21. juuni 2011

Sotsiaalnõustamisteenusest puuetega inimestele

Ettekanne teemal "Puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele suunatud sotsiaalnõustamisteenus" on esitatud 1. juunil 2011 toimunud teavituspäeval Tallinnas. Kuna Priit küsis minult ettekannet pimedate liidu heliajakirja jaoks, siis kirjutasin selle rohkem lahti. Äkki pakub huvi ka mõnele inimesele, kes kaalub sotsiaaltööd edasi õppima minemist. töö on huvitav, vaheldust pakkub, loominguline ja arendav aga peab olema empaatiavõimet, head mõistmist, koostööoskust ja soovi teisi inimesi aidata ja lahendusi välja pakkuda ja otsida.

Kes on sotsiaaltöötaja? Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega. Kus sotsiaaltöötajad töötavad? Riigi-, omavalitsuse-, era- või kolmanda sektori asutustes: valla- ja linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, noortekodu, hooldekodu, turvakodu, õpilaskodu, klubimaja, päevakeskus, rehabilitatsiooni-keskus, kinnipidamiskoht, noorsoopolitsei, varjupaik, töötukassa, erinevad projektid, puuetega inimeste MTÜd. Siit on näha, et sotsiaaltöötaja pole üksi, vaid saab pöörduda teiste poole, tähtis on koostöö ja võrgustik. Tänapäeval suhtlevad sotsiaaltöötajad omavahel, vahetavad kogemusi, jagavad informatsiooni. Täna on 1. Juuni, mis on lastekaitse päev. Lapsi tuleb kaitsa ja mind tegelikkuses väga ehmatas see eelmise nädala Eesti Ekspressi artikkel 4 hoolitsuseta jäänud lapsest. Lapsed ei oska abi küsida. Samas on täiskasvanuid, kes peaksid sekkuma, olgu need naabrid, arstid, lasteaia või koolipersonal. Keeruline on see olukord, kus puudub sissekirjutuse nõu, mis võimaldab inimestel üürida kortereid, rännata ringi ja vahetada elukohta. Samas perearst ei tea sellistest probleemidest, kui vanemad lastega arsti juures ei käi. Varem oli olukord kontrolli all ja kui sündis laps, siis juba sünnitusmajast teatati perearstile, et uus ilmakodanik on teie nimistus. Pereõde külastas koju saabunud last ja hindas kodust olukorda ja vanema hakkama saamist vastsünmdinuga. Praegu seda pole aga seeennetaks selliseid juhtumeid, kui hoooletusse jäätud lapsed olid, söömata, kasimata, ilma vanemliku hoolituseta. Lapsi on vaja hoida ja märgata ning probleemide korral pöörduda sotsiaalosakonda või politseisse.

Kes on sotsiaaltöö kliendid? Sotsiaaltöötaja klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. Mina töötan puuetega inimestega ja koordineerin invatakso teenust 1999.a. Alguses mul puudus eriharidus ja ma läksin töö kõrvalt õppima sotsiaaltööd. See eriala meeldib mulle ja koolis omandatut saan kasutada oma töös. Nõustan ja koolitan teisigi. Juhtub veel praegugi, et inimesed ei tee vahet psüholoogilisel ja sotsiaalnõustamisel. Igapäevaselt olen kokku puutunud paljude olukordadega. Rahalist abi MTÜ-d anda ei saa, kuid saame koos kliendiga arutada olukorda, välja pakkuda võimalusi ning lasta kliendil ise otsustada, mis on parim ja suunata klienti ning julgustada pöörduma asutusse.

Milliste küsimustega siis pöörduti sotsiaalnõustamisele: Kuidas vormistada puuet ja töövõimetust – mis vahe beil on ja kuidas pikendada neid ning mida peab selleks tegema.
Mida teha rehabilitatsiooniplaaniga – palju raha kulub rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Samas puuduv riiklik järelvalve ja keegi ei kontrolli kas inimesed kasutavad plaani alusel rehabilitatsiooniteenust või seisab see niisama kasutult lauasahtlis. Koostatud plaani aeg möödub kiiresti ja nii ongi 2 või 3 aasta pärast inimene probleemi ees, et plaan on kasutu ja teenuseid pole saanud. Eks ma siis selgitan ja õpetan, vaatame koos rehabilitatsiooniplaani üle ja arutame koos tegevusi, millest oleks abi. Mis vahe on taastusravil ja rehabilitatsioonil? – sarnased nimetused, kuid suunamine ja teenuse rahastajad on erinevad, ühel Haigekassa, teisel pensioniamet. Kas puudega inimene võib töötada ja kuidas leian tööd? Seda küsitakse siiani veel päris tihti. Mida pean tegema, et saada abivahendeid – kellele, millistel tingimustel, milliste aastate jooksul saab abivahendit taodelda jne. Kui kaua saan haigushüvitist küsivad tihti näiteks tramajärgselt inimesed või kroonilised haiged, kellel on oht tööd kaotada. Samuti on probleem töövõimetuslehtedega, sest esimesed päevad on inimene tasuta haiguslehel, siis maksab tööandja jahaigekassa. Kes võib olla minu hooldajaks ja kuidas teda endale vormistada.
Kuhu pöörduda, et saada rohkem teada oma haigusest (nt epilepsia, diabeet, psüühikahäire)? – siin saame alati selgitada meie puuetega inimeste ühenduste ülesehitust, jagada kontakte ja informatsiooni.

Kergesti solvub inimene, kes läheb sotsiaalosakonda toetusi taotlema ja talle vastatakse, et sotsiaaltoetusi pole õvimlaik määrata, sest inimese peresissetulek on suurem. Olgugi, et inimesel on kulunud palju raha abivahendi omaosaluse tasumisele. Siin oskan ma selgitada, et igal linnal ja vallal on omad toetused, määrused ja rahakott. Tuntakse huvi ka millised on puuetega inimeste, hooldajate õigused ja kohustused? Kuidas täiskasvanud inimesel piirata teovõimet on küsimus, kui inimesed on võtnud laenu või ei suuda mõista oma käitumise tagajärgi. Kas mul on õigus saada töötuskindlustust – siin soovitan kõikidel inimestel, kes kaotavad töö pöörduda töötukassasse. Ka puudega inimesel, kes on töötanud ja maksnud maske on õigus saada töötuskindlustushüvitist võrdselt teiste tööotsijatega. Kuidas saada invaparkimiskaarti ja millised on selle kasutamise tingimused? Pea kord nädalas pöörduvad inimesed minu poole, sest pole nõus raske puude astme asemele määratud keskmise puude otsusega. Kui klient pole rahul temale määratud puudeastme otsusega, siis selgitan kuidas seda vaidlustada. Olen koos lkliendiga koostanud vaideid Sotsiaalkindlustusametisse ja paljudel kordadel on selle tulemus olnud positiivne. Kui lasta mööda minna 3 kuuline tähtaeg, siis on keeruline hiljem kohtusse pöörduda. Kuidas leian endale abistaja või tugiisiku? Kuidas saada sotsiaalkorterit? Mis vahe on korteri kohandamisel, munitsipaal- ja sotsiaalkorteril? Tallinnas on plaju võimalusi aga sotsiaal- ja munitsipaalkorterite üüri hinnad on nii suured, mis tulenevad ka sellest, et korterid ise on suured ja tavaliselt kohandatud liikumispuudega inimestele, kes liiguvad ratastoolis.

Murelikud töövõimetuspensionärid küsivad, et kas puudega inimene peab maksma elatist (alimente) oma lastele? Selgitan sedagi ja olen suunanud inimesed edasi, et kohtus oma õigusi kaitsta ja põhjendada oma invaliidsust. Kas puudega last saab anda ajutiselt lastekodusse? Kuidas TPIK saab mulle kasulik olla? Kas ma saan sotsiaalnõustamist vene keeles? Milliste küsimustega pöörduda? Mis soodustusi saavad puudega inimesed töötamisel kasutada? Kuidas koduõde koju tuleb? Miks puudega inimene ei saa töötuabiraha ja tasuta hambaravi? Kuidas valida lasteaeda, kooli? Kes võib olla lapsehoidja? Jne. Teadke, et pole olemas rumalaid küsimusi... Tänan! Minu kontaktid Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Telefon 655 4160, gsm 52 19 102, e-post tiia@tallinnakoda.ee Koduleht www.tallinnakoda.ee

Kommentaare ei ole: