Mõtteid loodusturismist ehk Nõva rabamatkal

Ühel pühapäeval, täpsemalt 26. mail 2013, otsustasime minna Arkoga Nõva metsa raba testima. Oleme varem käinud ka Pääsküla raba laudteed testimas ja selle kohta saab lugeda ja pilte vaadata siit ja veel sealt. Ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit käib juba aastaid laste ja noortega metsamatkadel, mille kohta on nende kodulehel majandusaasta tegevusaruandes pisike lõik -  LIIKUMISPUUDEGA NOORTE ÕPPEKÄIGUD LOODUSESSE .

 Projekti rahastab KIK, õppekäikudega alustati 2010.aastal. Kuna lastele loodusretked meeldisid, jätkati nendega nii 2011. kui 2012. aastal.            Projekti eesmärk on pakkuda liikumispuudega noortele võimalust viibida looduses, et õppida tundma erinevaid protsesse selles, taime- ja looma liikiderohkust ning suurendada noortes tahet iseseisvaks looduses liikumiseks. Projekti raames läbiviidavad tegevused on kooskõlas põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õppekavaga ning on seeläbi noortele mõnusaks täienduseks koolipingis õpitule. Õppekäikude eesmärk oli liikumispuudega noorte loodushuvi ja loodusteadmiste suurendamine, noorte keskkonnateadlikkuse ja loodushoiuga seonduvate teadmiste tõstmine läbi interaktiivse õppe ja õppereiside. 2012.aastal toimusid järgmised retked: 15.06.12  Viimsi RMK Tädu matkarada ja Tallinna Botaanikaaia palmimaja 22.06.12  Nõva RMK 29.06.12  Viimsi RMK Tädu matkarada ja Tallinna Botaanikaaia palmimaja 13.07.12  Oandu looduskeskus 20.07.12  Nõva looduskeskus 27.07.12  Matsalu looduskeskus 24.08.12  Simulatsioonimäng ja ekskursioon Tallinna Botaanikaaias, 15.04.11 loodusretk Matsalu linnuriiki. RMK töötaja tutvustas siseekspositsiooni, vaadati videofilmi, sõideti mere äärde binokliga linde jälgima ja ära tundma. 20.05.11 loodusretk Oandu looduskeskusesse Lahemaale, Sagadi mõisa lähistele. Teemaks - mets kui toidukapp ja apteek. Õpiti tundma ravim-, mürk- ja toidutaimi, kuidas neid koguda ja tarvitada loodust ja ennast kahjustamata. Vaadati filmi- ja slaidiprogrammi, väljapanekut looduskeskuses. 27.05.11 noorte retk Elistvere loomaparki. RMK töötaja tutvustas loomi, rääkis nende saamisloost, loomade harjumustest ja elust loomapargi tingimustes.  03.06.11  noorte loodusretk Aegviidu looduskeskusesse – matkati kaitseala territooriumil, ka rabas, tutvuti taimestiku ja loomastikuga. Huvitavaid lugusid kuulati keskuse väljapanekut – topiseid ja kuivatatud taimi - uurides. 12.08.11 õppekäik Aimla loodukeskusesse, kus asub Parika raba, üks vanimaid rabasid Eestis. Läbiti matkarada, lapsed said teada, kuidas sood tekivad ja arenevad, millised taimed seal kasvavad ning millised loomad elavad. Looduskeskuses vaadati topisenäitust, kogusse kuulub hulk linnu- ja loomatopiseid, koljusid ning sarvi. 16.08.10 retk Nõva looduskeskusesse, osales 10 liikumispuudega last ja 2 täiskasvanut. Programm Nõval kestis 4,5 tundi. Nõva looduskeskusesse sai sisse ka ratastooliga, samuti WC-sse ja rannas olevale vaate-platvormile. Retke käigus sõideti põhiliselt bussiga ja matka osa tehti minimaalseks, et kõik, ka ratastoolis lapsed, saaksid sellest osa. Retke nimi oli  „Maa, mis tõuseb merest“. Toimumiskohaks on Nõva looduskeskus Perakülas ja Keibu lahe kallas Nõva külas. Programmi käigus tutvustati geoloogilisi protsesse ranniku kujunemisel ja Neugrundi meteoriidikraatri avastuslugu. Lastele räägiti huvitavat Läänemerest ja looduskaitsest. 

Meie rabamatka muljed algasid autosõiduga Tallinnast Nõvale, möödudes seenemetsadest ja imetledes kevadist Eestimaa loodust. Kohale jõudes uurisime kaarti, vaatasin ka RMK looduskeskuse maja välapoolt ning läksime siis mööda munakiviteed rappa viivat laudteed otsima.

Meie muljed algasid autosõiduga Tallinnast Nõvale, möödudes seenemetsadest ja imetledes kevadist Eestimaa loodust. Kohale jõudisme ja uurisime kaarti, vaatasin ka RMK looduskeskuse maja välapoolt ning läksime siis mööda munakiviteed rappa viivat laudteed otsima. Esmalt jõudsime randa ja vaatasime seal vaateplatvormi üle, kuid sealt edasi viis trepp ja eeldatakse, et ratastooliga inimene vist ujda ei tahagi, sest mida muud öelda, kui laudtee, mis peaks merre viima, lõppeb enne liivariba. Leidisme üles ka piknikuplatside vahel invaparkimiskoha, invaWC, kuid sinna peale sõit Arkol ebaõnnestus, sest iga kaldtee pole ligipääsetav, sest see kaldtee osutus liiga järsu pealesõiduga ja pidi siis jälle appi minema. Seejärel sõitsime me järgmisesse vaatepunkti, et äkki saame ikka soosse ja tahaks ka neid palju kiidetud laudteid proovida ja rabalõhna tunda. Kogemus Pääsküla rabast oli olemas. Ees oli sild koos kõrge servaga, mille ületas Arko minu füüsilise abiga. Teiselpool oli kaldtee mahasõiduga ja nii me mööda metsateed läksime, kuni tuli ette liivaluited ja tee kadus ära. Pöörasime otsa ringi ja tulime teeristini tagasi. Sealt läksime paremale ja jõudsime poolsaareni, kus tee lõppes ja meid ümritses vesi. Ei mingit kaldteed. Imetlesime õitsvaid lilli ja kaardus mahakukkunud puud, mille otsa ma pidin istuma. Ei jäänudki muud üle, kui tagasi autoni minna. Otsisime veel kolmandat ja neljandat teed, kuid edasi me ei saanud, sest küll lõppes tee tõkkepuuga või keeras Haapsalu poole. Oleks tore, kui RMK oma plaanidele lisaks laudtee märgistele ja ratastooli märgi paneks, kus on võimalik metsas ja rabas ratastooliga liikuda. Praegu on nii, et kui minna, siis jääb avastamisrõõm ja ei rohkematki, kui tagasi minna, sest läbi liiva ei saa ja kui ainult tilluke metsarada edasi viib, siis sealt ratastooliga läbi ei pääse. ainult autost ja bussiaknast ka ei tahaks välja vaadata. 

Sellised metsa, raba- ja matkarajad võiksid ja peaksidki ligipääsetavam olema ka liikumispuudega inimestele, kes tahas ise kogeda rabas liikumist. Alustama peaks teavitamisest, kodulehtedest, turismiinfost jne. Pilte sai ka tehtud, mis räägivad enda eest. Sellegipoolest oli tore ja mõnusalt tegus pühapäev Nõval. Kui on muljeid või rohkem infot rabades liikumisega, siis palun kirjtage mulle kommentaaridesse või meilile tiiatiik@hot.ee