29.06.2012 18:34
Marju Kaasik
Sotsiaalministeerium plaanib puuetega inimeste
rehabilitatsiooniteenuse põhjalikku reformimist, et vähendada järjekordi ja
suunata bürokraatiale kuluvat raha hoopis teenuste saamiseks. Eesti sotsiaalsüsteemis on olnud juhtumeid, kus puudega
inimese toimetulekuks mõeldud tegevusteni ei jõutagi, sest
rehabilitatsiooniteenuse järjekord on nii pikk, vahendas "Aktuaalne
kaamera". Sotsiaalministeeriumis valmiv seadusemuudatus tahab
praegusest veelgi täpsemini eristada taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse.
Viimane on mõeldud selleks, et puudega inimene tuleks paremini iseseisvalt
toime ja võimalusel leiaks tööd. "On umbes 15 000 inimest, kes prognoosi järgi oleks
üldse võimelised tööturule minema. Rehabilitatsioon on ikkagi ka toimetuleku
parandamine, me kõik tahame elada. Ükskõik kui sügava puudega see inimene
on, see on tema ainule elu ja ta tahab
seda elada ja seda tuleb toetada," ütles puuetega inimeste koja juhatuse
liige Külli Urb.
Praeguses süsteemis läheb palju auru paberite
kordaajamise peale. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul kulub umbes pool
rehabilitatsiooni eelarvest plaanide koostamiseks ning seal on suur
kokkuhoiukoht. Rehabilitatsiooniplaani koostajate miinimumarvu on
plaanis vähendada viielt kolme spetsialistini. Samuti luuakse uus teenuseliik,
et eraldada rehabilitatsiooni vajavad puudega inimesed nendest, kes vajavad
näiteks taastusravi või hoopis kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenust.
"Sotsiaalkindlustusameti jaoks suurim muudatus peaks
olema tulevikus see, et eelhindamine on sotsiaalkindlustusametis, ja suurem
muudatus võrreldes praegusega on see, et me püüame ära lahutada hindamise,
plaani koostamise ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise," selgitas Pevkur. Sotsiaalkindlustusamet peab ka arvet, millised on
järjekorrad teenusepakkujate juures. "Praegu on nii, et inimene hakkab
rehabilitatsiooniasutusi läbi helistama, selleks et kuulda, et meil ei ole
raha. Aga see on küll väga teretulnud, et viia sotsiaalkindlustusametisse see
järjekord," lausus Külli Urb. Ta loodab, et uue süsteemi puhul ei jää mõned passiivsed
puudega inimesed teenusest ilma, vaid neid tõesti nõustatakse korralikult. Kindlasti peab klienditeenindajatel olema korralik
ülevaade kohalike omavalitsuste teenustest, et näiteks transporti ei pakutaks
inimesele, kelle kodukohas sellist teenust ilma rehabilitatsiooniplaanita ei
pakutagi. Sotsiaalministeerium jätkab huvigruppidega
konsultatsioone ning loodab seadusemuudatuse sügisel valitsusse saata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar