27. juuni 2013

Kelleks saada ja mida õppida?

Sain ühelt koolilõpetajalt kirja, kus ta tundis huvi sotsiaaltöötaaja elukutse vastu. Infot leidis neiu Internetist minu blogi lugedes ja sai teada, et õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd. Tal huvi selle valdkonna vastu, kuid värske keskkooli lõpetajana ei olnud tal veel täit kindlust selles osas, kas tasuks seda õppima suunduda või mitte. Huvitub noor inimene sellest erialast, sest tema arust on sellel täitsa mõte sees - sotsiaaltöötaja reaalselt aitab kedagi ja soovis teada saada, et mis kasu on tööst. Veel oli ta teadlik, et madalad palganumbrid ja raske emotsionaalne töö aga need tekitavadki kõhklust. Küsis siis minult, et milline näeb välja ühe sotsiaaltöötaja argipäev? Millised on need väljakutsed, mis tuleb ületada? Kirja lõpus lootisd ta, et ma vaevun talle vastama. 

Ja seda me tegingi, sest sotsiaaltöö on huvitav eriala ja täis väljakutseid ning arenguid. Mõtlesin siis teistelegi seda kogemust ja kirja jagada. Loodan, et see neiu ei pahanda, sest minu meelest igati tark tegu enne õppima asumist lähemalt asja uurida. Selgitasin lühidalt, et sotsiaaltöötajate tööks on riskigruppidesse kuuluvate inimeste aitamine. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kel on suurem võimalus sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Nendeks on töötud, eakad, kodutud, hulkurid, puuetega inimesed, narkomaanid, asotsiaalid ja krooniliselt haiged inimesed. Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega. Sotsiaalala spetsialistid annavad abivajajale praktilist nõu ja abi sotsiaalküsimustes ning sellega seonduvatel aladel, aidates neil leida ja kasutada vahendeid ja võimalusi raskuste ületamiseks ja konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Nende klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine, ja muud sotsiaalsed riskid. (Allikas: eriala, sotsiaaltöötaja, http://www.lapsevanem.ee/?8187 ).
Tallinna Ülikooli vastuvõtt algab 28.juunil. 

Sotsiaaltöö õppekavade, ainekavade info leiab siit

Jaanilõhnad ja hetked

Sel aastal olime jaanid maal. Läksime kohe reedel Arko koju ja olime puhtas looduses kuni esmaspäevani. Kui tavaliselt kirjutan kus olime ja mis tegime, siis sel korral kirjutan lõhnadest. Ninna jäi jasmiini lõhn, maasika lõhn, suitsukala lõhn, pojengi lõhn, vihma lõhn, lõkke lõhn ja öö lõhn. Lisaks metsa lõhn, lehmalauda lõhn, vorsti ja saslõki lõhn, praekartuli lõhn ja heina lõhn. Saime sõita ringi, käia Mustvees, ujuda paar korda Saarejärves, nautida imelisi päikeseloojangut, superkuud, toredat suurt sugulas-seltskonda nii minu kui Arko poolt. Jaanitule saime süüdatud ja sel ajal, kui meie jaanitule ääres istusime, pidasid kassid Ints ja Ants oma jaaniööd ning maiustid meie eest kanalihaga. Selle oliime muidugi pinglie unustanud ja pärast pani mindgi see blondiinide mängimine naerma aga kiisudel oli lahe jaaniöö. Kaksikõde Liia tõi mulle jaaniööl jaaniussi asemel "nõiutud" printsi, kuid minu oma prints hakkas selle peale hädaldama, et suured konnad on vastikud kätte võtta ja nii ta selle konna pärast jaaniööl selili kukkuski. Ha-ha-haa maapoiss aga kardab konni. Selle kõrval pole minu putukate ja ämblikute vastumeelsus miskit. Mina tegin nõpud natuke mullaseks ja kitkusin lillepeenrast üleliigset välja ja muudkui nuusutasin lillesid. Elu on ilus ja Arko emal Lindal on ikka lõpmata suured lillepeenrad koos õitemerega. Selle kõrval on konnad, teod ja putukad nii pisikesed. Olid hästi toredad jaanipühad ning see suvi on ikka mõnus pidu ja puhkus, kuju jagub ka tööd, koos päikese, vihma ja sääskedega. Panin ka paar pilti meenutuseks.





















26. juuni 2013

ID-kaardi taotlemisest

Riigiportaal Eesti.ee kuulutab:

Riigiportaalis saab kontrollida isikut tõendavate dokumentide andmeid

E-teenuses Isikut tõendavate dokumentide päring saab kontrollida oma isikuandmeid, välja antud dokumentide andmeid, isiku fotot ja allkirja näidist. Prognooside kohaselt väljastavad Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibürood 2012. aastal umbes 236 000 Eesti kodaniku passi ja 225 000 ID-kaarti, 2013. aastal 295 000 passi ja 306 000 ID-kaarti ning 2014. aastal 242 000 passi ja 311 000 ID-kaarti. Dokumentide mugavast taotlemisest saab lugeda täpsemalt Politse- ja piirivalveameti kodulehelt ja eesti.ee-st leiab lisainfot isikut tõendavatest dokumentidest. Samuti saab eesti.ee-s suunata oma @eesti.ee aadressi igapäevasele e-postile. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee aadressi, mis on  võimalus nii riigiasutustele, ettevõtetele kui kõigile teistele huvitatutele isikuga suhtlemiseks. eesti.ee - Uks e-riiki

Minu IDkaart pärineb septembrist 2003 ja kuna on puhkuse ajal on plaanis rändama minna, siis asusin minagi varakult oma isikutunnistust uuendama. Käisin juuni alguses Sõle tänaval kohapeal pilte tegemas aga ei saanud hakkama, sest prillidega ei lastud teha ja ilma prillideta ei näinud teha... Seejärel läksinb Viru keskusesse ja tegin seal pildid koos prillidega. Viisn need passilauda ja seal ei sobinud needki pildid, sest prilliklaasid olid kerglt tumedad ja nemad sellised pilte vastu võtta mitte ei saa. Tuli siis üks vormis naisametnik ja viis mu taas kord sinna kapi juurde ja vajutas nuppe ja mina istusin. Pärast naine kiitis, et nii kena piplt tuli. Mina ei jaganud temaga seda arvamust. Tasumisel rääkisin uuesti üle, et mulle on puue määratud ja soovin maksta 6,39 eurot. Tellisin teavituse e-mailile ja nädalaga see uus IDkaart valmis saigi. Täna siis käisin enne kella 10 kohapeal ja sain kätte oma uue IDkaardi. Peale mind tuli niipalju rahvast, et terve Sõle tn kontor oli inimesi täis. Ja veel, kui keegi juhtub ratastoolis sinna minema, siis väraval on telefoninumber ja sinna helistades saab sisse hoovist ning ei pea mööda treppe ennast tassida laskma. Ise nägin täna hommikul, kuidas kaks liikumispuudega naist, sh 1 ratastooliga, tagant uksest sisse juhatati. Välja minnes tulid kaks eakamat prouat ja üks neist kepiga tädi oli kukkunud kõnniteele. Liiga palav ilm ja tegelikkuses peaks olema 
riigiasutus ligipääsetav peauksest, mitte tagahoobvi kaudu. 
Nüüd saab reisile minna ja 5 aastat peaks olema muretut elu. 

IDkaardi taotlemisestloe siit

 

25. juuni 2013

Käsmus ELILi suvelaagris



Meil on siin vahepeal olnud nii palju sündmusi ja üritusi, millest pole jõudnud kirjutada. Hakkan siis ühest otsast pihta ja jagan muljeid teiega, kes te mu blogisse lugema ja uudistama satute. Lihtsam oleks vist pildid ritta panna. Paraku on nii, et ega see ühingutesse kuulumine nii kerge vabatahtlik ülesanne olegi. Lihtne on maksta liikmemaksu ja käia koosolekutel, kuid sageli toimuvad huvitavad üritused, väljasõidud, koosviibimsed ja laagrid tööpäevadel. Nii olengi sunnitud tegema valikuid ja töö tuleb ka ära teha. Eriti veel olukorras, kus asendaja ka puhkab ja teisi enda asemele ei leia, kuigi olen kojas tööl aastast 1999 sügisest. Aga vanarahva tarkus seletab, et asendamatuid ei ole... Käsmu suvelaagreid on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit korraldanud juba aastaid nädala sees ja nii vist ongi, et osaleda saavad need, kes ei tööta, on pensionil või puhkavad või siis saavad oma tööasjad paremini sätitud. Mina seekord sain Käsmu minna transporttöölisena ja isikliku abistajana. Endlast panin Jüri auto peale ja Arko ja Jüri ratastoolid auto peale ja sõitsime mere äärde. Uudistasime merevaadet, sõin vahvlijäätist, teretasime tuttavaid ja vahetasime viisakusi ning siis oli Arkol ja Jüril ELILi juhatuse koosolek, mis kestis terve igaviku. Alguses oli koosolek kohviku esisel terassil, kuid kui läks tähtsamateks aruteludeks, siis kuulutati koosolek suletuks ja koliti ümber mere äärde laua ümber. Ilm oli mõnus, jutud said räägitud, Hedi nind Ilmar ja Riho söötsid mul suure nälja kustutamiseks grillvorstiga. Värske õhk teeb kohe hundiisu. Vaatasin ka Valli Lember-Bogatkini maalid üle ja uudistasin värskelt renoveerituid ruume. Ilus on Käsmus aga nii lühikese ajaga puhkaja tunnet ei tekkinud. Aga ees ootamas on veel paar laagrit. Pilte näeb siit.

21. juuni 2013

Õnnelik, sest magistri kraad on käes!

20. juunil 2013 oli see rõõmus päev, kus Tallinna Ülikoolis anti mulle pidulikult kätte sotsiaalteaduste magistri kraad - Master of Arts in Social Sciences (MA), koos lisalehega, millel oli spetsialiseerumine puuetega inimeste, alaealiste ja perede ning erivajadustega inimeste hoolekandele. 

TLÜ lõpetajad leiad siit.
Ja iga päevaga läheb tunne aina paremaks, sest palju tööd, vaeva ja magamata öid olen ma pidanud pühendama selle nimel. Lõpuks on ülikooli aastad otsa saanud ja aeg suvepuhkust nautima hakata. Tõite mulle nii palju lilli ja rõõmustasite koos minuga ja veel tänagi on käsi haige lillede kandmisest. Jagatud rõõm on topelt rõõm.

Soovin veel kord tänada oma pereliikmeid, eriti Arkot kannatlikkuse, transpordi ja mõistlikkuse eest. Siis tänan oma poegasid Imret ja Renet, kes ilma minu hoolitsuseta pidid hakkama saama (siis kui ma õppisin, magasin ja neid endale inglise keelset teksti tõlkima sundisin ning perele alati sooja süüa ei teinud) ja veel kõiki sugulasi, sõpru, kooli- ja töökaaslasi, kes mulle abiks ja suurepäraseks toeks olid. Aega oli kõikide jaoks vähe aga nüüd saan selle tasa teha. Aitäh, et olemas olete. Ise olen uhke iseenda üle.







Pilte panen hiljem ja need avanevad siit.

18. juuni 2013

Tallinna Lastehaiglas avati kõnekeskus



Raepress  teatab, et täna 18. juuni 2013 avati Tallinna Lastehaiglas kõnekeskus.
Äsja tööle rakendatud Tallinna Lastehaigla ja Kesklinna Lastepolikliiniku ühine kõnekeskus lihtsustab tunduvalt laste registreerimist arsti vastuvõtule. Ühine kõnekeskus telefoninumbriga 697 7200 võimaldab lapsevanematel valida Mustamäel ja kesklinnas asuvate eriarstide vastuvõttude vahel. „Uus süsteem on tunduvalt patsiendisõbralikum,“ avaldas abilinnapea, Tallinna Lastehaigla nõukogu juht Merike Martinson heameelt. „Nüüd on registraatoril aega pühenduda patsiendile, sest samaaegselt ei ole vaja tegeleda kohalolijate ja telefonil helistajatega.“
„Kogu registratuuride telefoniteenindus on nüüdsest kõnekeskuse töötajate kanda,“ ütles Mari Aua, Tallinna Lastehaigla klienditeeninduse juhataja. „Teiseks uuenduseks on kaasaegne kõnehaldustarkvara, mis annab täpse ülevaate kõnejärjekordadest ning aitab patsientide paremaks teenindamiseks registratuuritöötajate arvu planeerida. Korraga mahub ootejärjekorda üheksa inimest, kõned salvestatakse. Kahjuks on arstiaegade hulk siiski piiratud ning uute numbrite saabudes kuu alguses on taas oodata pikemaid kõnejärjekordi. „Palume patsientidel liinile pääsedes rahulikult oodata,“ rõhutas Aua. Endiselt saavad vanemad arstiaega kinni panna ka lastehaigla ja kesklinna polikliiniku registratuuris.

14. juuni 2013

Linetantsu hooaeg sai läbi

Tantsisime üle 10 aasta linetantsu ja meil oli suurepärane õpetaja Kaie Seger. Tantsutunnid Endla 59 Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuspkeskuses said alguse 10.03.2003 ja lõppesid (esialgu) 10.06.2013. Olen koja poolt olnud tantsutundides alates 1. tunnist koos sõbranna Ulrikaga. 
Nädalavahetusel ootab juba Pärnu linetantsu festival! Järgmiste kohtumisteni, mille kohta leiab informatsiooni siit:http://www.estonianlinedance.com/index.php?leht=1 .

TPIK andis välja ka Kaile tunnistuse. Aitäh ja kindlasti on  suve jooksul ja veel sügisest Nõmmel võimalik edasi tantsida! Aitäh Kaie Segerile!

 Kaie Seger ise kirjutab oma FB seinale: 
Kõigepealt sai 4 aastat Viljandis tantsu+juhtimist õpitud....siis vehitud siin&seal ringi, Linetants sejja ilma synnitatud, siis 10 aastat Kojas "tööpraktikat" ja vaat nüüd võib alles TÖÖLE HAKATA! (Elukestev õpe) AITÄH TPIK-le selle viimase aastakümne eest ;o) Jään seda maja ja kõiki Teid taga igatsema...

 

Kutse sõpradele minu magistriõppe lõpetamisele



Tere kallid sõbrad ja töökaaslased. Soovin teid kõiki tänada, kes te mulle toeks ja abiks olite! Nüüd on see pidluik hetk käes. Kutsun teid osa saama sellest suurest rõõmust. Minu lõpetamine on neljapäeval, 20.06.2013 kl 16 Tallinna Ülikoolis, Narva mnt 25, Terra majas 3. korruse saalis. 

20. juunil toimub aktus koos: Infoteaduste Instituut, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Sotsiaaltöö Instituut, Õigusakadeemia. Olete oodatud. PS! Majja pääseb ka liftiga aga siis tuleb siseneda pearemalt poolt, uuemast hoonest, kus on ka lift. Maja plaani leite siit: http://www.tlu.ee/et/ylikool/ylikoolilinnak
 

10. juuni 2013

Hambad korda paari kuuga

Võtsin üle paari aasta ennast taaskord ja külastasin hambaarsti. Käin juba aastakümneid ikka ühe ja sama hambaarsti juures Tallinna Hambapolikliinikus Toompuiesteel. Varem oli hambaarstidele raske numbrit vaja ag nüüd pole muud, kui võtta aega ja isegi aja saab Internetis ära broneerida (vaata siit). Dr Ilme Tammeveski on hästi tore, abivalmis ja püüdlik hambaarst ja toredad hambaarsti õed on ka alati olnud. Täna ütles arst õele: anna mulle see väiksem ekskavaator ja mind ajas see naerma, sest õde ulatas tavalise hamba urgitsemise metallist orgi. Sellised peened nimestused. Arstil käik on sujunud päris kiiresti ja kellaajaliselt, ei mingit tüütut kse taga passimist. Hea klienditeenindus ja puhtad remonditud ruumid. Päev enne hambaarsti aega saadetakse sms meeldetuletuseks mobiilile.

