17. juuni 2011

Kuuvarjutust otsimas

Eile pidi olema kuuvarjutus kella 22.22 ajal paremini nähtav. Suundusime Mustamäel õue jalgratta ja ratrastooliga sõitma, et siis ka kuu ja selle varjutust vaatama. Öös on asju ja tegijaid. Männipargi juurde jõudmisel nägime kassi, kes kaitses ennast halajsalal kajaka rünnakute eest.

Kajakas oli järjekindel ja ründas kassi, kes üritas muruplatsilt autode alla varjuda ja kaitses ennast küll maast õhku hüpates ja siis jäll vastu maad hoides. Kajakas ei saanudki kassi kätte, kuid linnalinnud on ikka agressivsed elukad. Päikeseloojangust oli taevas roosakas, kuid kuud ei kuskil. Tulime tuppa tagasi ja siis läksid noored välja ja Imre tuli tagasi ning kutsus mind meie maja kõrval askeldavat siili vaatama. Võtsime kaasa purgikaane koos piimaga, mille ablas siil ümber keeras, siis viimased allesjäänud piisad ära limpsis ja hammastega kaant tõstis, sest see oli tühi, mis tühi. Peale seda trampis siil jalgadega maad ja pobises, sest piim kadus maapinda. Merle läks tõi toast piima juurde, mille siil isukalt matsutades nahka pani, endal suu ümbrus piimast märg ja sibas siis jooksuga üle tee. seal oli meie majade prügimaja, kus tõenäoliselt pannakse talle süüa. Prükkar-siil selline aga hästi julge oli. Imelik on kohata korrusmajade hoovialal siili askeldamas. Selline lugu siis kuuvarjutusest ja see udune ilma välguta pilt tuli nii lahe, et ei sanaud kuidagi seda siia lisamata jätta.

Kommentaare ei ole: