Septembrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul

19. septembril oli Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul päevakorras tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga. Mina olen komisjoni liige ja töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 12 aastat sotsiaaltöötajana ja invatakso koordinaatorina ning kutsusin meie tegevust tutvustama meie tegevjuhi Tauno Asuja. Enne seda soovime teile teha tutvustuse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mida haldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tauno Asuja tutvustas meie maja ja siin tegutsevaid ühinguid, organisatsioone. Meie misiooniks on 1997.a. loodud Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine Tallinnas. Koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel Tallinnas. Meie tegevuses on 4 põhisuunda:  Puuetega inimeste huvide kaitsmine ja esindamine kohalikul tasandil- aktiivne invapoliitiline koostöö Tallinna linnaga puuetega inimeste heaolu ja toimetuleku parandamisel. Liikmesorganisatsioonide toetamine- koolitustegevus, nõustamine, informatsiooni edastamine. Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine- puuetega inimesed ning avalikkus. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine. Puuetega Inimestele suunatud teenuste pakkumine ja projektide läbiviimine. Invapoliitika elluviimiseks sõlmisid Tallinna linn ja Koda aastal 2002 koostöölepingu, milles fikseeritud mõlema poole ühishuvid ja kohustused. Linna ja koja ühishuvideks on: puuetega inimeste kaitse, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine Tallinna linnas.  Koja kohustusteks on vajadusel delegeerima oma esindaja läbirääkimistele, Tallinna Linnavolikogu sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni; vajadusel osalema invapoliitika väljatöötamisel ekspertidena; edastama linnavalitsusele koja liikmete poolt tõstatatud probleemid ja informatsiooni. Lisaks tutvustama puuetega inimeste ja nende endi poolt loodud mittetulundusühingute rolli ühiskonnas; organiseerima Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla tn 59,Tallinn informatsiooni-, nõustamis-, koolitus-, kultuurilist ja rehabiliteerivat tegevust; viima läbi infopäevi tutvustamaks linna poolt pakutavaid teenuseid; pakkuma oma valdkonna koolitust linnaametnikele. Linna kohustused: arvestama õigusaktide väljatöötamisel Tallinna hoolekande arengukava puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel; võimalusel arvestama koja ettepanekuid puuetega inimesi puudutavates küsimustes; andma kojale teavet puuetega inimestega seotud probleemide kohta; kaasa aitama Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse jätkusuutlikule arengule; toetama võimalusel Tallinna linna puuetega inimeste eneseabi organisatsioone.

TPIK on katusorganisatsiooniks 22 liikmesorganisatsioonile Tallinnas ja liikmeid ühingutes ligi 4500. Tallinnas puudega inimesi ligi 22 000 ja Eestis puudega inimesi ligi 120 000. Eakate puudega inimeste osakaal suureneb aastatega ja praegu moodustab see üle 65% puuetega inimeste koguarvust. Informatsiooni edastamiseks ja esmatasandi nõustamiseks korraldame infopäevi, meil on sisukas veebileht www.tallinnakoda.ee, toimivad meililistid, anname välja infoteatmikku „Abiks puudega inimesele“ ja infolehte „Kojaline“. Invamessi korraldame üle aasta. Esmatasandi nõustamine telefoni, e-posti ja personaalse kohtumise teel. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus avati 9.oktoobril 2002.a. ja eesmärk on puuetega inimeste koolitus-, nõustamis- ja huvitegevuse korraldamine. Tegevuste läbiviimine toimub TPIK ja Tallinna puuetega inimeste mittetulundusühingute poolt. 2010.a. ligi 24 000 külastust.  Tegevuskeskuse teenused on: avalik internetipunkt, puuetega inimeste arvutiõppe kursused, aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele, individuaalne sotsiaalne nõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine, muusikateraapia, inglise keele vestlusgrupp, grossing liikumispuudega lastele, line-tants ja karate, kunstitegevu, boccia, male, kabe, bailatino, seltskonnatant. Sauna kasutamine, massaaziteenus jas liikumisteraapia.

Mina koordineerin invatakso teenust 1998. aastast. Sotsiaalteenuse eesmärgiks on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, võimaldades neil iseseisvalt, ilma kõrvalabita, kodudest välja pääseda, et osaleda aktiivsemalt vabaaja üritustel, koolitustel, puuetega inimeste ühingutes jne. Taksoteenust osutatakse sügava ja raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega isikule, kes on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse ja oma puude tõttu ei saa kasutada ühiskondlikku transporti iseseisvalt, kõrvalabita. Probleemidest räägib Tauno Asuja.

Tauno Asuja selgitas, et sotsiaalteenuste mahud ebapiisavad (invatakso teenus, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, vaimupuudega täiskasvanute päevahoid, jne). Tallinnas on aasta aastalt suurenenud puuetega inimeste arv, näiteks 2005- 16 000 puudega inimest aga 2011- 22 000 puudega inimest. Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebavõrdne, MTÜ vs. linnaasutused. Teenuste osutamisel läheneda asumikeskselt (teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega täiskasvanute päevahoid). Kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamine, toetatud elamise teenuse arendamine. Hooldajatoetuse nõue, mis ei võimalda samal ajal hooldajal töötada. Info ebapiisav kättesaadavus pakutavatest teenustest ja toetustest. Üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs. Teenuste kasutajate rahulolu küsitlused. Puuetega inimeste kaasamine KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessi. Mark Levin teatas, et olukorda aitab lahendada peagi valmib Õismäele uus keskus ja Mustamäe Polikliinik vajab renomveerimist. Ma arvasin, et see maja on suurem, kuid tegelikkuses on väiksem. Siiski tean, et meil on palju tegevusi aga mahume kenasti ära. Mureks on ka see, et mõned ühingud on kestnud üle 10 aasta ja need inimesedon väsinud. Samas nõuded MTÜdele ja raamatupidamisele ja aastaaruannetele on kõrged ja siin saab koda alati abiks olla. Elanikkond vananeb ja liikumispuudega inimeste arv Eestis on juba 47 tuhat isikut. Tallinnas on liikumispuudega inimesi 7360, nägemispuudega 886, kuulmispuudega 585, vaimupuudega ja psüühikahäirega 4262 ja muid haiguseid on 9209 inimest. 

Marika Lillemäe avaldas muret Mustamäe dementsete päevahoiu ruumide kehva olukorra pärast ja nüüd on oht, et see suletakse. Samas on dementsetele päevahoiuteenus vajalik tugi nende peredele. Rääkisin, et Tallinnas toimus septembris Invakomisjon ja seal koos Rita Goruskinaga rääkimas invaspordi ja huvitegevuse võimalustest ja probleemidest. Suured probleemid on liikumispuudega inimestel spordihoonete ligipääsetavusega ja treeneritega, sest nõuded on karmid. Mark Levin rääkis, et endise hokimängijana on ta kokku puutunud kelguhoki meeskonnaga ja teadlik liikumispuudega inimeste sportimise olukorrast ja ligipääsetavuse vajadustest ruumides peale treeninguid. Ettepanek oli järgmisel sotsiaalkomisjoni koosolekul tutvuda Nõmme perearstikeskusega.

Sotsiaalnõustamisteenusest puuetega inimestele

Ettekanne teemal "Puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele suunatud sotsiaalnõustamisteenus" on esitatud 1. juunil 2011 toimunud teavituspäeval Tallinnas. Kuna Priit küsis minult ettekannet pimedate liidu heliajakirja jaoks, siis kirjutasin selle rohkem lahti. Äkki pakub huvi ka mõnele inimesele, kes kaalub sotsiaaltööd edasi õppima minemist. töö on huvitav, vaheldust pakkub, loominguline ja arendav aga peab olema empaatiavõimet, head mõistmist, koostööoskust ja soovi teisi inimesi aidata ja lahendusi välja pakkuda ja otsida.

Kes on sotsiaaltöötaja? Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega. Kus sotsiaaltöötajad töötavad? Riigi-, omavalitsuse-, era- või kolmanda sektori asutustes: valla- ja linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, noortekodu, hooldekodu, turvakodu, õpilaskodu, klubimaja, päevakeskus, rehabilitatsiooni-keskus, kinnipidamiskoht, noorsoopolitsei, varjupaik, töötukassa, erinevad projektid, puuetega inimeste MTÜd. Siit on näha, et sotsiaaltöötaja pole üksi, vaid saab pöörduda teiste poole, tähtis on koostöö ja võrgustik. Tänapäeval suhtlevad sotsiaaltöötajad omavahel, vahetavad kogemusi, jagavad informatsiooni. Täna on 1. Juuni, mis on lastekaitse päev. Lapsi tuleb kaitsa ja mind tegelikkuses väga ehmatas see eelmise nädala Eesti Ekspressi artikkel 4 hoolitsuseta jäänud lapsest. Lapsed ei oska abi küsida. Samas on täiskasvanuid, kes peaksid sekkuma, olgu need naabrid, arstid, lasteaia või koolipersonal. Keeruline on see olukord, kus puudub sissekirjutuse nõu, mis võimaldab inimestel üürida kortereid, rännata ringi ja vahetada elukohta. Samas perearst ei tea sellistest probleemidest, kui vanemad lastega arsti juures ei käi. Varem oli olukord kontrolli all ja kui sündis laps, siis juba sünnitusmajast teatati perearstile, et uus ilmakodanik on teie nimistus. Pereõde külastas koju saabunud last ja hindas kodust olukorda ja vanema hakkama saamist vastsünmdinuga. Praegu seda pole aga seeennetaks selliseid juhtumeid, kui hoooletusse jäätud lapsed olid, söömata, kasimata, ilma vanemliku hoolituseta. Lapsi on vaja hoida ja märgata ning probleemide korral pöörduda sotsiaalosakonda või politseisse.

Kes on sotsiaaltöö kliendid? Sotsiaaltöötaja klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. Mina töötan puuetega inimestega ja koordineerin invatakso teenust 1999.a. Alguses mul puudus eriharidus ja ma läksin töö kõrvalt õppima sotsiaaltööd. See eriala meeldib mulle ja koolis omandatut saan kasutada oma töös. Nõustan ja koolitan teisigi. Juhtub veel praegugi, et inimesed ei tee vahet psüholoogilisel ja sotsiaalnõustamisel. Igapäevaselt olen kokku puutunud paljude olukordadega. Rahalist abi MTÜ-d anda ei saa, kuid saame koos kliendiga arutada olukorda, välja pakkuda võimalusi ning lasta kliendil ise otsustada, mis on parim ja suunata klienti ning julgustada pöörduma asutusse.

Milliste küsimustega siis pöörduti sotsiaalnõustamisele: Kuidas vormistada puuet ja töövõimetust – mis vahe beil on ja kuidas pikendada neid ning mida peab selleks tegema.
Mida teha rehabilitatsiooniplaaniga – palju raha kulub rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Samas puuduv riiklik järelvalve ja keegi ei kontrolli kas inimesed kasutavad plaani alusel rehabilitatsiooniteenust või seisab see niisama kasutult lauasahtlis. Koostatud plaani aeg möödub kiiresti ja nii ongi 2 või 3 aasta pärast inimene probleemi ees, et plaan on kasutu ja teenuseid pole saanud. Eks ma siis selgitan ja õpetan, vaatame koos rehabilitatsiooniplaani üle ja arutame koos tegevusi, millest oleks abi. Mis vahe on taastusravil ja rehabilitatsioonil? – sarnased nimetused, kuid suunamine ja teenuse rahastajad on erinevad, ühel Haigekassa, teisel pensioniamet. Kas puudega inimene võib töötada ja kuidas leian tööd? Seda küsitakse siiani veel päris tihti. Mida pean tegema, et saada abivahendeid – kellele, millistel tingimustel, milliste aastate jooksul saab abivahendit taodelda jne. Kui kaua saan haigushüvitist küsivad tihti näiteks tramajärgselt inimesed või kroonilised haiged, kellel on oht tööd kaotada. Samuti on probleem töövõimetuslehtedega, sest esimesed päevad on inimene tasuta haiguslehel, siis maksab tööandja jahaigekassa. Kes võib olla minu hooldajaks ja kuidas teda endale vormistada.
Kuhu pöörduda, et saada rohkem teada oma haigusest (nt epilepsia, diabeet, psüühikahäire)? – siin saame alati selgitada meie puuetega inimeste ühenduste ülesehitust, jagada kontakte ja informatsiooni.

Kergesti solvub inimene, kes läheb sotsiaalosakonda toetusi taotlema ja talle vastatakse, et sotsiaaltoetusi pole õvimlaik määrata, sest inimese peresissetulek on suurem. Olgugi, et inimesel on kulunud palju raha abivahendi omaosaluse tasumisele. Siin oskan ma selgitada, et igal linnal ja vallal on omad toetused, määrused ja rahakott. Tuntakse huvi ka millised on puuetega inimeste, hooldajate õigused ja kohustused? Kuidas täiskasvanud inimesel piirata teovõimet on küsimus, kui inimesed on võtnud laenu või ei suuda mõista oma käitumise tagajärgi. Kas mul on õigus saada töötuskindlustust – siin soovitan kõikidel inimestel, kes kaotavad töö pöörduda töötukassasse. Ka puudega inimesel, kes on töötanud ja maksnud maske on õigus saada töötuskindlustushüvitist võrdselt teiste tööotsijatega. Kuidas saada invaparkimiskaarti ja millised on selle kasutamise tingimused? Pea kord nädalas pöörduvad inimesed minu poole, sest pole nõus raske puude astme asemele määratud keskmise puude otsusega. Kui klient pole rahul temale määratud puudeastme otsusega, siis selgitan kuidas seda vaidlustada. Olen koos lkliendiga koostanud vaideid Sotsiaalkindlustusametisse ja paljudel kordadel on selle tulemus olnud positiivne. Kui lasta mööda minna 3 kuuline tähtaeg, siis on keeruline hiljem kohtusse pöörduda. Kuidas leian endale abistaja või tugiisiku? Kuidas saada sotsiaalkorterit? Mis vahe on korteri kohandamisel, munitsipaal- ja sotsiaalkorteril? Tallinnas on plaju võimalusi aga sotsiaal- ja munitsipaalkorterite üüri hinnad on nii suured, mis tulenevad ka sellest, et korterid ise on suured ja tavaliselt kohandatud liikumispuudega inimestele, kes liiguvad ratastoolis.

Murelikud töövõimetuspensionärid küsivad, et kas puudega inimene peab maksma elatist (alimente) oma lastele? Selgitan sedagi ja olen suunanud inimesed edasi, et kohtus oma õigusi kaitsta ja põhjendada oma invaliidsust. Kas puudega last saab anda ajutiselt lastekodusse? Kuidas TPIK saab mulle kasulik olla? Kas ma saan sotsiaalnõustamist vene keeles? Milliste küsimustega pöörduda? Mis soodustusi saavad puudega inimesed töötamisel kasutada? Kuidas koduõde koju tuleb? Miks puudega inimene ei saa töötuabiraha ja tasuta hambaravi? Kuidas valida lasteaeda, kooli? Kes võib olla lapsehoidja? Jne. Teadke, et pole olemas rumalaid küsimusi... Tänan! Minu kontaktid Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Telefon 655 4160, gsm 52 19 102, e-post tiia@tallinnakoda.ee Koduleht www.tallinnakoda.ee

Me käisime Pedasel suvekoolis

Meie asutus, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, korraldas suvekooli Pedasel. Kotta kuulub 22 liikmesühingut ja lisaks oma töötajad ja oligi koos pea veerandsada usinat inimest. Reedel pidasime arenguseminari ja Tauno võttis kokku meie arengukava 2007 - 2011 ning meie koolitaja Eimar Veldre rääkis juurde uue arengukava koostamisest. Siis uurisime 3 töörühmas probleemide pilvekesteks kujundatud teemadele eesmärke ja seegi kanti ette koos aruteluga. Minu jaoks oli see juba 3-s arengukava koostamine ja natuke teistmoodi oli see sel korral, vabamas vormis ja laupäevaks oli Eimaril juba kindel tööplaan kuupäevadega paigas. Nüüd peab Tauno tegevjuhina koos juhatuse liikmetena kiiresti arengukava kokku saama.

Õhtul rääkis Tauno oma sotsiaaltöö vahetuse muljeid Rootsist, kus ta viibis aprillist maini. Vaba aega jagus ka ja sellest hiljem. Teise päeva hommikul toimus üldkoosolek ja eelmise aasta majandusaasta aruande esitlus ja kinnitamine. Sellele järgnesid jooksvad küsimused, info ja teadanded. Tore on koos olla sellistel seminaridel ja vahetada kogemusi, suhelda ja veeta koos õhtust vaba aega. Toit maitses hästi, saun oli kuum ja meie kehade näol suutsime pakkuda kohalikele sääskedele suurepärase eine.Rohkem pilte leia siit.

TPIK teavitusüritus 01 06 2011

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub teavituspäevale kolmapäeval, 1. juunil 2011 kell 15, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Sihtrühm: puudega inimesed, hooldajad, puuetega laste vanemad ning sotsiaaltöötajad.

Teavituspäeval käsitletavad teemad:

1. TPIK projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames sügisel algavate tööealistele puuetega inimestele suunatud aktiviseerimiskursuste tutvustus. Projektijuht Külli Urb, koolitaja Oksana Peetsalu.

2. Puuetega inimetele ja puuetega laste vanematele suunatud sotsiaalnõustamisteenuse tutvustus. Projekti sotsiaalnõustaja Tiia Tiik.

3. Haigekassa teenused ja toetused puuetega inimestele ja puuetega lastele. Haigekassa Harju osakonna usaldusarst Malle Vahtra.

Teavituspäevale registreerumine tel 656 4048 või e- mailil: kylli@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Invatranspordi vajadusest teatada teavituspäevale registreerudes. Tõlge vene keelde.

Teavituspäeva läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Turvalisus ja ohutus on kommunaalameti prioriteet

Täna hommikul oli meil Tallinna Puuetega Inimeste Kojas nõupidamine ja sellest tehti ka Raepressi uudis. Kokku saamine oli asjalik ja konstruktiivne. Mina esindasin Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Jüri Järve ja Arko Vool olid Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust, Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust. Rääkisime nii liikumisraskustega, liikumispuudega ja nägemispuudega inimeste muredest ja parkimise probleemidest, et liiklemine olkes turvalisem ja ohutum (helivalgusfooride ja spetsiaalkivi kasutamise vajadusest). Turvalisuse huvides on kindlasti vajalik Tallinnas teid ja tänavaid parandada ning olukorda turvalisemaks muuta. Olen nende liikumistaksitustega tegelenud Tallinna Puuetega Inimeste Kojas sotsiaaltöötajana, invatakso koordinaatorina ning vabatahtlikuna ELILis ja osalenud liikumisvabaduse projektide kaardistajana aastast 2006. Vaata turismimarsruute siit.

Jalgratta kasutajana olen kursis Mustamäe ja Õismäe tänavate olukorda. Kui suurematel kõnniteedel (nt Tammsaare tee, Sõpruse puiestee, Ehitajate tee) on võimalik liikuda, siis eriti masendav on olukord ristumisel sõiduteedega, Sütiste teel ja kvartalisisestel teedel. Nädalavahetusel käisime sõitmas Tammsaare teel ja seal linnaosa valitsuse poolsel sissesõidu teel on sellised augud sõiduteel, et Arko kukkus ratastooliga. Õnneks oli kiirus väike. Vajalik on parandada jalgteede olukorda, esmalt peaks alustama nt Männipargi ümbruses, sest trollide lõpp-peatuses on tee kitsas ja asfaltkatteta. Teine suur probleemne koht on Ehitajate tee ja Vilde tee vaheline piirkond. Kolmas raske koht on Sütiste teel, sest seal lõppeb jalgratta tee vasakul pool enne Mustamäe haiglat kõrge servaga. Paarist kõnnitee serv a remontimisest piisab, et olukord oleks väheke normaalsem.

Raepressi uudis järgmine:
Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja kommunaalamet jätkavad koostööd.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindajate kohtumisel räägiti puuetega inimeste liikumisprobleemidest Tallinna tänavatel ja otsiti võimalusi nende lahendamiseks.

Kohtumisel lepiti kokku, et Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindajad kaardistavad tänavad, kus puuduvad ratstooliga peale- ja mahasõidu võimalused. „Kommunaalamet vaatab projektis kaardistatud objektid üle, hindab nende parandamis- ja ümberehitamistööde maksumust ning võimalusel lülitab kõik või osa neist järgmisesse eelarvesse,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf. „Esimesteks kaardistamispiirkondadeks saavad kesklinn ja vanalinn kui rahvarohked turismipiirkonnad. Puuetega inimestele mõeldud marsruutide kohta on kavas välja anda ka kaart, mida hakatakse jagama liikumispuuetega turistidele.“

Kohtumisel ilmutasid TPIK esindajad rahulolu koostööga Tallinna Kommunaalametiga, kuid väljendasid soovi olla rohkem kaasatud uute objektide ehitamisse ja valmivate ehituste järelvalvesse, et kerkivaid probleeme võimalikult varakult ennetada. Ka tegid TPIK esindajad ettepaneku katta ülekäigurajad reljeefse kattega, andmaks pimedatele inimestele ohumärki sõiduteest. Kiitust pälvisid signaalidega varustatud valgusfoorid, mis tagavad pimedatele parema orienteerumise linnatänavatel ja tõstavad ülekäiguradade ületamise ohutust.

Puuetega inimeste spordipäev

Täna toimus meil Tallinna Puuetega Inimeste Kojas taas kord spordipäev, kokku lugedes selgus, et 9. korda. Ilm oli ilus, taevas pilvitu ja päike küttis õhu mõnusalt soojaks. Rahvastki oli üle 70 inimese kohal. Kes tahtis sai paljusid asju proovida ja minagi proovisin. Lasin vibu, sõitsin ja juhendasin kos Arkoga ratastoolivigursõitu, kabet ja koroonat mängisin ka. Kepikõnni, jooga ja lauatennise jätsin sel korral vahele. Aega lihtsalt polnud. Nii lahe oli näha kuidas inimesed kogusid jõudu ja siis tulid ja proovisid. Üks inimene istus ratastooli ja küsis, et kuidas see käima läheb (loe: sõitma hakkab), selle peale ma muigasin ja ütlesin, et tuleb käekesed tööle panna ja näitasin, kus on need hoorattad, mida tirida, et tool liikuma hakkaks. Usute või mitte aga võhmale võtab. Siit järeldus, et tugevad mehed need ratastoolis mehed ja naised ka. Aga tasub tulla ja järgi proovida. Kogemuse pärast. Aega mõõtsime ka.

4 tundi sporti värskes õhus möödus kiiresti ja kohvi kos piruka ja kohupimaga maitses hästi. Mõnus oli ka õuna ja progandit nagistada, sest see kõik oli laualt võtta ja meie vabatahtlike ja töötajate poolt valmis pandud. Iga lõpetaja sai pisikese meene ja meie pootl ka ühistervituse pildi näol. Valitud pilte näete siit.

Spordipäev 24 04 2011

Puuetega inimeste traditsiooniline spordipäev toimub sellel pühapäeval, 24. aprillil 2011 kell 12.00, Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Osalema on oodatud puudega inimesed ja nende lähedased. Traditsioonilisel spordipäeval on võimalik osaleda järgmistes tegevustes: lauatennis, piljard, koroona, joogavõimlemine, kepikõnd, male-kabe, boccia, vibu laskmine, ratastooli vigursõit jpm.
Pakume spordipäeva käigus igale osalejale tervislikku kehakinnitust. Väike meene igale osalejale. Üritus on tasuta ja avatud kõigile!

Spordipäeva korraldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös Tallinna Invaspordiühinguga ja Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühinguga. Spordipäeva läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 65 64048
E-post: koda@tallinakoda.ee , http://www.tallinnakoda.ee

Austriat tutvustav kultuuriõhtu 9.02.11

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki huvilisi 9. veebruaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) Austria kultuuri tutvustavale õhtule.

Austria kultuuriõhtu läbiviijaks on Austriast pärit välisvabatahtlik Andrea Waldauf, kes septembrist 2010 kuni mai 2011 on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Muumipere Lastesõimes vabatahtlikku tööd tegemas. Andrea soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Messil Salme Kultuurikeskuses

Täna olime Salme Kultuurikeskuses rahva tervislikul päeval välja Tallinna Puuetega Inimeste Koja lauaga. Jagasime huvilistele infot ja tutvustasime Tallinna puuetega inimeste ühinguid ja tegevuskeskuse võimalusi. Kuna olime 2.korrusel, siis suur osa rahvast ülesse ei tulnud aga meie juures käis tuttavaid inimesi aga rahvast oleks võinud olla rohkegi. Eks tuldi rohkem reklaami pärast ja lootuses tervisemessil pakutavast osa saada, nautida kontserti ja lasteteatrit, osaleda terviseseminaridel, tegeleda tervisevõimlemisega, õppida leivategu.

