31. märts 2015

Hea teada: uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust

Sotsiaalministeerium teatas 30.03.2015 uudises: Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise. Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus.

Uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust

Sotsiaalkindlustusamet ühendab uue lähenemisega neli teenust üheks peretoetuste ja hüvitiste koondtaotluse e-teenuseks, mille keskmes on laps ja talle riigi poolt ettenähtud toetused. Loodud teenuselahendus võimaldab edukalt taotleda korraga nii ühte kui ka mitut erinevat hüvitist ja toetust ning täita samaaegselt mitme sama pere lapse taotlused, teatas sotsiaalkindlustusamet BNS-ile. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on suunatud 250 000 Eesti lapsele ja nende peredele.
Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise. Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus. „Hõlbustamaks inimeste suhtlemist riigiametitega on loodud e-teenuseid, mis ei pruugi alati olla tõeliselt kliendikesksed. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on aga loodud lähtudes lapsest  - lapsevanem või hooldaja valib ise toetuste hulgast need, millele tal on õigus ja mida ta oma lapsele soovib taotleda, mitte vastupidi, kus ettenähtud toetusega seotakse laps,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on taolise laiapõhjalise teenuse väljatöötamise taga mitme erineva ametkonna tihe koostöö. „Teenuse loomisel lähtuti inimese, mitte ühe ameti vajadustest ja see nõudis koostööd kõikidel tasanditel – juhid, IT-inimesed, arendajad, klienditeenindajad jt,“ lisas Aaviksoo. Teenusearendusse olid kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium ja ADM Interactive OÜ ning projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine (LINK)

30. märts 2015

Riigikogulastele puust ja punaseks eetikaõpetajalt

Selline huvitav artikkel uue riigikogu koosseisu puhul.Tore, et peale Maaj Kallasti lahkumist on meil siiski ka omad moesoovitajad ja etiketi alal nõuandjad.

Etiketiõpetaja Inge Ojakäär teeb riigikogulastele puust ja punaseks: ainuüksi kallihinnalised kaunid kingad ei anna head välimust
Homme, 30. märtsil algab riigikogu esimese istungijärgu 1. töönädal ehk meie poolt valitud poliitikud asuvad oma töökohustust täitma. Riigikogus töötamine on seotud ka etiketiga. Esimest tööpäeva riigikogus on võrreldud 1. septembriga, mil koolilapsed kooli lähevad - see on päevane pidulik sündmus. Kuidas peaksid riigikogulased end sel pidulikul päeval riietama?
"Riigikogulane on rahva esindaja ja riigikogust kujuneb organisatsiooniline esinduspilt iga üksikliikme kaudu. Sellepärast on väga oluline, millist sõnumit iga üksikliige nii oma käitumise kui ka välimusega riigist kui organisatsioonist ja kultuurist väljendab," sõnab etiketiõpetaja Inge Ojakäär.
 "Välimuses on tähtis tervik - rõivastuse sobivus kandjale ja et kandja ka selle välja kannaks, mille ta on selga pannud. Samuti aeg ja koht – kus, mida kanda," kinnitab ta ja lisab: "Ainuüksi kallihinnalised kaunid kingad ei anna head välimust, kui näiteks soeng on korrastamata või riietus lohakas."
Niisiis, esimese tööpäeva eel teeme riigikogulastele puust ja punaseks, milline on esinduslik välimus. 
Härrad
Tume ülikond
Tumedat ülikonda võib kanda kõigil üritustel, sõltumata sellest, kas tegemist on päevaste või õhtuste üritustega. Termin “tume ülikond’ tähendab päevase ülikonnana - tumehalli, tumesinist või musta värvi ülikonda. Ülikonna materjal võib olla tagasihoidliku triibuga.

Ülikonna puhul on oluline, et see seljas hästi istuks. Parim on muidugi oma figuuri järgi õmmelda lastud rätsepaülikond. Jälgida, et ülikonna kuub ei oleks kitsuke ja käised, kas liialt lühikesed või pikad ning et ülikonna püksid ei oleks liiga pikad ning ripuks kortsuhoidvalt kinganinal. Triiksärgi kraeosa peaks olema nähtav kuue tagant, krae alt ning särgi mansetid kuue varrukast sentimeetri jagu. Kindlasti kannab härra pidulikumatel sündmustel pikka lipsu. Kikilips pole päris traditsiooniline ja seda on raskem igaühel välja kanda. Härra võib kanda nii üherealist kui ka kaherealist kuube. Üherealise kuue alumine nööp jäetakse lahti. Kaherealisel kuuel on kõik nööbid kinni.
Peale tumeda ülikonna
Argipäevasemaks riietuseks on meestel palju teisigi võimalusi – ei pea kandma alati tumedat ülikonda, aga võib kanda eri materjalidest kuube ja viigipükse. Ka lipsu ei pea päevasel ajal alati kandma, aga triiksärgi krae võib olla kahe nööbi ulatuses kaelusest avatud. Džempreid ja kampsuneid võib kanda argipäevadel oma isiklikus tööruumis, kuid esindusriietuseks need ei sobi. Niisamuti ei kuulu teksad esindusriietuse hulka. Riietuse juurde kuuluvad ka heast materjalist tänavakingad, mis võivad olla ka mokassiinid (ilma paelteta), esindusülikonna juures kannab härra alati paeltega kingi, parimad on täisnahast kingad, hästi hingavad ja jalale sõbralikud. Saabastega sisesuumides ei viibita. Vihmase ilmaga sobivad nahast kingadele hästi peale tõmmatavad elegantsed kalossid väljas liikumiseks! Sokid valitakse vastavalt pükste toonile ja olgu võimalikult pika säärega. Härra välimuse aksessuaarideks on ülikonna ja sündmusega sobiv lips, lipsunõel, nahast püksirihm, täisnahast rahakott, käekell, väärikas sulepea, arvutikott või mapp. Välisriituseks on härral sobilik kanda eelkõige mantlit või poolmantlit, salli ja peakatet.
Mis häirib?
Kui härrad tormavad ringi, hõlmad lahti; pikk lips pole kinnitatud lipsunõelaga või lips on kohatult pikk/lühike. Peaks olema aga pikkuses vöö keskkohani. Silma hakkavad ka hoolitsematud jalanõud ja see, kui pikka aega on unustatud juuksuris käimata.

Daamid
„Less is more“ on klassikalise stiili tunnuslause
Daami rõivastuse klassika on kostüümid, sh pükskostüüm. Samuti päevakleidid, seelikud, pluusid, bleiserjakid. Esimesel tööpäeval peaks hoidma klassikalist pidulikku joont. Kui värvitoonide klassika on mitte väga silmatorkav, siis hall hiireke ei peaks samuti olema. Tagasihoidlikumale kostüümile saab värve saab lisada nii pluuside kui ka kaunite siidsallidega. Riietuse juures tuleb hoida mõõdukat joont ka seeliku pikkusega, mis on 2-3 sõrmelaiust allapoole/ülespoole põlvesilma. Rääkimata seeliku sügavatest lõhikutest, mis pole sobivad ametlikusuhtluse keskkonnas, nii nagu ka suured väljalõiked pluusidel ja džempritel. Sukatoon on klassikas nahavärvitooni, mitte must, värviline ega mustriline. Saabastega siseruumides ei viibita. Klassikaline king on eelkõige nahkking, kinnise ninaotsaga. Kui kannaosa on avatud, siis ikkagi kannarihmaga. Kinga värvitoon on tagasihoidlik, mitte silmatorkavalt erksavärviline. Kontsakõrgus ei tohiks olla 9 cm ja rohkem .... Daami soeng on ka tööl hoolitsetud, make-up päevane, maniküür tagasihoidlik.
Aksessuaarid
Ehted annavad isikupära, kuid ametliku rõivastuse juures peaksid need olema suuruselt tagasihoidlikumad ja ennekõike väärismetallist või kui moeehted, siis väga hästi sobitatud kantava rõivastusega. Daam võib kanda väiksemat üleõlakotti või ridiküli, kuid mappide ja arvuti jaoks peaks olema sobiv oma kott. Kõikemahutav „turukott“ ei sobi akadeemilisse töökeskkonda. Välisriietusena kannab daam mantlit, kindaid, peakatet, mis ei pea olema kübar. Kübar nõuab väljakandmist.
Mis häirib?
Kui daamid tahavad olla välimuse kaudu päevasel ajal rohkem isiksused kui omas rollis see kombekas on – riietuses tegumoelt silmatorkavad lõiked; kohatud värvilised või kirjud sukad, siseruumides saabaste kandmine, eksklusiivne meik ja maniküür.

26. märts 2015

Merike Martinson: Tallinn peab saama kõigile ligipääsetavaks

Raepressil ilmus  25. märts 2015 selline tore uudis, mida toetan täiesti.  

Merike Martinson: Tallinn peab saama kõigile ligipääsetavaks
Tallinn on ligipääsetavuse probleemiga tegelemisel olnud teistele linnadele eeskujuks, ütles täna Linnade ja Valdade Päeval selleteemalise ettekandega esinenud abilinnapea Merike Martinson. „Kümne aasta jooksul on kaardistatud erinevaid linnaruumi objekte, hooneid ja liikumisrajatisi, et ligipääsetavust hinnata ja märgistada,“ ütles Martinson. „Meie eesmärk on, et linn oleks ligipääsetav kõikidele ning et ligipääsetavuse tegevuskava oleks süsteemne ja kõiki valdkondi haarav.“ Martinsoni sõnul on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 praegusega võrreldes oluliselt ligipääsetavam keskkond.
„Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava tagab süsteemse tegutsemise eesmärkide saavutamiseks,“ ütles Martinson. „Tegevuskava loomisel oleme järginud võrdse kohtlemise printsiipi, mis tähendab, et tegevuskava realiseerimisel lähtutakse kõigi ühiskonnagruppide huvidest ja vajadustest.“  Martinsoni sõnul on eesmärgiks muuta keskkond, suhtlusvõimalused, teave, tehnilised lahendused ja teenused võimalikult suures ulatuses juurdepääsetavaks ja kasutatavaks kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Martinson rõhutas, et ligipääsetava Tallinna põhimõtetega tuleb arvestada linnaehituses ja -planeerimises alates projekteerimisest ning lõpetades ehitamise ja järelvalvega.
Ligipääsetavuse edendamisel juurutatakse teabe levitamisel ka uusi tehnoloogiad –  arendamisel on ligipääsetavuse portaal „Ligipääsetav Tallinn“ (Accessible Tallinn) ja selle mobiilne versioon; Tallinna linna koduleht ja veebiteenused on tehtud kättesaadavaks ka nägemispuudega inimestele, sama plaanitakse teha Tallinna TV saadetega; erivajadustega inimestele kättesadavusest lähtuvalt arendatakse ka Tallinna turismiveebi. Ka ühistransport ja sellega seotud taristu, samuti liikluskorraldus ja parkimine muutuvad üha enam erivajadustega inimestega arvestavaiks. Erivajadustega arvestatakse ka linnaruumi planeerimisel ning liikumisteede ja ülekäigukohtade, aga ka turismiteeninduste ja kultuuriväärtustega tutvumise võimaluste puhul.
„Mõistagi pöörame ligipääsetavusele suurt tähelepanu avalike rajatiste ja teenuste puhul,“ rõhutas Martinson. „sealhulgas hariduse ja huviala, spordi ja noorsootöö, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonans,“ ütles Martinson. „Teravdatud tähelepanu all on ka sotsiaalelamispindade ja üüriruumide ligipääsetavuse parandamine, linna teenindusruumide ligipääsetavus ning linnaametnike ligipääsetavuse ja puudega inimeste alane koolitamine.“
Ligipääsetavuse tegevuskava koostamise ja rakendamise eest kannab hoolt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös linna ja riigi asutustega, linnaosavalitsustega, puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega ning eri valdkondade spetsialistide ja ekspertidega.

24. märts 2015

Kümme suurimat viga, mis reisil tehakse ja kümme soovitust, kuidas neid vältida

Hea artikkel ilmus Delfi reisijuhilt ja lugedes tekkis kohe äratundmisrõõm. Olgu siis märksõnadeks: jalutuskäik, rannapuhkus, kohvikukülastus. Eile veel kirjutasin artiklit oma reiskirest ja soovitustest eraviisiliselt või grupireisi kohta. Ootan juba puhkust ja reisi Prantsusmaale ja Türki.  

 Kümme suurimat viga, mis reisil tehakse ja kümme soovitust, kuidas neid vältida

24. märts 2015 08:10
Reisile minnes tehakse ikka ja jälle samu vigu: jäetakse ümberistumiseks liiga vähe aega, käiakse kohtades, mis tegelikult ei huvitagi. Proovi neid vigu vältida ja puhkus saavutab kohe hoopis uue taseme.

Neid kümmet viga on lihtne ära hoida - pikenda näiteks passi õigel ajal, ära vea end turistilõksudesse, mis sind tegelikult ei huvita jne. Lihtne, kuid vajab vahest ülekordamist. Kordame siis nüüd üle.
1. Lendude vaheline ümberistumise aeg jäi liiga lühikeseks
Kui planeerid ühelt lennult teisele minekuks liiga vähe aega, võib üks tühine hilinemine kogu edasise lendamisgraafiku ära rikkuda. Puhkusest hammustatakse suur osa lennujaamapõrgule - piletite ümbervormistamisele, lennujaamas ööbimisele, valel ajal kohalejõudmisele. Konkreetsemalt öeldes - 45 minutit kahe lennu vahel on liiga vähe, proovi varuda aega vähemalt 1-1,5 tundi. Kui liigud ühest lennujaamast teise, arvesta lisatunnid lennujaamaast väljasaamisele, võimalikele ummikutele linnas ja uues lennujaamas turvaväravate läbimisele. Jäta varu ka juhuks, kui eelmine lend saabumisega natuke hilineb.
2. Pass aegub liiga ruttu
Tavaliselt nõutakse viisade vormistamisel, et pass kehtiks vähemalt kuus kuud ka peale reisi planeeritavat lõppu. Viisadega on lihtne - kui pass aegub ettenähtust varem, siis viisat ei saa ja reis jääb ära või lükkub edasi. Ebamugavam on sel juhul, kui passi liiga lühike kehtivusaeg selgub alles piiril.
Lahenduseks on muidugi piisavalt varakult passi uuendamine. Kiirpassi saab kätte kahe päevaga (ainult Tallinnast ja kopsaka lisatasu eest), muul juhul läheb aega kuni 30 päeva.
3. Ülehinnatakse (odava) hotelli asukohta kesklinnast eemal
Tavaliselt vaadatakse kodus mugavalt diivanil istudes, et nii hea oleks mõnikümmend eurot kokku hoida muude asjade jaoks ning ööbida kuskil kesklinnast eemal asuvas odavas hotellis. Tegelikult saab selle kokkuhoitud raha edukalt ära kulutada sinna hotelli iga päev kesklinnast kohale sõites ja lisaks kaotad veel ka ajas ja mugavuses, mis kokkuhoiu täiesti ära nullib. Lahendus on lihtne, eriti veel siis, kui juhtud sihtkohta väga palaval ajal: kuluta majutusele pisut rohkem ja ööbi kesklinna hotellis, kuhu saab iga hetk tagasi puhkama tulla, kui linnas liiga väsitavaks on läinud.
4. Ühe reisi sisse pannakse liiga palju
See viga on eriti tüüpiline mõne kaugema ja eksootilise sihtkoha puhul: kui juba kaugesse maailma nurka sattuti, siis tuleb igast minutist võtta maksimum ja näha võimalikult palju. Tegelikult aga kihutatakse sihitut ringi ja lõpuks ei saagi mitte millestki põhjalikumalt osa. Seega - varu rohkem aega. Maailma suurlinnade jaoks võta vähemalt kolm päeva, aga kui võimalik, siis ikka rohkem. Lisaks vaatamisväärsustele võta aega ka lihtsalt jalutamiseks, kohvikukülastuseks, rannapuhkuseks.
5. Ollakse ebaaus iseenda huvide suhtes
Kui minnakse Rooma või Pariisi, siis seisab kõigil mõttes pikk nimekiri tähtsatest muuseumidest, näitustest, monumentidest ja ajaloolistest ehitistest, mille peaks n.ö "kirja saama", kui kohapeal juba olla. Kuidas ikka ütled, et käisid Pariisis, aga näiteks Louvre´is (ja selle pikas piletisabas) ei käinudki. Lõpuks oled küll läbi kolistanud kõik kohustuslikud vaatamisväärsused, aga enda jaoks midagi huvitavat ei näinudki. Selle asemel võta maailmalinnas ette tegevused, mida ise tahaksid teha ja mõni oluline vaatamisväärsus võib vabalt mõneks teiseks korraks jääda. Samuti saab selle hiljem kodus virtuaalselt ära külastada - internetiajastul on selleks võimalusi palju. Käi hoopis mõnusates kohvikutes, butiikides, parkides ja äärelinna põnevates rajoonides süümepiinadeta, kui see tõesti rohkem huvitab kui Pompidou või Notre Dame. Puhkus on enda jaoks.
6. "Turistilõksudesse" takerdumine
Kui istud maha mõne tuntud vaatamisväärsuse juures olevasse esimesesse ettejuhtuvasse restorani või liigud koos massidega sinna, kus turistide hordid suveniiripoodide vahel ekslevad, jääd kohalikust elust ilma. Turistilõksud on üle maailma igal pool ühesugused - keskmisele maailmakodaniku maitsele. Pääsemiseks on eeltöö tegemine - uuri, milliseid soovitusi jagatakse väljaspool turistilõkse kohaliku elu avastamiseks, otsi "off the beaten track" soovitusi. Väga heaks allikaks on kohalike soovitused: nemad teavad, mis on paigale iseloomulik ja kus on head autentsed söögikohad või vaatamisväärsused. Turistilõksudes on tavaliselt kõik väga ülehinnatud, kohalike lemmik-kohtadest aga leiab soodsamad hinnad.
7. Hotelli valimine turunduse tehtud klantspiltide järgi
Hotellid müüvad end ka kõige hullemas urkas ilusate helesiniste piltidega, mis maalivad majutusasutusest tõelise paradiisi. Ära usu neid siledaid vaateid. Kasuta, kui võimalik, näiteks Google Street View´d nurga taha vaatamiseks, uuri Tripadvisorist kasutajate endi tehtud pilte ja loe nende kommentaare.
8. Kaasa pakitakse liiga palju asju, mida reisil polegi vaja
Kaks kolmandikku reisijatest ei kasuta reisi jooksul suurt osa kaasa võetud riietest. Samuti võetakse kaasa liiga palju tehnoloogiavidinaid või asju, mis on ka hotellis olemas. Paki kaasa vaid hädavajalik. Kui oled reisi jaoks asjad välja valinud, praagi välja need, mille kohta arvad, et neid võib kindlasti vaja minna. Kui kindlalt vaja ei lähe, siis saab nendeta hakkama. Äärmisel juhul saad midagi kohapealt juurde osta.
9. Kodused tüüdatakse ära tuhandete reisipiltide näitamisega
Pildista mõõdukalt või tee hiljem oma reisipiltidest mõistlik valik. Keegi teine peale sinu enda ei viitsi neid tuhandeid reisiklõpse hiljem läbi vaadata.
10. Reisikindlustus läks meelest
Reisikindlustus on alati vajalik. Kui unustasid selle, võib reisil juhtuv õnnetus maksma minna terve varanduse. Reisikindlustus ise aga on üsna odav ja lihtne vormistada ning tagab kindlustunde ka siis, kui juhtub mõni kulukas äpardus. Soovid veel midagi lisada? Kirjuta kommentaaridesse.

19. märts 2015

Tegin seda esimest korda: külmakambris

Esimene kogemus külmkapis. Panin kätte käpikud, pähe mütsi, jalga villased sokid ja toasussid ning selga päevitusriided. Tunne on 3 tundi hiljem kui eskimol. Vastu pidasin -120 kraadises ülikülmas 2,5 minutit, siis pidin välja tulema. Huvitav kogemus. Reedel jälle. Soovitan teistelegi proovida. Tavaliselt 2-3 minutit. Mõni ei suuda alguses üle 50 sekundi olla. Kannatasin välja selle külma. Mõtlesin, et kui saunas suudan olla, siis suudan olla ka külmas. Olime seal 4kesi ja mina olin noorimaid. Palju oli selliseid vanemas eas tädikesi, kes rõõmsalt ootasid ja vestlesid omavahel, vene keeles. Arst oli ka kohal ja tundsin ennast päris turvaliselt. Kui paar naist on rääkinud oma esimesest kogemusest, siis on ilmnenud, et neid on vallanud esimesel seansil paanika. On jah külm ja tore oli kuulata kuidas inimesed seal valges õhumassis tammuvad. Peale 2 minutit tekkis mul selline vappekülm, et keha lausa värises ja kõige selle juures loeti minuteid poole minuti kaupa ja siis dr Päi hõikas luugist, et Tiik kas teil on kõik korras ja kas tahate välja tulla. Mõtlesin, et kui tulin ja sellest ülikülmaravist on abi, siis põnnama ei löö ja kannatan. Peale 2,5 minutit avati uks ja doktor tiris mu kätt pidi kambrist välja. Siis hakkasid küünarnukkidest ülevalpoolt käsivarred tulitama ja keha oli üleni roosakas. Tunne oli värske ja jahe. Ka autosse istudes tundsin kuidas keha veel külmast "auras".

Kodus lugesin veel internetist materjale. Sellest ravist pidi abi olema kuni 1,5 aastaks. Eks ma siis tunnen ennast värskemana, nooremana ja energilisemana ka peale seda kui need 20 korda läbi saavad. Tegevust mul jätkub, sest kui 2 korda nädalas sõita peale tööd Magdaleena hea tervise osakonda, siis kulub sellele paar kuud. Seniks harjun, räägin teistele oma karmidest kogemustest ja ootan tulemusi.

Ülikülmravi seanss

Kogu keha ülikülmravi on näidustatud enamus liigesehaiguste, reumaatiliste selgroohaiguste, astma ning traumajärgsete liiges- ja lihasvalude korral. Ülikülmravi on tugeva põletikuvastase toimega ja valuvaigistav protseduur. Samuti kasutatakse ülikülmravi sportlastel jõu ja kiiruse suurendamise ning üldise heaolutunde parandamise eesmärgil. Protseduur eeldab perearsti või eriarsti saatekirja. Teenus on tasuline.

Ülikülmravi on ravimeetod, kus inimesed viibivad mõned minutid -100° kuni -120° C külmas ruumis supelrõivastuses, kuid käed, jalad, nina ja kõrvad kaetud. Vahetult peale külmravi valu vaibub 1. kuni 5. tunniks, samuti tekib üldine heaolutunne umbes samapikaks ajaks. Külmravi on soovitatav teha kas mitu lühemat kuuri lühikeste vaheaegadega või üks pikem kuur korraga. Ülikülmravi protseduurile tulles on patsiendil soovitav kaasa võtta kindad, jalanõud kus varbad on kaetud ja kõrvade kaitseks peapael või müts kuna sõrmed, varbad, nina ja kõrvad ei kannata hästi kambris olevat külma välja. Ülikülmravi meetod on alguse saanud Jaapanist 70-date aastate lõpul. Eestis alustati ülikülmraviga 1988. aastal ning praeguseks on sellega tegeletud juba 20 aastat. Ülikülmravi protseduuri viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Tõnis Päi. Dr Päi on ka Eesti külmravi alustaja aastast 1988. Külmravil ei ole vanusepiire ega olulisi vastunäidustusi, va. kompenseerimata vererõhu korral. Kestvus: 2 kuni 4 minutit. Protseduur eeldab perearsti või eriarsti saatekirja.
Veel artikkel külmaravi võimaluste kohta (LINK).

Estonia SPA kirjutab külmaravi kohta järgmist:
ESTONIA ravispaas pakume unikaalset ülikülmravi, mis toimub spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud külmkambris. Protseduur toimub ülimadalal temperatuuril (-100° kuni -120°C) ja kestab kokku 1,5 kuni 3 minutit. Kuiv külm tekitab omapärase kõrvetav-näpistav tunde ning ei sarnane tavapärase külmatundega. Peale külmkambrist väljumist toimub võimlemine.
Ülikülmravi idee pärineb Jaapanist, kus seda hakati praktiseerima 1980 aastal. Külmravi on füüsikalise meditsiini meetoditest kõige tugevatoimelisem ja efektiivsem. Külmravil on tugev valuvaigistav, põletikuvastane ja liigesfunktsioone suurendav toime. Lisaks aitab ülimadalal temperatuur suurendada lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust. Külmravi, kui ainulaadset ja tõhusat raviprotseduuri, soovitame reumaatiliste ja põletikuliste liigeshaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste raviks.
Soovitame ülikülmravi:
  • immuunsüsteemi tugevdamiseks
  • vereringe parandamiseks
  • stressi vastu
  • ainevahetuse kiirendamiseks
  • potentsi tõstmiseks
  • väsimuse vastu (piisab 2-3 korrast)
  • valu vastu
  • traumade korral
  • nahahaiguste leevendamiseks (s.h psoriaas)
  • toniseerijana ning adrenaliini otsijatele
NB! Oluline teada külmravi protseduurile tulles:
  • 2 tundi enne külmravi protseduuri mitte käia veeprotseduuridel (ka mitte saunas, vannis, ujumas või duši all).
  • Külmravi protseduurile tulles võta kaasa kuivad ujumisriided (meestel soovituslikult šortsid).
  • Protseduurile tulles palun eemalda eelnevalt kõik ehted!
  • Protseduurile tulla ilma kontaktläätsedeta!
  • Soovitame kaasa võtta villased sokid, kindad ja mütsi.
Hea tulemuse saavutamiseks:
  • Soovitame vähemalt 3 külmravi seanssi, tõhusamalt mõjub aga 6 ja enam
  • Ühe päeva jooksul on lubatud läbida kaks külmravi seanssi, kuid kahe protseduuri vahele peab jääma vähemalt 30 minutit
  • Efektiivsem on 1 kord päevas kahel järjestikusel päeval. Vajadusel konsulteerige enne protseduuri oma arstiga. Esmaspäevast reedeni on võimalik konsulteerida ka ESTONIA ravispaa arstiga (15 €).
Meditsiinilised näidustused:
  • reumaatilised liigeshaigused ja fibromüalgia
  • lülisambahaigused (näiteks äge seljavalu)
  • ägedad traumad (näiteks verevalumid, tursed)
  • liigesvalu
  • impotentsus
Külmravi vastunäidustused:
  • kardiostimulaatoriga patsiendid
  • infarkti- ja/või insuldijärgsed patsiendid
  • rütmihäired
  • ravimata või halvasti ravile alluv hüpertensioon (vererõhk)
  • tromboemboolia anamneesis (varem olnud)
  • ägedad palavikuga haigused
  • krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja raske astma, eriti külmaastma vormid
  • raske stenokardia ja ajuvereringe häired
  • rasked liikumispuuded (ratastool, kepid)
  • raske üldseisund
  • rasedus ja rinnaga toitvad emad
  • klaustrofoobia (kinnise ruumi kartus)
  • külmaallergia

17. märts 2015

Tallinn kutsub tarbijaõiguste päevale

Edastan Raepressi 17. märtsi uudise:

Tallinn kutsub tarbijaõiguste päevale


Tallinna Linnavalitsus korraldab homme kella 11-16 Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis (Tõnismägi 2) järjekorras juba seitsmenda Tallinna tarbijaõiguste päeva.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe räägib maksudest kinnisvara müümisel või üürile andmisel ning miks ja kellele on vajalik töötamise register. Saab teada, millal tuleb maksta tulumaksu korteri ja muu kinnisvara müügil.
Tervisekaitsenõudeid ilu- ja isikuteenuste pakkumisel ja kasutamisel tutvustab Terviseameti esindaja Natalja Šubina.
Meie toiduainetetööstus valmistab ja kauplustes on müügil tuhandeid nii kodu- kui ka välismaiseid toidukaupu. Toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe. Kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad alates tootjatest kuni toidu tarbijale üleandjateni ehk jaekaupmeeste ja toitlustajateni peavad oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametile teatama. Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar räägib esmastest nõuetest toidu käitlemisel, mida on kasulik teada nii alustaval ettevõtjal kui kõigil teistel.


Seekord on päevakorras teemad, mis peaksid huvi pakkuma nii tarbijatele kui ka alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele.
Praegu kehtiv pärimisseadus jõustus 1. jaanuaril 2009, kuid ikka veel ei teata, et võrreldes varasema seadusega on pärandvara vastuvõtusüsteem nüüd asendatud loobumissüsteemiga. Enne 2009. aastat kehtinud õiguse kohaselt pidi pärija pärimiseks soovi avaldama ja pärimiseks pärandi vastu võtma. Loobumissüsteemi puhul läheb pärandvara pärijatele üle automaatselt seaduse jõul, välja arvatud juhul, kus pärija pärandi vastuvõtmisest loobub. Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused, seega pärandaja võlad. Kui pärija ei soovi pärandit vastu võtta, peab ta esitama vastava tahteavalduse ehk pärandist loobuma. Kuidas pärandi saamisel õigesti käituda, sellest räägib Raid & KO õigusbüroo pärimisõiguse jurist Evi Hindpere.
Internetikaubandus muutub järjest populaarsemaks ning selle korraldusnõuete sügavam tundmine on kasuks nii kaupmehele kui ostjale. Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tutvustab turvalise ostu võimalusi internetist ostmisel ja võimalikke riske reisimisel.
Vastatakse osavõtjate küsimustele ja antakse nõu, kuidas käituda pretensiooni lahendamisel. Konkreetse küsimuse võib juba praegu saata aadressil tarbijainfo@tallinnlv.ee.
Tarbijaõiguste päeva täpne ajakava on elektrooniliselt kättesaadav Tallinna kodulehe tarbijakaitse portaalis http://www.tallinn.ee/est/tarbija. Osavõtt on tasuta. Sünkroontõlge vene keelde. Tarbijaõiguste päeva koordinaator on Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakond.

10. märts 2015

Tallinna Perekeskus pakub raske või sügava puudega lastele tugiisikuteenust

Edastan Raepressi 10. märts 2015 uudise:  

Tallinna Perekeskus pakub raske või sügava puudega lastele tugiisikuteenust
 
Tallinna Perekeskus pakub teist aastat teenust,  millega toetatakse  peresid, kus kasvab puudega  laps. Teenust saavate laste arv on kasvanud 20  lapselt 101-ni. Järjekorras on soovijaid veel. Esialgu pakuti tugiisikuteenust 20 raske ja sügava puudega eelkooliealisele Tallinna linnas registris olevale lapsele, mahuga 40 tundi kuus. Tänavu on riigi ja linna rahastuse toel plaanis toetada teenusega kokku 101 last, neist 23 eelkooliealist ja 78 kooliealist. Teenuse maht ulatub 12-st  tunnist kuni  80-ni, erandjuhtudel ka rohkem. Tugiisikud  läbisid  baaskoolituse, mille läbiviijateks  olid Põhja-Eesti Autismiliidu koolitajad,  eripedagoogid ja õpetajad Tallinna Tondi Põhikoolist ja Tallinna Männikäbi Lasteaiast,  psühholoogid, psühhiaatrid. Tugiisikud toetavad lapsi kooli ja lasteaia õppetegevuses, lastekollektiivis kohanemisel ja suhtlemisel. Tugiisiku abil  õpivad puudega lapsed uusi oskusi, muutuvad julgemaks ja enesekindlamaks ning on koos teiste lastega kaasatud kõikidesse tegevustesse. Suuremate laste puhul on mõnikord vaja tuge ka vaba aja veetmisel, huviringides ning iseseisva toimetuleku õppimisel nii kodus kui väljas. Koos harjutatakse bussisõitu, linnas orienteerumist, aga ka poes käimist, kinopileti ostmist ning mõnikord söögitegemistki.
 Lapsed suunatakse  Tallinna Perekeskusesse puudega laste tugiisikuteenusele linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade kaudu. Teenusele saamiseks vajalikud dokumendid on sotsiaalkindlusameti otsus hooldatava või lapse puude raskusastme tuvastamise kohta ja lapse isiklik rehabilitatsiooniplaan.
 Tallinna linn eraldab tänavu raske või sügava puudega laste tugiisikuteenusele 150 982 eurot.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel elas Tallinnas 2014. aastal 1985 puudega last.
Tallinn on käesoleva aasta pühendanud puuetega inimestele, pöörates rohkem tähelepanu nende teenuste kvaliteedi parandamisele, teavitustöö laiendamisele ning ürituste korraldamisele.

7. märts 2015

1944 filmielamus tõi kaasa mälestused

Nüüd on nähtud Eesti film "1944". Tekkis palju mõtteid ja küsimusi, mida pole enam omadelt küsida aga Muhu vanaema Roosi on rääkinud, sest tema koos 2 lapsega saadeti oma kodust ära 1944.aasta suvel. Sõda jõudis saartele. Vanaisa oli sõjas aga vanaema läks 2 pisikese lapsega Kiviõli linna ja töötas haiglas halastajaõena. Nii sündis minu ema seal 20.augustil 1944 Kiviõli linnas. Mu vanaema koos lastega läks peale sõda tagasi Muhumaale aga vanaisast sai metsavend, kes kaotas elu Pärnu jões haarangute ajal peale sõda. Tubli vanaema kasvatas üksinda üles 7 last. Neist on praegu elus vaid tädi aga lapsi ja lapselapsi on meie suguvõsas hulgi. Väärt film ja täpselt sarnaselt mu vanaema sellest elust rääkis ja praegust Eesti Vabariiki ta ei näinudki, sest suri septembris 1985. Seda filmi peaksid meie noored vaatama, sest vabaduse eest on võideldud, kannatasid paljud, kuid me kestame edasi. Olen kuulnud ka teiste perede kannatustest, näljahädadest, kodudest väljaajamisest, loomadest ja taludest ilmajäämisest, Siberisse ja vangilaagritesse saatmisest. Tundub, et neil, kes välja rändasid läks paremini ning selliseid ajaloolisi hetki peabki jäädvustama, salvestama, sest inimesed kaovad, mälestused tuhmuvad.   

6. märts 2015

Valminud on uuring „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2014“

Edastan infot, et valminud on uuring „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2014“ Sotsiaal- ja turu-uuringufirma Saar Poll OÜ viis 2014. aasta lõpus Tallinna Linnakantselei tellimusel tallinlaste seas läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade pealinlaste hinnangutest erinevatele linnaelu valdkondadele.  Uuringus käsitleti põhjalikumalt järgmisi valdkondi: elukeskkond tervikuna, ühistransport ja liiklus, avalike teenuste kasutamine, teenuskanalite ja infokanalite eelistamine, infotehnoloogiliste vahendite kasutamine, Tallinna veebilehe, m.tallinn.ee ja www.kuhuminna.tallinn.ee kasutamine, kultuurikeskuste ja rahvamajade tuntus ja külastatavus ning turism Tallinnas.
Uuringu aruandega saate tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis aadressil http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11499 Head lugemist! 

5. märts 2015

Statistikaamet: millest koosneb puuetega inimeste sotsiaalne kaitse?

Panen siia ühe artikli Statistikaameti kogumikust. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine“ peatükis „Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne“ (ilmus 29.12.2014).

Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?
Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.
Kui jätta kõrvale igakuised põhitoetused nagu puudega lapse, tööealise ning pensioniealise inimese toetus, mida saab valdav enamus puudega inimestest, siis märksa vähem on neid, kes kasutavad erinevaid hoolekandeteenuseid või spetsiifilisemaid toetusi.
Puudega inimeste vajadusi on üha enam tunnustama hakatud ning laienenud on nende ring, kellel on seaduse alusel õigus erinevatele puudega inimeste toetustele. Kui 2004. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid puudega inimesed kogurahvastikust 7,1%, siis aastaks 2014. oli nende osatähtsus suurenenud 10,7%-ni. Taoline trend tähendab ühtlasi suuremat koormust nii riiklikule sotsiaalkindlustus kui ka -hoolekandesüsteemile, mille ülesanne on osutada puudega inimesele või tema perekonnale abi puudest tingitud raskuste ennetamiseks, kaotamiseks või kergendamiseks. Paraku on kehtiv süsteem meditsiinikeskne, mis tähendab, et laias laastus on tegemist puudega inimeste esmavajaduste rahuldamise, mitte nende reaalse ühiskonda kaasamisega. See tähendab, et puudega inimestele laiema valiku tugiteenuste pakkumise asemel makstakse mitmesuguseid sotsiaalkindlustustoetusi, mille peamine eesmärk on siiani olnud hüvitada puudest tingitud lisakulutusi. Oluline on siinkohal mainida, et erinevate toetuste arvutamise aluseks on puudega inimeste toetuste määr (25,57 eurot), mis on püsinud muutumatuma alates 2005. aastast.
Enim taotletakse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks mõeldud toetusi nagu puudega lapse, puudega tööealise ja puudega vanaduspensioniealise toetust. Nii nagu on kasvanud puudega inimeste arv, on suurenenud ka neile väljamakstavad sotsiaaltoetused. Enim taotlejaid on vähemalt 16-aastaste puudega inimeste seas (siin: täisealised). Toetuse saajate arv on vahemikus 2009–2013 märkimisväärselt kasvanud – kui 2009. aastal oli neid 115 000, siis 2013. aastal 130 000. Neil aastatel suurenes ka vanaduspensioniealiste toetusesaajate arv peaaegu kaks korda. Kui suhestada toetusesaajate arv üle 16 aasta vanuste inimese koguarvuga, ilmneb, et neid on veidi enam kui 11% ehk valdav enamus puudega inimestest nimetatud toetusi ka taotleb (2013. aastal oli puudega inimesi üle 16-aastaste seas 11,5% ).
Oluline rühm puudega inimeste toetuste taotlejate seas on alaealised. Puudega laste toetusi saab praeguse seisuga kokku üle 9000 lapse, seejuures 60%-l neist on raske või sügav puue. Nii nagu täisealistel on ka puudega laste toetuse saajate arv kasvanud – kui 2009. aastal sai riiklikku toetust umbes 6400 last, siis 2013. aastal oli neid juba ligikaudu 2700 võrra rohkem. Võttes arvesse, et puudega laste toetusi makstakse alla 16-aastastele lastele, said 2013. aastal seda toetust 93% kõikidest puudega lastest ning veidi enam kui 4% kõikidest lastest.
Eespool nimetatud toetuseliigid on küll levinuimad, ent puudega inimestele makstakse ka teisi, spetsiifilisemaid toetusi, nende seas erinevaid õppimise ning töötamisega seotud toetusi. Viimaste taotlemine on püsinud väga tagasihoidlikuna ning suhtarvudes on läbi aastate kõiki nimetatud toetusi kokku taotlenud keskeltläbi 0,1% puudega inimestest. Alates 2011. aastast on taotlejate arv iga toetuse liigi puhul kahanenud. Kõige vähem on taotletud õppetoetust, enim aga täienduskoolitustoetust. Toetuste taotlejate väikest arvu võib osalt põhjendada vähese motivatsiooniga. Kõrgkoolis õppivail puudega inimestel on võimalik taotleda Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasrahastatava programmi Primus raames stipendiumi või ühekordset toetust. See jääb vahemikku 60–510 eurot, olles seega mitu korda suurem kui riigi rahastatav toetus, mis on 6,39–25,57 eurot. Täienduskoolitustoetuse taotlejate nappuse taga võivad samuti olla motivatsiooniga seotud tegurid. Töötamiskoolitusega seotud kulud hüvitab enamasti tööandja, mistõttu ka seda toetust on vähem taotletud.
Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad ühe poole sotsiaalkaitsest. Teiseks pooleks on erinevad sotsiaalhoolekandeteenused, mille kasutajate arv samuti sugugi suur ei ole. Üheks enimlevinud meetmeks on proteeside ning ortopeediliste ja muude abivahendite andmine ning seda võimalust on kasutanud ligi pooled kõigist puudega inimestest. Kui aga vaadata teisi riigi ja kohalike omavalitsuste (KOV) poolt osutatavaid teenuseid, siis ilmneb, et nende kasutamine ei ole kuigi levinud. Nii näiteks on rehabilitatsiooniteenuse puhul, mille kasutamine varieerub ka maakonniti. Nimetatud teenuse sisu on üsna lai, sisaldades muuhulgas erinevate terapeutide teenuseid. Ehkki rehabilitatsiooniteenuste kasutajate arv kasvas ajavahemikus 2009–2013 ligikaudu 20%, siis 2013. aastal kasutas neid teenuseid kokku veidi alla 10% kõigist puudega inimestest. Teenuse kasutajad on enamasti alla 17-aastased. 2013. aastal olid 52% teenuse kasutajatest alla 17 aasta vanused ja 28% üle 63 aasta vanused. Laste puhul on rehabilitatsiooniteenuse peamine ülesanne vähendada puudest tingitud piiranguid ja takistusi ning soodustada seeläbi lapse arengut. Puudega eakate rehabilitatsioon kätkeb endas eeskätt hooldust ja senise elukvaliteedi säilitamist.
Hoolekande alla liigituvad ka mitmed teised teenused nagu erinevad erihoolekandeteenused, koduteenus, hooldamine hoolekandeasutustes ja perekonnas. Nende teenuste kasutamine on veelgi tagasihoidlikum – kui näiteks erihoolekannet osutati 2013. aastal 4,3%-le kõikidest puudega inimestest, siis koduteenust kasutas 3,7% puudega inimestest.
Ülaltoodu põhjal ilmneb, et puudega inimestele pakutavate  toetuste ja teenuste valik on üsna lai, ent kasutajaid napib. Selle taga võib olla mitmeid eri põhjuseid – vähene teadlikkus, rahapuudus, asjaajamise keerukus, pikad järjekorrad, aga ka asjaolu, et teenuspakkuja asub kaugel. Kõik see tähendab, et kõik puudega inimesed ei pääse pakutavatele teenustele ja toetustele ligi ning vajalik oleks siduda teenused ja toetused konkreetsete inimestega.

Joonised on leitavad siit. Marianne Leppik, Statistikaameti juhtivstatistik

Tallinn korraldab puuetega inimeste uuringu

 Edastan Raepressi 5. märts 2015 uudise:

Tallinn korraldab puuetega inimeste uuringu
Tallinn korraldab mahuka uuringu, et selgitada välja siinsete  puuetega inimeste toimetuleku ja tööeluga hõivatuse probleemid. Uuringu  eesmärgiks on  parandada ja luua uusi  puuetega inimeste abistamise teenuseid. Tallinnas on  tänavune aasta pühendatud puuetega inimestele, seoses sellega viib Tallinna Linnakantselei linnauuringute sektor koostöös Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametiga läbi uuringu, mille eesmärgiks on parandada linna poolt puuetega inimestele pakutavaid teenuseid.  Eelmine sarnane uuring viidi läbi 2010. aastal. Tookord uuriti igapäevast toimetulekut ja eluasemeküsimusi.  Uuringu läbiviimise idee tuli Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt ja Tallinna Invakomisjonilt, tellijaks oli Tallinna Linnakantselei ning läbiviijaks Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul  peaks Tallinnas olema loodud  puuetega inimestele tingimused, mis tagaks neile teistega  võrdse elukvaliteedi. „Uuring tuleb põhjalik  ja ülevaatlik, et saaksime vajalikku teavet puuetega inimeste probleemidest ja võiksime vastavalt sellele luua uusi meetmeid,“ sõnas Martinson. Uuringu tulemusel  on kavas parandada ja arendada puudega inimestele osutatavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, kaardistada osutatavate teenuste vajadus/ efektiivsus ning  uute teenuste vajadus, saada ülevaade teenuse osutajate valmisolekust ja  takistustest puudega inimestel tööhõives osalemisel ning takistustest / piirangutest ligipääsetavuse valdkonnas, sealhulgas füüsiline ligipääsetavus, transport ja avalik ruum,  kommunikatsioon, info kättesaadavus-edastamine jm. Uuringu ettevalmistustööd on  alanud, tulemused selguvad järgmise aasta alguses.
Puuetega inimeste aasta puhul  korraldatakse Tallinnas  varasemast rohkem üritusi, parandatakse teavitust ning püütakse tõsta motivatsiooni tööhõive osas.

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus kolib aadressile Endla 8

 Pronksi 12 asuv pensioniamet kolib alates 16 märtsist aadressile Endla 8. Alates 16. märtsist teenindab Sotsiaalkindlustusamet oma kliente Tallinnas uuel aadressil: Endla 8 (endine Maksu- ja Tolliameti maja). Klienditeenindusega samasse majja kolivad ka seni Pronksi 12 ja Lembitu tänava kahes majas paiknenud üksused ja juhtkond. Seega Sotsiaalkindlustusameti juriidiline aadress alates 16. märtsist on Endla 8, 15092 Tallinn. Endla 8 hoone asub Tallinna kesklinnas Rahvusraamatukogu läheduses, kuhu pääseb hõlpsasti nii bussi ja trollibussi kui ka autoga. Võrreldes senise asukohaga paranevad klientide parkimisvõimalused, maja juures on paarkümmend parkimiskohta. Klienditeenindussaal asub esimesel korrusel ja on hästi ligipääsetav ka ratastooliga liikujatele.
Klienditeeninduse vastuvõtuajad jäävad pärast kolimist samaks: E 8.30 – 18.00, T,K,N 8.30 – 16.30 ja R 8.30 – 13.00. Endiseks jäävad ka kõik telefoninumbrid. Senine klienditeenindus aadressil Pronksi 12 suletakse alates 13. märtsist.

Kutse Maroko kultuuriõhtule 11.03.15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval 11.märtsil kell 16 Maroko kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Maroko kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria del Pilar Martin Garcia, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Puuetega Inimeste tegevuskeskuses tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. 
Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Tel 6554161, Endla 59, Tallinn 10615 Estonia

4. märts 2015

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenudele piiravad nõuded

Selline uudis siis 04.03.2015 eluaseme laenude väljastamise kohta. Lühidalt artiklist: Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest. Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks. Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenudele piiravad nõuded

Sellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis Eesti Panga teatel vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga tegevus ennetada laenubuumi riski tulevikus. «Need nõuded ei mõjuta hetkel märgatavalt laenuturgu, kuna kehtestasime nõuded selle taseme lähedal, mille juures pangad praegu laenu annavad. Nõuded hakkavad eesmärki täitma siis, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal võtta liigselt riske.» Hansson tõi esile, et keskpanga nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest aitavad üle kuumenenud turul hoida ära tehinguid, mille puhul tekiks majanduslanguse korral laenumakse tasumise probleeme.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.
Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.
Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele. Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis. Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

2. märts 2015

Töömess toimub Nordea Kontserdimajas 4.03.2015

Soovitan minna ja saada ülevaade tööturu olukorrast, teenust võimalusi, sest hoone on ligipääsetav. Sissepääs Solarise keskusest. Eelnevalt olen ise osalenud Rahvusraamatukogus ja nägin ise kuidas tööotsijatega tehti tööintervjuud ja kutsuti tööle. Tasub minna kohale ja ise järele uurida. 

04.märtsil 2015 toimub Nordea Kontserdimajas (Estonia pst 9) TALLINNA JA HARJUMAA TÖÖMESS KEVAD 2015
Osalevad erinevad Tallinna ja Harjumaa ettevõtted, kutsekoolid, töövahenduse võrgustik EURES ja Eesti Töötukassa. Samuti  pakume messil ka karjäärinõustamist ning kohapeal on ka Maksu- ja tolliamet, Tööinspektsioon ning Rajaleidja. Messil pakutakse nii hooajatöid kui ka püsivaid töökohti. Samuti leiavad sealt tööpakkumisi suviseks koolivaheajaks tööd otsivad noored. Kõigil tööotsijatel on võimalik saada ülevaade pakutavatest töökohtadest ning kandideerida sobivatele ametikohtadele.
Sissepääs messile on tasuta. Uksed on avatud 10.00-16.00.
Täpsem info osalejate kohta töömesside kodulehelt www.toomess.ee
Tule kohale, tutvu ettevõtete ja ametikohtadega ning küsi tööandjalt lisainfot huvipakkuva töökoha kohta! Aitame leida töö ja töötaja! 

Riigikogu valimised said läbi ja jõudu tööle valitud riigikogu liikmetele!

Tänan kõiki toetajad, kõiki vabatahtlikke ja erakonnaliikmeid, kaaskandideerijaid teistest erakondadest ja kõiki inimesi, kes mind toetasid, minu kandideerimist aitasid ja mulle abiks olid. Tänan teid 78 inimest, kes minu poolt hääletasid ja mind usaldasid, kuigi konkurents oli tihe. Riigikokku ma ei saanud aga inimeste jaoks olen ikka olemas. Aitäh!

Selle aasta algusesse jäi mitmeid koosviibimisi, kohtumisi valijatega, ukselt uksele käimist, töökohas ja telgituuridel sisukaid vestluseid inimestega, arutletud erinevatel elulistel teemadel. Paljud erakonnad lubasid inimeste jaoks alates lastest ja lõpetades eakatega. Lisaks oli uudne see, et juurde tuli paar erakonda ning kõik olid valmis Eesti inimestele midagi pakkuma. On teada, et paljud inimesed on harjunud valima kindlat kandidaati või erakonda, lisaks on poolt ja vastu hääletamised ning uued valijad, kes esmakordselt valima tulid. Seda kõike näitas kõrge valimisaktiivsus 64,2%. Valija on vaba omas valikutes ja nii see häälesaak selgubki peale valimisi. Seda valimistulemust mõjutavad nii erakoondade teod, saavutused, kampaania, reklaamid, negatiivsed muljed, ebapopulaarsed otsused või teod jne. Mina isiklikult panustasin sel korral, oma kuuendatel valimistel, riigikogu valimiskampaaniasse rohkem oma aega, energiat, raha, sõprade, erakonnakaaslaste ja tuttavate abi, mille eest olen neile tänulik. Eks nüüd peagi selgub mis saab, sest 40% on korduvaid riigikogu liikmeid aga 60% on uued tulijad. Valimistulemustega saab tutvuda siit.   
Mandaatide jagunemise viisist saad ülevaate siit

Tiina Kangro püstitas küsimuse FBs: Siin veel üks tagasipeegeldus äsjastele valimistele. Seekord kandideeris erinevates erakondades 9 inimest, kes läksid valimistele puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajatena. Nad said valijatelt kokku 3285 häält - see on umbes poole isikumandaadi jagu.
Lisaks minu 1669 häälele andsid valijad meie esindajatele hääli järgmiselt:
Monika Haukanõmm - 450 häält
Silja Suija - 390 häält
Tiia Sihver - 233 häält
Külli Urb - 176 häält
Tiit Papp´- 144 häält
Sülvi Sarapuu - 87 häält
Tiia Tiik - 78 häält
Iivi Kallaste - 58 häält
(Kokku: 3285)

Puuetega + töövõimetusega inimesi on Eestis kokku 200 000. Kui igaühel on ka üks perekonnaliige /abistaja (ja kui lapsed ja teovõimetud maha arvata), siis on see kokku ligi 380 000 inimest. See on 42% valijatest. Kui mõnel puudega inimesel on kaks lähedast, siis on protsent veel kõrgem. Aga puuetega inimeste /omastehooldajate huve esindama minevatele kandidaatidele andsid valijad kokku vaid 0,5% oma häältest.
/ Samas, kui töövõimereformi läbi surunud poliitikud kogusid võidukalt hääli lausa kordades rohkem: Urmas Kruuse (5 960), Helmen Kütt (3 816), Taavi Rõivas (15 882), Jürgen Ligi (6 758), Eiki Nestor (3 744) jne /

Mida siit järeldada? 
1) Elu on puuetega inimestel niigi hea.
2) Praegusedki poliitikud on piisavad head puuetega inimeste eest seisma.
3) Oma esindajaid lihtsalt ei usaldata.Võõras, isegi kui ta vahel alt veab, on usutavam.
4) Puue ja sellega seonduv on endiselt nii suur tabu, et sellega seotust ei tunnistada isegi kardinate taga
5) ...

Või kuidas teile tundub...?

Kirjutan kommentaari küsimusele kuidas tundub. Kuna mulle tuli teade, et olen pildil märgistatud, siis pean selgitama, et sellel aktsioonil ma ei osalenud ja mind ei saagi olla sellel pildil. Küll osalesin aastatagustel väljaastumistel Riigikogu ees. Koostööga saab rohkem teha kui teerulliga ülesõites. Vägivald sünnitab vägivalda, vastandumine ehmatab inimesi ja teiste osapoolte kangutamine pigem ajab valijad segadusse. Mul on Monika tubli tulemuse üle hea meel. Äkki võiks vähem kritiseerida. Valijad on rääkinud ja elu läheb edasi. Kindlasti ei ole ükski erakond võimeline kogu valimisprogrammi 4 aastaga ellu viima. Edu meile kõigile. Varem oleme sinuga ja Puutepunkti saatega aastaid koostööd teinud. Mina olen sotsiaalvaldkonnas olnud puudega inimesena 45 aastat ja sotsiaaltöötajana nn rohujuure tasandil 15 aastat. See oli minu isiklik arvamus ja andsin teada, et olen ka edaspidi koostööks valmis ja inimeste jaoks olemas.
Foto on SDElt. 

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus kolib aadressile Endla 8

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus kolib aadressile Endla 8. Alates 16. märtsist teenindab Sotsiaalkindlustusamet oma kliente Tallinnas uuel aadressil: Endla 8 (endine Maksu- ja Tolliameti maja). Klienditeenindusega samasse majja kolivad ka seni Pronksi 12 ja Lembitu tänava kahes majas paiknenud üksused ja juhtkond. Seega Sotsiaalkindlustusameti juriidiline aadress alates 16. märtsist on Endla 8, 15092 Tallinn. Endla 8 hoone asub Tallinna kesklinnas Rahvusraamatukogu läheduses, kuhu pääseb hõlpsasti nii bussi ja trollibussi kui ka autoga. Võrreldes senise asukohaga paranevad klientide parkimisvõimalused, maja juures on paarkümmend parkimiskohta. Klienditeenindussaal asub esimesel korrusel ja on hästi ligipääsetav ka ratastooliga liikujatele.
Klienditeeninduse vastuvõtuajad jäävad pärast kolimist samaks: E 8.30 – 18.00, T,K,N 8.30 – 16.30 ja R 8.30 – 13.00. Endiseks jäävad ka kõik telefoninumbrid. Senine klienditeenindus aadressil Pronksi 12  suletakse alates 13. märtsist.