele võib taotleda lapsevanem või eestkostja.

Parkimiskaardi taotlemiseks tuleb esitada:

1) isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);

2) SKAst väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;

3) parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm

4) parkimiskaarti väljastatakse tasuta.

Kaarte väljastab Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakond Vabaduse väljak 7, Linnavalitsuse Teenindusbüroos (Roosikrantsi tn poolne sissekäik) laud 3. Ratastooli kasutajale väljastatakse kaart Linnavalitsuse infosaalist, kuhu siseneda peaukse kaudu.

Info telefonil 640 4456. Parkimiskaart kehtib kuni 5 aastat, kaarti saab taotleda ka ajutise liikumisvõime kaotuse korral.

Uus liiklusseadus hakkab kehtima alates 01.07.2011, mille alusel väljastatakse parkimiskaarti tasuta. Isik peab esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt väljastatud dokumendid erinevad vormilt ja sisult:

1) kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;

2) kui tööealistel puudega isikutel on SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:

1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsioonihäire;

2) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;

3) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere- või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne). Vaata ka: http://www.tallinnakoda.ee/1,63

Mina arvan, et isikliku abistaja teenus on vajalik.

Tänases Eesti Päevalehes oli Auli Lõokese arvamuslugu: Isiklik abistaja – elementaarne!. Seejärel helistas ajakirjanik, kes küsis minult arvamust. Ütlesin talle, et pole jõudnud veel artiklit lugeda aga olen asjaga kursis ja leppisime kokku, et tema küsib ja mina vastan. Nüüd siis lugesin artikli läbi ja tutvusin selle kommentaariga, mille ajakirjanik kokku kirjutas.

Puudega inimene peab üldjuhul ise abistaja otsima
Tiia Tiik, TPIK taksoteenuse koordinaator 28. juuni 2011 13:25

Pahatihti ei ole võimalik kõikidele puuetega inimestele võimaldada piisaval määral abistajaid, kes aitaksid neil igapäevatoimetustega toime tulle, nentis Tallinna Puuetega Inimeste Koja taksoteenuse koordinaator Tiia Tiik.

-Millise abistaja teenuse järgi tunnevad puudega inimesed kõige enam vajadust?

Oleneb, mis puue inimesel on. Kui on liikumispuudega inimene, siis vajab ta eelkõige abi väljaspool kodu. Näiteks läheb inimene kusagile koolitusele, siis vajab ta kedagi, kes kasvõi tooks talle kohvipausi ajal sööki kätte või abistaks ustest väljumisel ja sisenemisel, mõnikord ka treppidel liikumisel. Teine valdkond, kes vajab abistajaid on nägemispuudega inimesed. Kui pime või väga halva nägemisega inimene satub kasvõi arsti ukse taha…Näiteks hambapolikliinikus, seal on numbriautomaat, vaja võtta number, ta ei näe, millal tema kord registratuuri minna saabub. Üks eraldi väljatoodav abivajajate rühm on need, kes koolis käivad. Nad vajavad abi sealses keskkonnas hakkama saamiseks. Treppidel liikumisel ja sööklad on sageli null korrustel, kuhu ligi ei pääse.

-Kas praeguste abistajate ettevalmistus võiks olla kuidagi parem?

Iga inimene on individuaalne, puudega inimene tahab ise võimalikult hästi ise hakkama saada. Tavaliselt puudega inimene ise õpetabki abistaja välja, et millistes konkreetsetes asjades ta abi vajab. Invataksot koordineerides olen tähele pannud, et tihti ajavad ka arstid segi, kes on hooldaja ja kes isiklik abistaja. Hooldaja on see, kes aitab kodustes tingimustes, teeb toidu valmis või peseb pesu. Isiklik abistaja peaks aitama puudega inimesel iseseisvalt toime tulla.

-Kas praegu jätkub kõikidele abivajajatele abistajaid?

Kindlasti ei jätku, neid on suhteliselt vähe, sest raha pole. Abistajateenust kompenseerib kohalik omavalitsus. Tallinnas tuleb keskmiselt näiteks natukene üle tunni päevas abistamisteenust puudega inimese kohta, sest kuus linna poolt finantseeritavate tundide maht on nii väike. Probleem on abistajate puhul ka see, et nad saavad miinimumpalka ja kui töötunde on nii vähe, siis ei laiene talle haigekassa kindlustus ega võib-olla ka muud sotsiaalsed soodustused. Lisaks ei tohi isiklik abistaja olla pereliige, kuid raske on leida inimesi, kes miinimumpalkagi täis ei teeni, kuid oleksid nõus osalise koormusega tööd tegema.

-Kes on peamiselt puuetega inimeste isiklikud abistajad ja mis neid tegutsema paneb?

Näiteks tudengid. Kui liikumis- või nägemispuudega inimene läheb ülikooli, siis nad leiavad kursusekaaslase, kes neid abistab. Mõnel juhul on abistaja rollis ka näiteks töökaaslased. Teinekord ka näiteks õpetaja või abiõpetaja. Kehv asi on see, kui mõni vanaema satub abistajaks. Ei taha vanaemade kohta midagi halba öelda, kuid nooremal inimesel oleks ehk parem kui tema abistaja oleks ka noor. Üldjuhul on nii, et ei ole neid abistajaid võtta ning puudega inimene ise peab otsima endale abistaja.

Märgatav hinnatõus Tallinna ühistranspordis

Ja uudistest ilmneb, et hinnad langevbad. Tegelikkuses kallinevad, sest 3 kuu pilet oli oluliselt soodsam, kui 30 päeva kaart. Nüüd suureneb meie perel oluliselt ühistranspordile tehtavad kulud, sest varem oli 2 koolipoissi ja neile kulus kvartalikaardile lapse kohta 18,53 eurot aga nüüd juba 3 kuud korda 7 eurot ja kokku tuleb maksta sama aja eest 21 eurot ja ühe koolilapse kohta on tõus taas 2,47 eurot. Nüüd kulub sama perioodil oluliselt rohkem eurosid, sest 3 kuud täispilet maksis enne 42,18 eurot aga nüüd tuleb maksta 3 korda 18,5 eurot ehk see teeb kokku 55,5 eurot, mis teeb hinnatõusuks 13,32 eurot ehk maksame juurde pea ühe kuu hinna. Kokkuvõttes hinnad siiski tõusevad tavakodaniku jaoks oluliselt ja see 1/3 hinnatõusu on liiga kulukas vähemalt meie pere jaoks. Ühistranspordi kasutamise soodustamisel ja eelistamisel peaks linnavalitsus vaatama kust raha võtab, sest ühistransporti kasutavad lapsed, noored ja inimesed, kes oma autot ei kasuta. Võetakse ikka vaesematelt ja madalama sissetulekuga inimestelt. Kehtivad hinnad leiab siit.
Loe Delfi uudist, vaata graafikut ja loe kommentaare siit.

DELFI GRAAFIK: Tallinn tõstab 1. juulist ühistranspordi piletite hindu.
Tallinna volikogu tõstis alates 1. juulist pealinna ühistranspordi piletihindu ning kaotas ära kvartalikaardid. Lisaks ühendati kõik sooduskaardid ühtsesse süsteemi ning alandati sõidukulu kõikidele nendesse erinevatesse erisoodustust lubavatesse gruppidesse kuuluvate inimestele. Volikogu otsusega ühendatakse sooduskaartide alla nii senised õpilaskaardid kui ka ülejäänud sooduskaardid. Sooduskaardid kehtivad kõigile senistele soodustuse kasutajatele – pensionäridele, kolme ja enama lapsega pere vanematele jt. Lisaks saavad sõidusoodustuse kõik toimetulekutoetust saavate perede liikmed ning taas on õigus sooduskaarti kasutada ka mittetallinlastest üliõpilastel.

Sotsiaalnõustamisteenusest puuetega inimestele

Ettekanne teemal "Puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele suunatud sotsiaalnõustamisteenus" on esitatud 1. juunil 2011 toimunud teavituspäeval Tallinnas. Kuna Priit küsis minult ettekannet pimedate liidu heliajakirja jaoks, siis kirjutasin selle rohkem lahti. Äkki pakub huvi ka mõnele inimesele, kes kaalub sotsiaaltööd edasi õppima minemist. töö on huvitav, vaheldust pakkub, loominguline ja arendav aga peab olema empaatiavõimet, head mõistmist, koostööoskust ja soovi teisi inimesi aidata ja lahendusi välja pakkuda ja otsida.

Kes on sotsiaaltöötaja? Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega. Kus sotsiaaltöötajad töötavad? Riigi-, omavalitsuse-, era- või kolmanda sektori asutustes: valla- ja linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, noortekodu, hooldekodu, turvakodu, õpilaskodu, klubimaja, päevakeskus, rehabilitatsiooni-keskus, kinnipidamiskoht, noorsoopolitsei, varjupaik, töötukassa, erinevad projektid, puuetega inimeste MTÜd. Siit on näha, et sotsiaaltöötaja pole üksi, vaid saab pöörduda teiste poole, tähtis on koostöö ja võrgustik. Tänapäeval suhtlevad sotsiaaltöötajad omavahel, vahetavad kogemusi, jagavad informatsiooni. Täna on 1. Juuni, mis on lastekaitse päev. Lapsi tuleb kaitsa ja mind tegelikkuses väga ehmatas see eelmise nädala Eesti Ekspressi artikkel 4 hoolitsuseta jäänud lapsest. Lapsed ei oska abi küsida. Samas on täiskasvanuid, kes peaksid sekkuma, olgu need naabrid, arstid, lasteaia või koolipersonal. Keeruline on see olukord, kus puudub sissekirjutuse nõu, mis võimaldab inimestel üürida kortereid, rännata ringi ja vahetada elukohta. Samas perearst ei tea sellistest probleemidest, kui vanemad lastega arsti juures ei käi. Varem oli olukord kontrolli all ja kui sündis laps, siis juba sünnitusmajast teatati perearstile, et uus ilmakodanik on teie nimistus. Pereõde külastas koju saabunud last ja hindas kodust olukorda ja vanema hakkama saamist vastsünmdinuga. Praegu seda pole aga seeennetaks selliseid juhtumeid, kui hoooletusse jäätud lapsed olid, söömata, kasimata, ilma vanemliku hoolituseta. Lapsi on vaja hoida ja märgata ning probleemide korral pöörduda sotsiaalosakonda või politseisse.

Kes on sotsiaaltöö kliendid? Sotsiaaltöötaja klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. Mina töötan puuetega inimestega ja koordineerin invatakso teenust 1999.a. Alguses mul puudus eriharidus ja ma läksin töö kõrvalt õppima sotsiaaltööd. See eriala meeldib mulle ja koolis omandatut saan kasutada oma töös. Nõustan ja koolitan teisigi. Juhtub veel praegugi, et inimesed ei tee vahet psüholoogilisel ja sotsiaalnõustamisel. Igapäevaselt olen kokku puutunud paljude olukordadega. Rahalist abi MTÜ-d anda ei saa, kuid saame koos kliendiga arutada olukorda, välja pakkuda võimalusi ning lasta kliendil ise otsustada, mis on parim ja suunata klienti ning julgustada pöörduma asutusse.

Milliste küsimustega siis pöörduti sotsiaalnõustamisele: Kuidas vormistada puuet ja töövõimetust – mis vahe beil on ja kuidas pikendada neid ning mida peab selleks tegema.
Mida teha rehabilitatsiooniplaaniga – palju raha kulub rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Samas puuduv riiklik järelvalve ja keegi ei kontrolli kas inimesed kasutavad plaani alusel rehabilitatsiooniteenust või seisab see niisama kasutult lauasahtlis. Koostatud plaani aeg möödub kiiresti ja nii ongi 2 või 3 aasta pärast inimene probleemi ees, et plaan on kasutu ja teenuseid pole saanud. Eks ma siis selgitan ja õpetan, vaatame koos rehabilitatsiooniplaani üle ja arutame koos tegevusi, millest oleks abi. Mis vahe on taastusravil ja rehabilitatsioonil? – sarnased nimetused, kuid suunamine ja teenuse rahastajad on erinevad, ühel Haigekassa, teisel pensioniamet. Kas puudega inimene võib töötada ja kuidas leian tööd? Seda küsitakse siiani veel päris tihti. Mida pean tegema, et saada abivahendeid – kellele, millistel tingimustel, milliste aastate jooksul saab abivahendit taodelda jne. Kui kaua saan haigushüvitist küsivad tihti näiteks tramajärgselt inimesed või kroonilised haiged, kellel on oht tööd kaotada. Samuti on probleem töövõimetuslehtedega, sest esimesed päevad on inimene tasuta haiguslehel, siis maksab tööandja jahaigekassa. Kes võib olla minu hooldajaks ja kuidas teda endale vormistada.
Kuhu pöörduda, et saada rohkem teada oma haigusest (nt epilepsia, diabeet, psüühikahäire)? – siin saame alati selgitada meie puuetega inimeste ühenduste ülesehitust, jagada kontakte ja informatsiooni.

Kergesti solvub inimene, kes läheb sotsiaalosakonda toetusi taotlema ja talle vastatakse, et sotsiaaltoetusi pole õvimlaik määrata, sest inimese peresissetulek on suurem. Olgugi, et inimesel on kulunud palju raha abivahendi omaosaluse tasumisele. Siin oskan ma selgitada, et igal linnal ja vallal on omad toetused, määrused ja rahakott. Tuntakse huvi ka millised on puuetega inimeste, hooldajate õigused ja kohustused? Kuidas täiskasvanud inimesel piirata teovõimet on küsimus, kui inimesed on võtnud laenu või ei suuda mõista oma käitumise tagajärgi. Kas mul on õigus saada töötuskindlustust – siin soovitan kõikidel inimestel, kes kaotavad töö pöörduda töötukassasse. Ka puudega inimesel, kes on töötanud ja maksnud maske on õigus saada töötuskindlustushüvitist võrdselt teiste tööotsijatega. Kuidas saada invaparkimiskaarti ja millised on selle kasutamise tingimused? Pea kord nädalas pöörduvad inimesed minu poole, sest pole nõus raske puude astme asemele määratud keskmise puude otsusega. Kui klient pole rahul temale määratud puudeastme otsusega, siis selgitan kuidas seda vaidlustada. Olen koos lkliendiga koostanud vaideid Sotsiaalkindlustusametisse ja paljudel kordadel on selle tulemus olnud positiivne. Kui lasta mööda minna 3 kuuline tähtaeg, siis on keeruline hiljem kohtusse pöörduda. Kuidas leian endale abistaja või tugiisiku? Kuidas saada sotsiaalkorterit? Mis vahe on korteri kohandamisel, munitsipaal- ja sotsiaalkorteril? Tallinnas on plaju võimalusi aga sotsiaal- ja munitsipaalkorterite üüri hinnad on nii suured, mis tulenevad ka sellest, et korterid ise on suured ja tavaliselt kohandatud liikumispuudega inimestele, kes liiguvad ratastoolis.

Murelikud töövõimetuspensionärid küsivad, et kas puudega inimene peab maksma elatist (alimente) oma lastele? Selgitan sedagi ja olen suunanud inimesed edasi, et kohtus oma õigusi kaitsta ja põhjendada oma invaliidsust. Kas puudega last saab anda ajutiselt lastekodusse? Kuidas TPIK saab mulle kasulik olla? Kas ma saan sotsiaalnõustamist vene keeles? Milliste küsimustega pöörduda? Mis soodustusi saavad puudega inimesed töötamisel kasutada? Kuidas koduõde koju tuleb? Miks puudega inimene ei saa töötuabiraha ja tasuta hambaravi? Kuidas valida lasteaeda, kooli? Kes võib olla lapsehoidja? Jne. Teadke, et pole olemas rumalaid küsimusi... Tänan! Minu kontaktid Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Telefon 655 4160, gsm 52 19 102, e-post tiia@tallinnakoda.ee Koduleht www.tallinnakoda.ee

Pealtvaatajana Raplarullil

Täna oli 2. rulluisu tuur Raplas ja nimigi oli vastav - raplarull. Ilm oli enam vähem normaalne startide ajal, mis algasid kella 11st. Esmalt oli ratastoolisõidu start ja starti läksid kõik 5 osalejat - Hegert, Arko, Villu, Marika ja Ain, kes ka lõpetasid. Järgmisena olid lastesõidud ja siis 32 km sõit, siis veel 16 km sõitt ja suusatajate start.

Vaadata oli päris lahe aga ikka hakkas külm sellest valjenevast tuulest. Punase risti telgi juures oli vahepeal lausa esmaabi soovijatest järjekord, sest rulluiskudel kukkumisi oli tänases sõidus päris palju. Õnneks olid need pisitraumad ja keegi kiirabi ei vajanud. Autasustamine oli kella 14 ajal ja see oli 3 esikohale igati vääriline. Kahe nädala pärast siis Pärnusse rullituurile.
Loodan, et ratastoolis osalejaid tuleb rohkem.
II koht - Ain Villau, I koht - Hegert Toomsoo, III koht - Arko Vool. Hurraa

Täna olid poegade lõpuaktused

Iga lõpetamine on natuke kurb aga pidulik ja ilus oli täna minu poegade koolilõpu aktused. Eriti toredaks tegi asja see, et aktused toimusid nii Mustmäel kui ka Salme keskuses täpselt kell 11. Saatsime sugulastele ja sõpradele kutse, milles soovitasime jaguneda. Ja nii osalesin mina Rene aktusel Artes ja läksime kohe peale õnntlemist Imret Kalamajja õnnitlema. Mis teha, kui olud nii nii nõuavad ja mitmes kohas ühel ja sama ajal olla ei saa. Mulle on poisid ühtemoodi kallid ja nad saavad aru. Ilm oli päikeseline ja saalis üsna palav. Noored olid nii kenasti ja pidulikus riietuses. Toimus pildistamine ja siis lillede üleandmine. Pärast läksime koos sööma ja meid oli 18 koos lõpetajatega. Käisime Tondi grillis, kus toit oli hea, kuid teenindamine oleks võinud olla paremal tasemel. Eks onu keeruline korraga palju tellida ja siis kaua oodata, millal kõik viimaks oma praed kätte saavad. Kui koju jõudsime, siis asusin lillesülemit vaasidesse paigutama: valgeroosad liiliad ühte, isa toodud lillekimp teise, lugematul arvul roose ja kobarroose kolmandasse, gerberad neljandasse ja iirised viiendasse vaasi. Tuba nüüd lillelõhna täis ja tunnistused kapi peal. Nii uskumatu, et kaua oodatud lõpuaktused on möödas. Suurem poeg läks veel sõbra gümnaasiumi lõpetamisele, kus näeb ka oma põhikooli klassikaaslaseid.

Rene lõpetas Arte Gümnaasiumis põhikooli
ja Imre Tallinna Ehituskooli mööblitisleri erialal.

Selline suur õnnitlejate seltskond mahtus pildile.Millegi pärast hakkas meie peegelkaamera jukerdama aga pildid said tehtud. Õnnelik mina koos oma 2 võsukesega. Isa käis ka Imrele õnne soovimas ja see on süür rõõm pojale. Ikkagi isa. Rohkem pilte vaata siit.

Pimedate Liidu üldkoosolekul

Neljapäeval olin kutsutud Eesti Pimedate Liidu üldkoosolekule tutvustama revisjonikomisjoni arvamust tutvustama. Koosolek toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis Toompuiestee 10s. Kuna viibisin nende koosolekul eskordselt, siis jälgisin huviga koosoleku korraldust ja osalejate kontrolli, koosoleku juhatajate Priit Kasepalu ja Juta Adamsi ning protokollija Ele Melsase kinnitamist. Aega võttis ja kui need protseduurid lõpetatud said, esimees Eero Tõniste koosoleku sissejuhatas, siis hakkas ladusamalt minema. Viiest päevakorra punktist esimene oligi 2010. majandusaasta aruannete ära kuulamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine. Peale minu ettekannet olin juba valmis küsimustele vastama, kuid neid ei esitatud. Juu oli siis informatsioon ja kommentaarid piisavalt argumenteeritud või ei soovitud küsida. Igatahes kella 12.30ks sai aruanne kinnitatud ja revisjoni arvamus arvesse võetud. koosolek jätkus aga mul oli nii kiire, et pidin lahkuma ja nüüd ootan protokolli, et ka teiste päevakorra punktidega ennast kurssi viia. Pimedate ühnigute esindajad on reeglitest kinnipidajad ja jälgivad hoolega koosolekute korraldust, seepärast olen veendunud, et nad õiged otsused langetasid. Jaksu töös ja kosutavat suvepuhkust. Peagi on käes jaanid.

Kuuvarjutust otsimas

Eile pidi olema kuuvarjutus kella 22.22 ajal paremini nähtav. Suundusime Mustamäel õue jalgratta ja ratrastooliga sõitma, et siis ka kuu ja selle varjutust vaatama. Öös on asju ja tegijaid. Männipargi juurde jõudmisel nägime kassi, kes kaitses ennast halajsalal kajaka rünnakute eest.

Kajakas oli järjekindel ja ründas kassi, kes üritas muruplatsilt autode alla varjuda ja kaitses ennast küll maast õhku hüpates ja siis jäll vastu maad hoides. Kajakas ei saanudki kassi kätte, kuid linnalinnud on ikka agressivsed elukad. Päikeseloojangust oli taevas roosakas, kuid kuud ei kuskil. Tulime tuppa tagasi ja siis läksid noored välja ja Imre tuli tagasi ning kutsus mind meie maja kõrval askeldavat siili vaatama. Võtsime kaasa purgikaane koos piimaga, mille ablas siil ümber keeras, siis viimased allesjäänud piisad ära limpsis ja hammastega kaant tõstis, sest see oli tühi, mis tühi. Peale seda trampis siil jalgadega maad ja pobises, sest piim kadus maapinda. Merle läks tõi toast piima juurde, mille siil isukalt matsutades nahka pani, endal suu ümbrus piimast märg ja sibas siis jooksuga üle tee. seal oli meie majade prügimaja, kus tõenäoliselt pannakse talle süüa. Prükkar-siil selline aga hästi julge oli. Imelik on kohata korrusmajade hoovialal siili askeldamas. Selline lugu siis kuuvarjutusest ja see udune ilma välguta pilt tuli nii lahe, et ei sanaud kuidagi seda siia lisamata jätta.

Turvalisus kiivriga

Tähelepanu - siit tuleb minu uus kübar, kallis hinna poolest aga seest tühi, kaitsmas minu pead, mis pole tühi ja mida hoidma peab. Testime täna õhtul kuuvarjutuse ajal. See on Arko kingitus!

Jalgratta ostsin endale eelmisel kuul ja selle nimi on primadonna 1,1 ja nüüd siis sai juurde muretsetud kaua igatsetud
rattakiiver. Loodan, et saan sellega sõbraks, kuigi ma pole eriti suur mütsiinimene. Luban seda siis aktiivselt tarvitama hakkata. Kui ei usu, siis panen varsti pildi välja. Turvbalisus on tähtsam,, kui mugavus. Pea on nõrk, ,kuigi tegelikkuses ma ei kihuta ja sõidan aeglase kiirusega Mustamäe-Õismäe-Merimetsa jalgratta ja kõnniteedel.

Maikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjonis

30.mail 2011 toimunud Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosoleku teemaks oli eriarsti ja perearstiteenuse kättesaadavus Mustamäel. Polikliiniku juhataja Eva Gustavson selgitas, et eriarstidele registreerumine on läinud paremaks aga puudu on arstidest, sest lähevad Soome tööle ja on palgata puhkusel. See tekitab järjekordi. Kui patsiendil on perearstiga head suhted, siis saab kiiresti. Üks patsient ei saanud nii kohe taastusravisse ultraheli protseduuridele ja kaebas seepärast Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kui arstid tahavad lahkuda, siis oleme eelnevalt püüdnud nendega rääkida, et nad ei läheks ära. On arste kelle juurde saab kohe ja on kindlad spetsialistid, kellel on pikad järjekorrad ja inimesed tahavad kindlate arstide vastuvõtule minna.

Haigekassa lubab ambulatoorse eriarsti järjekorra pikkuseks kuni 6 nädalat. Mustamäe polikliinikus on järjekord keskmiselt 2-3 nädalat. Tendents on see, et anname tasulisi numbreid välja, kuid need jäävad suures osas tühjaks. Uuringud on kallid, inimestel pole raha. Perearst saab näiteks suunata otse LORile 10 päevaga. Ägeda haigestumise korral läheb klient otse väljaspool järjekorda, kui perearst kirjutab saatekirja. Täna näiteks oli mul 3 ägedat haigestumist. Samas pöörduvad inimesed ka otse Mustamäe kiirabihaiglasse, seal tehakse uuringud ja saavad kiiresti abi. Silmaarstid on koondunud haiglasse, sest seal on korralik aparatuur, mis võimaldab uuringuid teha. Nende haiglatega ja Nõmme polikliiniku arstidega on meil hea koostöö. Anna Kreis rääkis ka, et suvel pikenevad arstide järjekorrad puhkuste tõttu. Selgus, et PERH Mustamäe haiglasse pöörduvad inimesed sagemi, arstiabi on seal kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja inimene tahab kiirelt kõike saada. Peaks olema inimeste kasvatus, et esmane ravi (nt palavik, kõhulahtisus).
Mustamäe polikliinikus saab ägeda haigestumise korral perearsti vastuvõtule samal päeval, sest perearst jätab iga päev 3-5 vaba numbrit. Polikliinik töötab 8 – 18, eriarstid 19 aga ega talvel pimedal ajal inimesed eriti ei taha õhtuti tulla vastuvõtule. Põhjuseks on ebaturvaline ümbrus ja narkomaanid. Meie majas on turvamees ja see on oluliselt olukorda parandanud. Küsisin kas perearstid näevad, kui patsient pole ostnud retseptiravimeid välja ja sain teada, et see võimalus on olemas, kuid arstidel pole õigust seda patsiendile öelda. Tihti tulevad inimesed, kellel on ravimid otsa saanud ja soovivad korduv retsepti. Digiretseptid on head, kuid arst saab kirjutada peale toimeaine. Samas näitavad teaduslikud uuringud krooniliste haigete kohta, et odavamatel ravimitel tekitavad lisaained kõrvaltoimeid ja ei sobi inimestele kõrvaltoimete tõttu, nt kolesterooli alandavatel ravimitel.

Matti Tarum tõstatas küsimuse, et miks tekib taastusraviarsti vastuvõtule järjekord ja mitu taastusravi arsti teil on? Eva Gustavson vastas, et kokku 2 aga siin majas 1 arst. Anna Kreis selgitas seda kohtusse pöördumise juhtumit ja selgus, et tegemist oli korduva probleemiga ja kuna eelmisel korral sai haige abi ja perearst kirjutas ravile saatekirja otse, siis õel ei olnud sel nädalal aega anda ning selgitada ka ei saanud, sest klient lahkus paari minuti jooksul ja esitas kaebuse kohtusse. Tema oli arvamusel, et ravi peab kohe saama.

Selgus, et peagi alustatakse Mustamäe polikliiniku parkla renoveerimistöödega ja Igor Kravtsenko teadis öelda, et riigihange on välja kuulutatud ja pakkumise tehtud. Nüüd oodatakse ainult kommunaalamet otsust. Leiti, et parkimistingimused on kohutavad, koristada autode vajelt ei saa. Küsisin ka ajakirjanduses ilmunud artikli kohta probleemsetest lastega peredest ja kas Mustamäe polikliiniku arstid on ka sarnaste probleemidega kokku puutunud?
Eva Gustavson vastas, et selle probleemi lahendaks sissekirjutamise kohustus ja seotus perearstidega, sest inimesed kolivad palju. Tuleb inimene ütleb ühe aadressi, täna elab siin ja homme juba teisel aadressil. Sama probleem on ka noormeestega, kes kutsutakse 17 tuhat kutsetega kaitseväkke, kuid paljudega 900 inimesega puudub kontakt. Sama probleem on töövõimekaotuse ja puude määramise taotlemisel, inimene peab olema käinud eriarsti vastuvõtul, kuid arsti ei tea patsiendi kohta midagi. Meil pole andmeid ja peame inimesi taga otsima.

Matti Tarum uuris kui suur on nende inimeste protsent, kes ei tule eriarsti vastuvõtuks kohale ja sai vastuse, et u 10%. Praegu arstid töötavad mitmes kohas, inimesel saadetakse SMSi teel teavitus, kuid inimesed ei tea kuhu vastuvõtule tulla ja seda probleemi lubati parandada ja täpsustada, et oleks aeg, aadress, arsti nimi, kellaaeg. Varem oli etteteatamise aeg 2 kuud, nüüd on see 6 kuud väga pikk aeg ja inimesed lihtsalt unustavad ära või on selleks ajas juba probleem lahenenud. Minu peres see SMSi süsteem toimis, kirjas olid andmed olemas umbes 2 kuud tagasi. Otsustasime, et järgmine koosolek toimub võimaluse korral Nõmme Munitsipaalperearsti keskuses.

SEBE-l 3 ratastoolibussi

10. juunil 2011 esitles AS SEBE 2 uut linnadevahelist liinibussi. Vajalik on ettetellida vähemalt 48 tundi. Need, kes sõitnud on rahul.

SEBE Ratastoolibuss tähendab tavapäraste mugavustega kaugliinibussi, milles saab sõita ka ratastoolis reisija. Bussis on igapäevaselt olemas koht ühele ratastoolile.

Sõiduplaan. Ratastoolibuss sõidab iga päev liinil 86 Tallinn - Tartu - Võru. Võrust väljub buss hommikul kell 7:00, Tartusse jõuab kell 8:15 ja Tallinnasse kell 10:45. Tallinnast väljub buss kell 16:15, Tartusse jõuab 19:00 ja Võrru kell 20:15.
Vaata ka detailset sõiduplaani

Lisaks on veel 2 ratastoolibussi, millega on võimalik sõita peaaegu igale poole, kuhu sõidavad SEBE kaugliinibussid, st saadame bussi sellele liinile, mida liikumispuudega inimene vajab, kas näiteks Tallinnast Narva või Haapsallu, Tartust Pärnusse või Rakverre. Enda soovist tuleb lihtsalt varakult märku anda.

Pilet. Ratastoolis reisijal peab olema pilet. Tasuta reisivad puudega lapsed ning sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud. Tasuta sõidu õigust tõendab vastav dokument.

Koolitatud bussijuhid. Ratastoolibussi bussijuhid on läbinud liikumispuudega inimeste abistamise ning ratastooli tõstuki käsitlemise koolituse, lisaks harjutanud ökonoomset-sujuvat sõidustiili.

Eelbroneering. Ratastoolikoht on vajalik ette broneerida hiljemalt 48 tundi enne soovitud reisi väljumisaega. Broneerimiseks on vajalik teatada reisija nimi, kontakttelefon, ratastooli tüüp, vajadus tava bussiistme järele, saatja olemasolu ning reisi algpeatus ja lõpp-peatus. Liini nr 86 broneeringuid võtavad vastu ja kinnitavad Võru liikluskorraldajad telefonil 786 8721, 525 0070 või e-postil dispetser-voru@sebe.ee

Tõstuki kasutamine. Tõstuk asub bussi keskmise ukse juures või bussi tagaosas. Reisija pealeaitamiseks bussijuht avab ukse, seab tõstuki valmis ning tõstab reisija õigele kõrgusele. Edasi liigutatakse ratastool sobivasse kohta ning fikseeritakse kinnitusrihmadega bussi põranda külge kahest või neljast kohast. Reisija koos ratastooliga kinnitatakse lisaks ka turvavööga.

Kunstnik Siim-Tanel Annusel külas

Kui midagi huvitavat toimub, siis jooksevad paratamatult asjad kokku. Registreerusin end suvekooli Pedasele ja kohe tuli ka kutse Sülvi Sarapuult, kes kutsus meid kunstniku juurde külla. Planeerisime aega ja leppisime Priidu ja Sülviga kokku, et tuleme

Tallinna koja suvekoolist otse kunstnik Siim-Tanel Annuse juurde. Ta ootab meid kunstihuvilisi külla 11. juuni keskpäevaks oma ateljeesse Tallinna Mooni tänavale. Iga osaleja hoolitses selle eest, et võttis kaasa midagi näksimiseks ja jooki. Külaskäiguks oli planeeritud umbes 2-3 tundi ja nii see läkski.

Mina olin tööülesannete tõttu juba varem Siimuga kohtunud ja minu jaoks oli ta hästi tore ja avatud kunstnik. Tore oli tema juurde koju külla minna ja seal aias 80-aastase õunapuu all aias
istuda. Meid oli kokku 9 ja kunstnik oli 10s. Alguses ta rääkis endast, siis kunsti õppimisest ja näitustest ning 80-tel aastatel koduaias korraldatud perfomentsitest, aiandushuvist ja maalinäitustest. Siis läks asi huvitavaks, kui Siim-Tanel hakkas oma ateljeest maale õue tooma. Ja tõepoolest oli seal isegi pimedal mida vaadata. Leppisime kokku, et laseme neil kompimise teel ise uurida, millega tegu. Oli merekarpide seeria, sellel järgnes rahade teema Koidula ja Lenini näol, siis veel kibuvitsa ja heinaliste-kõrreliste teema. Mulle väga meeldisid need reljeefsed tööd ja eriti ilusad ja imelised olid värvid. Heledad pastelsed toonid. Ühte pilti pildistasin ma koos õunapuu varjuga. Kunstnik elas oma vestlusesse nii kaasa, et shestikuleeris kätega kaasa.

Vahepeal käisime uudistamas aias, kasvuhoones. Külalised said nuusutada erinevaid maitsetaimi, katsuda viinamarja lehti ja pisikesi viinamarju ja puutüvesid, mis olid päris eakad ja puitunud. Mind lummavad pojengid ja viisin Priidugi sinna nuusutama. See on nii mõnus lõhn, mida pildile jäädvustada ei õnnestu. Vahepeal jõudsime küsida, näksida ja muljeid vahetada.

Tore kunstiõhtu oli kunstnik Siim-Tanel Annuse kodus. Soovin tänada Sülvit selle külaskäigu eest ja soovida kunstnikule edu näitustel, värskeid mõtteid ja töökat kätt.




Pilte näed siit.