Paljud pensionärid olid kohale tulnud enda testimiseks ja nii oli populaarne vererõhu, kolesterooli, luuhõrenemise mõõtmine. Otsiti ka lubatud veresuhkru mõõtmist, kuid see jäi Diabeedi Seltsi töötaja haigestumise tõttu ära. Ise lasin endal luuhõrenemist mõõta ja kui minu ees ühel proual oli normi piirimail ja teisel osteoporoos, siis minu näitaja oli normis. Nii sain endalegi midagi vajalikku ja tuttavaks ühe toreda naisega Tsöliaakia Seltsist. Tänane päev andis hea kogemuse taaskord messil osaleda ja meie tegevusi teadvustada laiemale elanikkonnale.

õigusabi

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele kord kuus tasuta õigusalast nõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Vajalik eelregistreerimine.

Järgmine nõustamispäev toimub 19. jaanuaril, kell 10-14, nõustamisajaks kliendile on maksimaalselt üks tund.Veebruarikuu tasuta õigusnõustamine toimub 16.veebruaril kell 10-14. Nõustamine toimub nii eesti kui vene keeles. Eelregistreerimiseks pöörduda SA Õigusteenuste Büroosse, tel: 60 15 122, registreerimisel nimetada seotus Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga.

Rahulolu invatakso teenusega 2010

Uurisin kuidas kliendid on rahul invatakso teenusega Tallinna linnas. Selgus, et invatakso teenuse kasutamisega oli rahul püsinud samal tasemel ja isegi tõusnud 100 %-ni ning dispetserite teenindamisega oli rahulolu 100% ja taksoteenuse koordineerimisega, st Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja minu tööga, olid rahul 97,5%.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda viis küsitlust läbi üheksandat korda ja seetõttu on uurimuse tulemused võrreldavad eelmiste aastate tulemustega. Valimisse kuulus iga 10. invatakso magnetkaardi kasutaja. Kokku oli seisuga 01.12.2010 taksoteenuse kehtivaid taksokaarte 927, kusjuures vanim klient on 95-aastane naine ja noorim 3-aastane poisslaps.

Võrreldes eelmise aastaga on eelarve vähenenud invataksoteenusele -8,3% aga lisandunud on 146 uut invatakso kasutajat (kasv + 7%), kellest olid 65 eakat ja 71 tööelalist liikumis- ja nägemispuudega inimest ning 10 lapsele taotles taksoteenust lapsevanem. Ratastoolikasutajaid on juurde tulnud 26. Tööbussiringi kasutas 9 inimest, neist 8 ratastoolikasutajat ja 1 tugiraami kasutaja (2009 – 6 inimest).

Ankeetküsitlus oli kirjalik ja vastamine vabatahtlik, siis oli vastajaid võrreldes eelmise aastaga vähem – 42 klienti (2009 – 48, 2008 – 64 ja 2007 – 46). Kaks valimisse osutunud inimest olid surnud. Vastajatest olid 57,1% naised ja 42,9% mehed, vanuseline koosseis jagunes: 16 – 64-aastaseid oli 59,5%, üle 65-aastaseid – 38,1% ja alla 16aastaseid lapsi 2,4%. Järeldusi on võimalik teha, sest aasta aastalt suureneb puuetega inimeste arv Tallinnas, kuigi rahastus on jäänud samaks.

Kui veel eelmistel aastatel oli talvekuudel invatakso (Tulika Takso) kuulimiit 800 krooni, siis sellel aastal on 500 krooni, mis on sihtgrupi jaoks ebapiisav. Seoses Tallinna linna eelarve kärbetega on jäänud limiit samaks ka talvekuudel. Invabussiteenuse kasutajatel, kes kasutavad Termaki Autopargi AS-i on langenud sõitude arv võrreldes eelmiste aastatega 10 korralt 0,5 tunnist sõidult 8 korrale. Sotsiaalteenuste korraldamiseks aluseks on vastuvõetud sotsiaalteenuste nõuded. Taksoteenuse infomaterjalid on kättesaadavad nii eesti kui vene keeles ka meie kodulehel www.tallinnakoda.ee > taksoteenus all. Sel aastal puudus taksofirmadel vajadus ja huvi taksojuhtide koolitamiseks, kuid korraldasime koostöös Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga koolituse AS Sebe bussijuhtidele, et pöörata tähelepanu erivajadustele ja osata abi pakkuda puudega inimestele.

Küsitlusest selgus, et taksoteenuse kasutamisega oli rahul püsinud samal tasemel ja isegi tõusnud 100 %-ni (2009 – 97,9%, 2008 – 93,9%, 2007 - 64,2%) ja seda, et teenus kerhvemaks on läinud ei arvanud sel aastal keegi (2009 – 2,1%, 2008 – 6,1%, 2007 - 20,7%) ning dispetserite teenindamisega oli rahulolu 100% (2009 – 100%, 2008 – 96,9%, 2007 – 95,7%) ja mitterahuldavaid kliente ei esinenud (2009 – 0%, 2008 – 3,1%, 2007 - 4,3%).

Taksoteenuse koordineerimisega, st Tallinna Puuetega Inimeste Koja tööga olid 42 vastajast rahul 41 vastajat, st 97,5% (2009 – 100%, 2008 – 93,8%, 2007 - 92,5%) vastas jaatavalt ja rahulolematu oli 1 vastaja, mis on 2,5% (2009 – 0%, 2008 - 6,2%, 2007 - 7,1%).

Esmakordselt küsitlesime ka taksojuhte. Ankeete laekus 1 taksojuhilt, kes hindas Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud puuetega inimeste teenindamise koolitust heaks ja ta tundis, et tema lisakoolitust ei vaja. Juht kinnitas, et arusaamatusi ega probleeme klientidega ei esinenud. Samuti hindas heaks dispetšerite tööd tellimuste edastamisel abivajaduse, kliendi asukoha ja limiidi suuruse kohta. Ettepanekuna lisas ta, et limiit invabussikasutajatele võiks olla vähemalt 10 sõitu kuus. Meie toetame igati seda ettepanekut.

Koostöö ja infovahetus (koosolekud, nõupidamised, ümarlauad jmt) on olnud läbi aastate tähtsal kohal Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosa valitsuste sotsiaaltöötajate vahel. Üles on kerkinud probleem invatakso teenuse rahastusega, sest vajadus on oluliselt suurem kui limiit, mis on ebapiisav. Samas on võrreldes eelmiste aastatega langenud eelarve invatakso kasutamise maht -7,3%, kuid see summa 2 847 570 krooni oli juba kasutatud oktoobriks (2009 – 3 417 770 krooni, 2008 - 2 940 740, 2007 - 3 391 929). Vajalik on invatakso eelarve suurendamine, mis vastaks klientide tegelikele vajadustele. Praegu võimalus invataksot kasutada 2 – 4 korral kuus. Lisavajadus on uutele klientidele teenuse osutamiseks.

Uurimusega on võimalik tutvuda ja need edastatakse järgmiselt:
1) teenuse finantseerijale - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile;
2) teenust osutavatele taksofirmadele - Tulika Takso ja Termaki Autopark;
3) TPIK kodulehele – www.tallinnakoda.ee > trükised ja materjalid > uurimus 2010.a.

Liisi Koiksoni jõulukontsert oli lahe

Mulle meeldib see laulja juba aastaid. Mäletan kui Liisi Koikson oli veel väike tütarlaps ja esines televiisoris. Aaasta tagasi käisin vilistlasena Tartu Emajõe Kooli juubelil ja siis kuulasin Liisit Jaani kirikus. VÄga suure emotsionaalse kogemuse sain . Sel suvel esines ta Jaan Tätte kontserdil, mis oli täis tuult, tormi ja äikest. Kirjutasin sellest oma blogis 8.augustil Tuulevaisel ööl . Naljakas oli kuulda Jaani tögamist, et paremaid taustalauljaid ei leidnud, sest tegelikkuses oli ta parim!Kui meie tegevjuht Tauno Asuja ütles salapärasel moel, et selle aasta jõulukontserdi esineja on leitud. Jäin kõrvu kikitama ja kui kuulsin, et laulma tuleb Liisi siis olin rõõmus. Täna siis toimus kontsert, millele eelnes tervitus EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilmalt.

Jõulukontsert oli lahe, sest Liisi Kokison laulis ainult talle omaseid lugusid ja mulle väga meeldis. Jäi isegi väheseks, sest oleks tahtnud veel ja veel ja veel kuulata. Taustaks mängivad pillimehed olid muhedad ja mänisid hästi. Rahvastki oli kogunenud nii palju, et meie puuetega inimeste tegevuskeskuse saal väikeseks jäi ja rahvast seisis püsti ning jagus kaldteele ja treppidelegi. Oma 100 inimest oli kohal, sest meie jõulukontsert on hea traditsioon. Ju seda näitas hea maitsega esinejate valik. Liisi esines täismajale.

Pilte üritusest näed siit.
PS mina meilidele fotosid ei saada.

Invatakso, kui sotsiaalteenus Tallinnas

Invatakso teenus puuetega inimestele 2010

Teenust saavad kasutada raske või sügava nägemis-, liikumis- või liitpuudega inimesed tingimusel, et nad oma puude tõttu ei saa iseseisvalt kasutada ühiskondlikku transporti ja kasutavad liikumisel abivahendeid.

Taksoteenust osutatavad Tulika Takso ja Termaki Autopargi AS magnetkaardi alusel kuulimiidi ulatuses Tallinna rahvastikuregistrisse kantud isikutele kuni puude raskusaste määramise ajani. Klient maksab omaosalusena ¼ Tulika taksoarvest. Ratastoolibussi kasutaja tasub omaosalusena 10 kr sõidualustamistasu ja 1.50 kr kilomeetrilt. Abistamine kuni 1. korrusele
on tasuta.

Bussiringiteenus töötavatele puuetega inimestele. Teenust saavad kasutada pöhitöökohta omavad ratastooli kasutavad puudega inimesed eesmärgiga võimaldada ligipääs töökohta. Ühisliinidena toimiv transport ratastooli kasutatavatele tööealistele puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti igapäevaseks töölkäimiseks. Teenust osutab Termaki
Autopargi AS.

Lisainfo:
Tiia Tiik, invatakso koordinaator
Klientide vastuvõtt T-N kella 10.00– 16.00
Tel/faks: 655 4160,
e-mail: tiia@tallinnakoda.ee
www.tallinnakoda.ee

Liisi Koikson annab homme jõulukontserdi

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi traditsioonilisele jõulukontserdile 7. detsembril kell 16.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma. Kontserdil astub üles Liisi Koikson. Pärast kontserti pakume kohvi, teed, suupisteid.

Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!
Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Puuetega inimeste päeva konverentsil 3 12 2010

Reedel olime kutsutud Eesti Puuetega Inimeste Koja korraldatud seminaril pealkirjaga "Puudega inimeste sotsiaalne tõrjutus — müüt või tegelikkus?“ , kus räägiti puuetega inimeste olukorrast, uuringust ja probleemidest. Mulle meeldis Sven Kõllametsa ettekanne ratastoolikasutaja toimetuleku kohta ning probleemidest hoonetesse ligipääsetavusega. Meelierutav oli kuulata Agu Uudelepa tõdemusi karkudega Tallinna tänavatel liikumisega ning vasakukäelisusest kui ebanormaalsusest. Getter Tiirik andis ülevaate puuetega inimeste toimetuleku uuringust, millest selgus, et puuetega inimesed elavad vaesuses. Veel esinesid Anu Toodu, Mari-Liis Sepper, kes kõik oma ettekannetes puudutasid vaesuse, diskrimineerituse ja tõrjutuse teemat.

Päeva teises pooles toimus erinevate erakondade debatt, millest võtsid osa Eiki Nestor, Urmas Reinsalu, Mai Treial, Hanno Pevkur ja Maret Merisaar. Kõik lubasid seista hea selle eest, et puuetega inimeste konventsioon ja sellega kaasnev protokoll kehtima hakkaks aga selleks on vaja veel tööd teha ministeeriumite ja linnade liidu ning omavalitsuste liidu rahvaga. Arvan, et praegu kardetakse kolli seal, kus seda ei peaks nägema ja nagu ütles Eiki Nestor, et puuetega inimesed tulge ja koolitage poliitikuid ja ametnikke. Mõtlema panevad probleemid ja tõsi see on, et kui pole tööd aga on puude toetus ja töövõimetuspension, siis sellest ei jätku vajalike kulutuste jaoks ravimitele, abivahenditele, invatranspordile, hügieenitarvetele, telefonile, riietele, telefonile, internetile ega teenuste ostmisel omaosaluse tasumiseks. Aga puuetega inimesed ei nurise, ei hädalda, vaid kannatavad ja tunnevad muret saamata sotisaalteenuste, rehebilitatsiooni või tööturuteenuste tõttu, sest Eesti eripiirkondades on see teenuste kättesaadavus kehva. Loodame, et poliitikutelt antud lubadus, et toetusi ei vähendata ja pigem on ajale jalgujäänud summasid vaja oluliselt suurendada. Kohale tulnud inimesed olid rahulolevad ja kuulasid konverentsi huviga.

Pilte siit

Uuringuga on võimalik tutvuda www.epikoda.ee aadressil. Sellest oli ka Sirje Niitralt uudis Uuring: puudega inimestel jagub raha vaid hädavajalikuks.

Arturi arvamus auditist ja puuetega inimeste päevast

Märkasin Eesti Päevalehel tuttavat nime. Selgus, et meie pimedate ühingu liige Artur Räpp on võitnud oma arvamusloo eest Riigikontrolli auditi kohta kuuajalise Eesti Päevalehe kodupaketi tellimuse. Kurb ja piinlik ja koomiline ka, sest peres 2 pimedat inimest seda lugeda ei saa aga põhjust postkasti juurde minna ometi on, jagada sõbraga või kinkida mõnele naabrile. Tubli Artur! Ka eilsel Tallinna puuetega inimeste päeval tõdesid Eiki Nestor, Monika Haukanõmm ja Urmas Reinsalu, et sotsiaaltoetuste ära võtmine ei lahenda probleemi, vaid pigem on riigi abi vaja uue sotsiaalhoolekande seaduse muutmisel, mis aitaks kohalikel omavalitsustel sotsiaalteenuseid ja -toetuseid puuetega inimesteni viia. Suurim probleem on, et ajas muutunud sotsiaaltoetuste summad on väga tillukesed ja rehabilitatsiooniteenuste, taastusravi ja abivahendid pole suure omaosaluse tõttu paraku kättesaadavad kõikidele.

Artikkel ise siin: Eelmise nädala parima lugeja arvamuse kirjutas Artur Räpp

Ahoi, kas Eesti Riigikontroll seljatas loogika? Loogilises arutluses kehtib reegel: vääradest eeldustest ei saa teha tõeseid järeldusi. Praegu Eestis toimiva puuetega inimeste toetuste süsteemi alused ulatuvad tagasi kümnekonna aasta taha. Tollel ajal mindi üle invaliidsusgruppidelt töövõimetuse protsendile ning puude astmetele. Selle käigus ühendati erinevad toetused, telefoni, transpordi jm, üheks, vähendades toetuste määramisele kuluvaid administratiivseid kulusid ning võimaldati toetuse vajajal paindlikumalt toetust kasutada. Hiljem kohendati küll puude astme ning puudetoetuse määramise korda, kuid toetuse eesmärk jäi samaks. Praegu hinnatakse puudeastme ja kõrvalabiga seotud kulude määramisel mitte ainult ravimite ning abivahendite vajadust, vaid ka näiteks vajadust kõrvalabi ja juhendamise järgi. Nii et ravimid ja abivahend pole ainuke asi, mida puudega inimene vajab. Kui aga Riigikontroll lähtub oma analüüsis vaid kahest lisakuluartiklist, ravimid ning abivahendid, kas siis tuleb tõesti arvata, et nende järeldus, puudetoetused tuleb kaotada, on õige? Mis puutub aga lahendusse endasse, vahel võib ju ka pime kana tera leida, siis pakutu sobib üsna hästi juhtudel, kui lisakulud on kergesti fikseeritavad ja selgelt puudega seotud. Kuid puudega inimesed on erinevad ning nii ka nende lisakulude struktuur. Lihtne näide tekkivatest probleemidest on helistamine. Puudega inimesel on telefoni haaramiseks omi puudest tingitud vajadusi, peab leidma abilisi, neid kutsuma, ta peab osa asju tegema vaid telefonitsi, sest kohale minemine on ülemäära keeruline, ja muud sellist. Kuid kuidas seda lisakulu mõõta? Inimesed on erinevad , kuud on erinevad, kõne usaldusväärne dokumenteerimine on hoopis võimatu. Sisuliselt jääb vaid kaks võimalust, kas öelda, et seda puudest tingitud lisakulu ei kompenseerita või maksta teatud fikseeritud igakuist toetust.

Sarnaseid määratlemata kuluartikleid leiab hõlpsalt veelgi. Keerulisem on aga olukord selliste abivahenditega, mis on tegelikult täiesti tavapärases kasutuses. Näiteks arvuti . Pimedatel on info hankimine takistatud, mõelge korra, kui palju on tänapäeva maailmas infot ja valdavalt on see vaid visuaalsel kujul, pea kogu internet, paberile trükitud ajaleht, raamatud. Arvutiga, kuhu on installeeritud abiprogramm, mis on kenasti abivahendite nimekirjas olemas, pääseksid pimedad infole oluliselt paremini ligi. Kuid ainult programmist ei piisa. Nagu mainitud, vaja läheb ka arvutit ning internetiühendust. Mida teha? Kuidas võimaldada vaid töövõimetuspensioni saavale inimesele arvuti ja interneti ühendus? Kui pakkuda neid tasuta või sümboolse raha eest, võivad kohale joosta kõik õigustatud isikud, kelle tutvusringkonnas keegigi arvutit vajab.

