2. juuli 2012

Reform peaks puuetega inimestele teenused kättesaadavamaks muutma

Käisin 31.mail 2012 Eesti Puuetega Inimeste Kojas EPIK rehabilitatsiooniteenuse alane teabeseminaril, kus selgitati olukorda rehabilitatsiooniteenuste kasutamise, taotlemise ja plaanide tegemisega. Teada on, et plaanide koostamise peale kulub palju raha ja kui tööealisest inimestest kasutab aastas rehabilitatsiooniteenust 13 tuhat inimest, siis järjekorras on u 10 tuhat inimest. Nii on puuetega inimestel rehabilitatsiooniplaanid sahtlis ja ootavad järjekorda, et teenustele saada. Samas ei vaja kõik inimesed rehabilitatsiooni, vaid mõnedel juhtudel lahendaks ära juhtumikorralduse näol tehav hindamine ja inimene saaks abi, teenuseid kohalikust omavalitsusest, haridusega ja tööga seonduvalt saavad abiks olla nii Töötukassa kui ka piirkonna hariduse valdkonna eest vastutav ametnik. Tihti vajab inimene muutunud olukorras töökoha kohandamist, transpordi korraldamist, ümberõpet jne. Palju abi saab ka Haigekassa kaudu rahastatavast taastusravist või soodushinnaga soetatud (laenutatud) abivahenditest. Nüüd siis arutasime seda ka Tauno ja Külliga ning selle kohta ilmus ka uudistenupuke AK-s, millega saab tutvuda SIIT.

 29.06.2012 18:34
Marju Kaasik

Sotsiaalministeerium plaanib puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuse põhjalikku reformimist, et vähendada järjekordi ja suunata bürokraatiale kuluvat raha hoopis teenuste saamiseks. Eesti sotsiaalsüsteemis on olnud juhtumeid, kus puudega inimese toimetulekuks mõeldud tegevusteni ei jõutagi, sest rehabilitatsiooniteenuse järjekord on nii pikk, vahendas "Aktuaalne kaamera". Sotsiaalministeeriumis valmiv seadusemuudatus tahab praegusest veelgi täpsemini eristada taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Viimane on mõeldud selleks, et puudega inimene tuleks paremini iseseisvalt toime ja võimalusel leiaks tööd. "On umbes 15 000 inimest, kes prognoosi järgi oleks üldse võimelised tööturule minema. Rehabilitatsioon on ikkagi ka toimetuleku parandamine, me kõik tahame elada. Ükskõik kui sügava puudega see inimene on,  see on tema ainule elu ja ta tahab seda elada ja seda tuleb toetada," ütles puuetega inimeste koja juhatuse liige Külli Urb.

Praeguses süsteemis läheb palju auru paberite kordaajamise peale. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul kulub umbes pool rehabilitatsiooni eelarvest plaanide koostamiseks ning seal on suur kokkuhoiukoht. Rehabilitatsiooniplaani koostajate miinimumarvu on plaanis vähendada viielt kolme spetsialistini. Samuti luuakse uus teenuseliik, et eraldada rehabilitatsiooni vajavad puudega inimesed nendest, kes vajavad näiteks taastusravi või hoopis kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenust.

"Sotsiaalkindlustusameti jaoks suurim muudatus peaks olema tulevikus see, et eelhindamine on sotsiaalkindlustusametis, ja suurem muudatus võrreldes praegusega on see, et me püüame ära lahutada hindamise, plaani koostamise ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise," selgitas Pevkur. Sotsiaalkindlustusamet peab ka arvet, millised on järjekorrad teenusepakkujate juures. "Praegu on nii, et inimene hakkab rehabilitatsiooniasutusi läbi helistama, selleks et kuulda, et meil ei ole raha. Aga see on küll väga teretulnud, et viia sotsiaalkindlustusametisse see järjekord," lausus Külli Urb. Ta loodab, et uue süsteemi puhul ei jää mõned passiivsed puudega inimesed teenusest ilma, vaid neid tõesti nõustatakse korralikult. Kindlasti peab klienditeenindajatel olema korralik ülevaade kohalike omavalitsuste teenustest, et näiteks transporti ei pakutaks inimesele, kelle kodukohas sellist teenust ilma rehabilitatsiooniplaanita ei pakutagi. Sotsiaalministeerium jätkab huvigruppidega konsultatsioone ning loodab seadusemuudatuse sügisel valitsusse saata.

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...