Levist väljas - Arko sünnipäeva peame ratastel.

Palju õnne sünnipäevaks kallis Arko! Täna hommikul alustame Arkoga oma selle aasta Euroopa-ringreisi ja oleme levist väljas kuni 31.07.2012. Vastame smsidega ja anname ikka teada omadele. Muidu hakkate veel muretsema ka. Auto on hoolduses käinud ja ees uued rehvid all. Nüüd julge alustada teed. Kotid pakitud ja homme siis Poolas, edasi Saksamaale, Tsehhi, Austriasse ja Itaaliasse. Ootan seda reisi sama palju kui eelmiselgi aastal. Oooo Itaalia - me tuleme! Pärast siis muljeid ja fotosid ka teile jagamiseks. Nüüd teele ja hiljem pidu. Elu on ilus ja eriti veel koos kallite inimestega puhkuseisile minnes. Mõnusad hetked.

Tõrvaaugu laagrist tagasi kodus

Päris lahe nädal oli see 2. puhkuse nädal, mis kulges nii puhates, shoppates ja nii sain endale uued suvekingad /siniste helmestega plätud. Jõudsin veel sõbranna Ulrikaga "Energia" kohvikus käimisele ja kohvitamisele. 

Selle aastane Tallinna liikumispuudega inimeste laager kestis 12 - 15.07.2012 Aegviidu taga metsas ja juba 21. korda. Laulsime, ristisime "rebaseid" ja tegime sporti ja saime natuke koolitatud ka. Süüa sai ka hästi ja seda kõike tänu Tiiule ja tema vabatahtlikele. Enim saime siiski Tõrvaaugus vihma ja päikest ning loomulikult lahedat seltskonda nautida. Tervelt 6 korda, sest rohkemaks polnud lihtsalt aega. Jahedate ööde kiuste saime magada kämpingutes ning öösel tekke juurde varuda. Elu laagris oli ilus ja mõnus ning keegi ei virisenud, sest ilma valida ei saa, kuid saab riideid juurde panna või ära võtta. Eile tulime Tõrvaaugu laagrist tagasi ja ilm oli selline nagu ta oli - hea, et hullem ei olnud. Aga saime bocciat mängida nii paaris kui individuaalselt, mis kahjuks vihmade tõttu pooleli jäi. Viskasime ka saabast - saapameistriks tuli noorem poeg Rene!  Tantsisime, ujusime ja mängisime lauamänge. Oli veini degusteerimist ja koolitust (nüüd targemad tänu Triinule kvaliteetveinide osas - õige vein peab olema külm). MTÜ Inkotuba pidas oma tooteid tutvustava loengu ja demonstreeris erinevaid vahendeid, tooteid. Rahvast oli kokku 45 ringis. Vähem kui eelnevatel aastatel aga kõik sujus normaalselt. Lõket ja vorsti oli ka. Hommikuti tegi Tiiu meile joogavõimlemist istudes ja selle populaarsus kasvas iga hommikuga. Samas mõõtis Kristjan vererõhku ja äratas noortesalka ägedalt nagu Eesti kaitseväes! Isegi Jüri ja Arko võimlesid ja kui oli vaja jalga sirutada, siis nemad sirutasid käsi (hästi tehtud). Sääski sai ka ohtrasti söödetud ja maasikad-mustikad-kukeseened metsas ootamas, mida korjasime ja Eha meile seeni pakkus. Auhindu, diplomeid ja kingitusi sai ka koju toodud ja inimesed autodele, rongile viidud. Torti sõime ka ja jutustasime varaste hommikutundideni. Tuju oli hea ja kõik sujus suurepäraselt. Laagri lipp unus vardasse, sest vihmasadu ajas laagrit lõpetama kaminsaaali ja nii olid esimesed Termaki invabussis, kui laagrilipp langetati Jaanika ja majavaim Hansu abiga. Ilus oli istuda kaminatule ääres ja laulda ning Eesti saun ja õige vihtlemise komme sai meie noorte poolt Saksamaa vabatahtlikule Hermannile selgeks tehtud ja teda vihaga nahutatud. Kõik tervelt kodudes ja meenutamas seda 2012.aasta laagrit.

Rohkem pilte näed Arko valikut siit ja Tiia valikuid siit. 

Väikesed asjad muudavad elu paremaks

Kolisime veebruaris ja kui lumi sulas, siis avastasime, et meie maja juurest ei ole poe poole kõnniteed ja nii on vaja ületada Vana-Rannamõisa tee ja jõuda kõnnitee/jalgratta teeni. See oli paras  takistusterada kodu juurest kõnniteeni, mis oli korda tegemata. Arko kirjutas Linnavalitsusse kirja ja sai vastuse, kus lubati tee korda teha juunis ja katta ajutiselt freesasfaldtiga. Kuigi lubati juba juuniikuus tugevam kate peale panna, siis seda imet ei juhtunud. Isegi jalgrattaga on ohtlik ja ratastoolis liikumisest rääkimata, sest rattad kaevuvad pinnasesse ja mul on jalgratta võtnud libisema... Kui liiklus hõre, siis oleme kasutanud sõiduteed kuni esimese kõrvalteeni, et sealt kõnniteele suunduda. Töö, mida ootasime, sai tehtud! Nüüd ratastel natuke turvalisem liikuda. Varsti lubati ajutine lahendus paremaks muuta. Aitäh mehed! Arkogi rõõmustab:  See on nüüd "minu" tee!

Enne 

 ja nüüd

Puhkusele

Reede oli viimane tööpäev ja tänasest siis puhkusele. Meie puhkus kestab 5 nädalat ehk alates 9.07 - 12.08.2012. Sel ajal me tööd ei tee ja naudime välja teenitud puhkust nii Eestis kui ka väljapool. Nädalavahetusel käisime Arko juures kodus Jõgevamaal ja laupäeval olime Eesti Invaspordi Liidu karikavõistluste 2. etapil Võrus. Sooja oli 30 kraadi ja võistlused kestsid 10.30 - 16.00. Arko on taas vormis ja võistel nii oda viskeskettaheites (III koht), kuulitõukes kui ka ratastoolisõitudes - 100 m (IV koht) ja 1500 m (III koht). Preemiaks sain ujuma Tamul järve, kus vesi oli üle 23 ja mõnus esmane suplus oli karastav ja jahutav. Tegin ka pilte mida näeb SIIT.

Eile oli päikest ja äikest ja vihma, mille järgselt olid Arko ema lilleaed nii kaunis ja värvikirev, mida jagan natuke teiegagi.

Kivituvidest ja mummudest

Juba paar päeva on lehtedes olnud uudis Tallinnas vaegnägijatele probleeme tekitavatest kividest, olgu nad siis kivist tuvid, munad või teod. Need on tõepoolest probleemiks, sest lähevad ilusti kokku üldise massiga ja harmoneeruvad asfaldi või kõnniteekivide värvusega. Neid on raske märgata mitte ainult nägemispuudega inimestel, vaid ka hämaras liikudes nii noortel kui ka vanadel. Linnavalitsuse põhjendus on, et nii muutub linnaruum huvitavamaks ja need kivituvid on takistused pandud, et autojuhid ei sõidaks kõnniteele ega jalakäijatetsooni vanalinnas. Ja loomulikult on linnaruumi sobitamiseks need jäätud sama värvi hallideks. Minu arvates tuleks need tõsta muru peale ja siis panna üles liiklusmärgid, mis keelaksid ja piiraksid autode sissesõitu. Kui Tallinn saab agaralt hakkama parkimistrahvide kirjutamisega, siis on lihtne lahendada ka autojuhtidele trahvide määramist.

Aga heaks näiteks saab tuua Viljandi, kus on  kivimaasikad kõik erksavärvilised. Julgeks arvata, et pimedaid ja nägemisraskustega inimesi on mujalgi ja Viljandis need linnaruumi ei sega. Pilt on minu tehtud töökohtumisel. Välismaal ei oleks muud, kui trahv koju. Kaameraid on linn täis paigutatud ja nii on võimalik ka rikkujaid korrale kutsuda. Tore oleks kui need taksitused, mis segavad nii jalgrattaga, lapsekäruga või ratastoolis liiklejaid erksa värviga üle värvida ja nende asukohti muuta. Tundub, et need kivikujukesed ikka igal pool ka ennast ei õigusta.  Tean, et ka tavainimesed on kukkunud nende kivide otsa ja seepärast arvan, et need on ohtlikud takistused paljudele inimestele.
 Rohkem infot nende artiklite kohta teemal "Nägemispuudega inimestele ohtlik kivituvi võidakse üle värvida"  saab siit ja siit.

Reform peaks puuetega inimestele teenused kättesaadavamaks muutma

Käisin 31.mail 2012 Eesti Puuetega Inimeste Kojas EPIK rehabilitatsiooniteenuse alane teabeseminaril, kus selgitati olukorda rehabilitatsiooniteenuste kasutamise, taotlemise ja plaanide tegemisega. Teada on, et plaanide koostamise peale kulub palju raha ja kui tööealisest inimestest kasutab aastas rehabilitatsiooniteenust 13 tuhat inimest, siis järjekorras on u 10 tuhat inimest. Nii on puuetega inimestel rehabilitatsiooniplaanid sahtlis ja ootavad järjekorda, et teenustele saada. Samas ei vaja kõik inimesed rehabilitatsiooni, vaid mõnedel juhtudel lahendaks ära juhtumikorralduse näol tehav hindamine ja inimene saaks abi, teenuseid kohalikust omavalitsusest, haridusega ja tööga seonduvalt saavad abiks olla nii Töötukassa kui ka piirkonna hariduse valdkonna eest vastutav ametnik. Tihti vajab inimene muutunud olukorras töökoha kohandamist, transpordi korraldamist, ümberõpet jne. Palju abi saab ka Haigekassa kaudu rahastatavast taastusravist või soodushinnaga soetatud (laenutatud) abivahenditest. Nüüd siis arutasime seda ka Tauno ja Külliga ning selle kohta ilmus ka uudistenupuke AK-s, millega saab tutvuda SIIT.

 Reform peaks puuetega inimestele teenusedkättesaadavamaks muutma

 29.06.2012 18:34

Marju Kaasik

Sotsiaalministeerium plaanib puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuse põhjalikku reformimist, et vähendada järjekordi ja suunata bürokraatiale kuluvat raha hoopis teenuste saamiseks. Eesti sotsiaalsüsteemis on olnud juhtumeid, kus puudega inimese toimetulekuks mõeldud tegevusteni ei jõutagi, sest rehabilitatsiooniteenuse järjekord on nii pikk, vahendas "Aktuaalne kaamera". Sotsiaalministeeriumis valmiv seadusemuudatus tahab praegusest veelgi täpsemini eristada taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Viimane on mõeldud selleks, et puudega inimene tuleks paremini iseseisvalt toime ja võimalusel leiaks tööd. "On umbes 15 000 inimest, kes prognoosi järgi oleks üldse võimelised tööturule minema. Rehabilitatsioon on ikkagi ka toimetuleku parandamine, me kõik tahame elada. Ükskõik kui sügava puudega see inimene on,  see on tema ainule elu ja ta tahab seda elada ja seda tuleb toetada," ütles puuetega inimeste koja juhatuse liige Külli Urb.

Praeguses süsteemis läheb palju auru paberite kordaajamise peale. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul kulub umbes pool rehabilitatsiooni eelarvest plaanide koostamiseks ning seal on suur kokkuhoiukoht. Rehabilitatsiooniplaani koostajate miinimumarvu on plaanis vähendada viielt kolme spetsialistini. Samuti luuakse uus teenuseliik, et eraldada rehabilitatsiooni vajavad puudega inimesed nendest, kes vajavad näiteks taastusravi või hoopis kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenust.

"Sotsiaalkindlustusameti jaoks suurim muudatus peaks olema tulevikus see, et eelhindamine on sotsiaalkindlustusametis, ja suurem muudatus võrreldes praegusega on see, et me püüame ära lahutada hindamise, plaani koostamise ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise," selgitas Pevkur. Sotsiaalkindlustusamet peab ka arvet, millised on järjekorrad teenusepakkujate juures. "Praegu on nii, et inimene hakkab rehabilitatsiooniasutusi läbi helistama, selleks et kuulda, et meil ei ole raha. Aga see on küll väga teretulnud, et viia sotsiaalkindlustusametisse see järjekord," lausus Külli Urb. Ta loodab, et uue süsteemi puhul ei jää mõned passiivsed puudega inimesed teenusest ilma, vaid neid tõesti nõustatakse korralikult. Kindlasti peab klienditeenindajatel olema korralik ülevaade kohalike omavalitsuste teenustest, et näiteks transporti ei pakutaks inimesele, kelle kodukohas sellist teenust ilma rehabilitatsiooniplaanita ei pakutagi. Sotsiaalministeerium jätkab huvigruppidega konsultatsioone ning loodab seadusemuudatuse sügisel valitsusse saata.