27. juuni 2013

Jaanilõhnad ja hetked

Sel aastal olime jaanid maal. Läksime kohe reedel Arko koju ja olime puhtas looduses kuni esmaspäevani. Kui tavaliselt kirjutan kus olime ja mis tegime, siis sel korral kirjutan lõhnadest. Ninna jäi jasmiini lõhn, maasika lõhn, suitsukala lõhn, pojengi lõhn, vihma lõhn, lõkke lõhn ja öö lõhn. Lisaks metsa lõhn, lehmalauda lõhn, vorsti ja saslõki lõhn, praekartuli lõhn ja heina lõhn. Saime sõita ringi, käia Mustvees, ujuda paar korda Saarejärves, nautida imelisi päikeseloojangut, superkuud, toredat suurt sugulas-seltskonda nii minu kui Arko poolt. Jaanitule saime süüdatud ja sel ajal, kui meie jaanitule ääres istusime, pidasid kassid Ints ja Ants oma jaaniööd ning maiustid meie eest kanalihaga. Selle oliime muidugi pinglie unustanud ja pärast pani mindgi see blondiinide mängimine naerma aga kiisudel oli lahe jaaniöö. Kaksikõde Liia tõi mulle jaaniööl jaaniussi asemel "nõiutud" printsi, kuid minu oma prints hakkas selle peale hädaldama, et suured konnad on vastikud kätte võtta ja nii ta selle konna pärast jaaniööl selili kukkuski. Ha-ha-haa maapoiss aga kardab konni. Selle kõrval pole minu putukate ja ämblikute vastumeelsus miskit. Mina tegin nõpud natuke mullaseks ja kitkusin lillepeenrast üleliigset välja ja muudkui nuusutasin lillesid. Elu on ilus ja Arko emal Lindal on ikka lõpmata suured lillepeenrad koos õitemerega. Selle kõrval on konnad, teod ja putukad nii pisikesed. Olid hästi toredad jaanipühad ning see suvi on ikka mõnus pidu ja puhkus, kuju jagub ka tööd, koos päikese, vihma ja sääskedega. Panin ka paar pilti meenutuseks.





















Kommentaare ei ole:

Tiiu pingi tähistamine

Aeg kaob... Juba aasta on möödas ilma armsa ja kalli õe Tiiuta. Augusti lõpus helistasid mulle Viktor ja Külli. Neil oli meie perele sõnum, ...