Kui alguses on hirm, siis tema valutu hammaste puurimine ei tekitanud minul mingit hirmu. Teeb ikka paar auku korraga korda ja ise naeratades lohutab, et kui väikseid hambakahjustusi ja auke ravida, siis on ka  hambaravile kulutused väiksemad. Esimesel korral vaatas minu suu üle ja siis pani plaani paika, et 2 korda kuus ja ongi hambad korras. Iga kord saan kviitungi, millega tuleb minna alla infoletti kassasse tasuma. Sain 4 korda hambaarstil käia ja olidki veidi üle 200 euro eest kokku hambad jälle korras. Röntgenit polnud vajagi teha, sest see pilt oli neil arvutis digitaalselt olemas. Samas on tähtis, et hambad ei valutaks ja ei pea neid rohkem välja tõmbama. Minu arvates peaks riiklik süsteem tasuma ambaravi eest, sest hambutud inimesed on ikka koledad ja hambavalu ei peaks keegi kannatama.

Suuhügieenist sõltub kogu tervis ja nii ostamegi koju erinevaid hambapastasid, mida on poes saadaval ja neid kõiki ei jõuagi ära proovida. Mõni on liiga magus, teine ei matse jne. Peres on meid 4 ja nii ongi inimestel erinevad maitsed aga õnneks kõik pesevad hambaid korrapäraselt. Mul on hea meel, et pole juba palju aastaid hambavalu tundnud. See hirm kaob esimese korraga ja kaasaegsed hambapuurid on palju paremad ning plommid püsivad suus. Ei taha mõeldagi noorusajale, kui hambaarsti juures käisin vist poolaastat korraga. Tegelikkuses olid siis ka materjalid ja puurid teised. Nüüd üritan oma poegadele selgeks teha, et hambad on kogu eluks ja kergem on ravida, kui pärast hambavalu kannatada ja palju raha kulutada. Inimesed, kui vähegi võimalik, siis hoolitsege oma hammaste eest ja võtke see hambaarstile käik ette. Tervis on tähtsaim vara.  

Kogupere peol Tallinna lauluväljakul

Reedel läksime Arkoga peale lõunal lauluväljakule kogupere peole "Puude taga on inimene". Auto saime hästi ära parkida ja kuigi pidu oli tasuta, siis tundus rahvast vähe olema. Just oli lõppenud vihmasadu ja taevas säras päike. Samas suurel territooriumil hajuvad inimesed laiali. Meenus kohe meie maja invamessid, kus kõik käe ja jala juures, suured sildid. Seal paraku ei jõudnudki lastealale, kinno ega teatrisse. See eest kuulasime August Hunti ja vaatasime korvalliviskeid, peale seda oli ratastoolis linetantsu esitlus ja õpetus. Jõudsin ka tööotsijate kogemustuppa, kus olid kogemusi saamas 2 vanemat inimest. Korraldajad olid mõelnud erinevate puuete peale ja tegevust jätkus 2 päevaks. Vaatasime ka kunstinäitust ja mulle meeldisid paljud tööd, eelkõige hakkasid silma pimeda mehe Priit Kasepalu ja siis need fotod, mis ollid ristpistes inimeste fotodest tehtud. Kunst oli ilus vaadata. Kohtusin paljude tuttavate ja sõbradega, keda oli tore nähe. Me jääme Arkoga harva koos pildile ja selle eest soovin eriliselt tänada Tiina Azojani. Infot oli palju aga elu lihtsalt on selline, et kui minu jaoks on tekst liiga väikese kirjaga või halvasti loetav, siis ma loobun ja ei pinguta teksti puurimisega, sest see ajab mu silmad ja pea valutama. Kuna tegemist oli tasua peoga, siis kahjuks avastasin kava alles siis infoletist, kui hakkasime koju minema. Tundub naljakas, kuid ei osanud küsida ja nii me katseeksitus meetodil ringi jalutasime ja tuttavaid tervitasime. Mulle õudsalt meeldib, kui keegi ütleb: tere Tiia! Muidu jääksid paljud inimesed kohtamata, sest ei näe kaugele ja lihtsalt tere on ka tore öelda. Söömas käisime ka ja hinnad nagu väliüritustel ikka.





Tervitused kõikidele, keda ei näinud aga kes siiski käisid peol!
Vaata veel pilte siit.