Kui anda vaid neile, kes töötavad või õpivad, siis tekib kergesti surnud ring, selleks et töötada või õppida, on väga tihti vaja omada arvutit ning seda hästi vallata, selleks, et arvutit omada ja hästi vallata, peab õppima või töötama. Ehk aktiviseerumislävi läheb oluliselt kõrgemaks. Ja mida teha vähem aktiivsetega? Mainitud lahendusi on maailmas juba proovitud ning selliseid tulemusi need andsid. Näiteid halvasti dokumenteeritavatest kuid sellegi poolest reaalselt olemasolevatest kuludest saab tuua pikalt. Sisuliselt on võimalik neid katta vaid üldise toetusraha abil, olgu see siis adekvaatse suurusega töövõimetuspension, invaliidsustoetus, puudetoetus, toimetulekutoetus või midagi muud, mis kontseptsioonilistel või filoloogilistel kaalutlustel paremini sobib või öelda, et vabandage, see pole meie probleem. Mis puutub aga muresse, et 100 protsenti puudetoetusest ei lähe 100 protsendil juhul puudest tingitud kõrvalkulude katteks, siis sellel suundumusel on taga ka tugev tõukaja. Nimelt ajab töövõimetuspensioni saajaid naerma probleem, et Eesti keskmine pension on väike. Jah, see naer on läbi pisarate, sest Eesti keskmine pension on tõesti väike, kuid selline summa on töövõimetuspensioni saajatele vaid tulevikuunistus. Võib muidugi öelda, et vaatamata kõigele tuleb puudetoetust kasutada just täpselt ettenähtud moel. Seda saaks saavutada, nõudes iga kulutuse dokumenteerimist, näidates kui suur osa sellest oli puudega seotud ning hästi koolitatud ametnikud vaataksid neid kuludokumente läbi langetades otsuseid, kas näidatud kulu ja selle põhjendus on mõistlik või mitte. See vähendaks kindlasti puudetoetuse leivale ja piimale kulutamist, kuid kas kasvav administreerimiskulu laseks riigi raha kokku hoida, see on küll üsna küsitav. Jah, võimalik, et pakkudes krooniliste haigustega inimestele puudeastme asemel ravimitoetust, oleks toetus sihipärasem ja riigile vähem kulukas. Ega kroonilise haiguse põdemine ei tähendagi kohe puuet või puue kroonilise haiguse olemasolu. Ja töötud. Hm. Seaduse väänamine see nüüd on, kui töötu smuugeldab endale töötutoetuse kõrvale ka puudetoetuse. Kuid samas, inimene, kes ei lepi oma olukorraga, on ilmselt küllalt aktiivne, et haarata tõhusama õlekõrre järgi, kui rahakasutuse sihipärastamise käigus leitakse mõni praegusest parem õlekõrs või hoopis päästepaatki.

Praegune lahendus, kus ebaotstarbeka rahakasutuse vältimiseks kaotatakse toetus üldse ära, on nagu tolles loos, kus ahvi puuotsast alla saamiseks raiuti terve mets maha. Kuigi jah, asi toimib, metsa hinnaga. Ja palun, tõesti palun, mitte teha otsust, et viimane kui Eestis elav puudega inimene vajab täpipealt ainult ravimeid ning täpselt reglementeeritud abivahendeid ja ei kriipsugi rohkem. Elu on selleks liiga mitmekesine, et selline lihtsustus õige saaks olla.

Kutse jõulukontserdile 7 12 10

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi traditsioonilisele jõulukontserdile

7. detsembril kell 16.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma. Kontserdil astub üles Liisi Koikson. Pärast kontserti pakume kohvi, teed, suupisteid.
Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!

Kutse puuetega inimeste päevale 1 12 2010

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, nende lähedasi ja valdkonna spetsialiste osalema 1. detsembril kell 15 puuetega inimeste päeva raames toimuval teabepäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59).

Teabepäeval esitab Riigikogu liige Eiki Nestor oma arvamuse Riigikontrolli auditist puuetega inimeste toetussüsteemide osas, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu kõneleb riigi väljakutsetest puuetega inimeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine Monika Haukanõmm annab ülevaate ÜRO puuetega inimeste konventsiooni hetkeseisust Eestis.

Toimub Tallinna Puuetega Inimeste Koja aasta säravaima koostööpartneri tunnustamine. Üritusele eelregistreerimine kuni 29. novembrini e-posti teel: tauno@tallinnakoda.ee või tel 656 4048. Liikumispuudega inimestel võimalik kasutada tasuta invatransporti.

KUTSE puuetega inimeste päevale 1 12 2010

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, nende lähedasi ja valdkonna spetsialiste osalema 1. detsembril kell 15.00 puuetega inimeste päeva raames toimuval teabepäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Päevakava:

15.00- 15.15 Tervitussõnad. Tallinna Puuetega Inimeste Koja aasta säravaima koostööpartneri tunnustamine
15.15-15.45 "Arvamus Riigikontrolli auditist puuetega inimeste toetussüsteemide osas"
Eiki Nestor, Riigikogu liige
15.45-16.15 "Ülevaade ÜRO puuetega inimeste konventsiooni hetkeseisust Eestis"
Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine
16.15-16.45 "Riigi väljakutsed puuetega inimeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel"
Urmas Reinsalu, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Päeva lõpus pakume osalejatele suupisteid, kohvi ja teed. Üritusele eelregistreerimine kuni 29. novembrini e-posti teel: tauno@tallinnakoda.ee või tel: 656 4048.
Liikumispuudega inimestele pakume tasuta invatransporti

Hea idee Abikäsi MTÜlt

Külastasime täna Kadi Pärnitsa, Arko Voolu ja Tauno Asujaga MTÜ-d Abikäsi. Muljed on kokkuvõttes head aga on ka asju millega mitte kuidagi rahul olla ei saa. MTÜ Abiäsi tegutseb nagu mitmed kaitstud töökeskused Tallinnas. Näiteks pimedate töökeskus Hariner (9 puudega töötajat), Haabersti Klubimaja ja Merimetsa Töökeskus (142 vaimu- ja psüühikahäirega klienti) jne. Hea ettevõtmine see puuetega inimeste tööle võtmine ja nende välja õpetamine. Tore, kui inimesed tahavad ja soovivad selliste projektidega tegeleda. Tean, et ka Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses on sarnane kaitstud töötuba. Samas töötan ise Tallinna Puuetega Inimeste Kojas ja meie koja erinevus teiste maakondlike kodadega seisneb selles, et meie nimetatud töökeskuse teenuseid ei tee. Seda sellepärast, et Tallinnas on erinevaid töökeskuseid ja päevakeskuseid kurtidele, pimedatele, vaimupuudega inimestele ja psüühikahäirega inimestele. Liikumispuudega inimestele praegusel ajal midagi erilist pole, kuigi seisuga 01.01.2010 on puudega inimesi Tallinnas üle 21 tuhande, kusjuures tööealisi puudega inimesi on 12 tuhande ringis. Neist liikumispuudega inimesi on 6999 isikut. Nendest inimestest töötavad väga vähesed ja on leidnud omale tööd. Probleemiks on hoonetesse sissepääs, kodust väljapääs, transpordi kasutamise probleemid jne. Samas kui nad käivad tööd, siis on nad väga motiveeritud töötamiseks ja suudavad tööd teha. Seda rääkisid ka Abikäe tööandjad Indrek ja Marko. Tegime ka mõned pildid, mis juttu ilmestamiseks juurde panen. Arvan, et sellist töökohta peaks linn toetama sarnaselt pimedatele ja psüühikahäirega inimestele.
Piinlik hakkas selle kaldtee pärast, millest ülesse sõitmine valmistas raskusi Arkole. Pärisime kohapeal, kes on teinud selle nõuetele mitte vastava kaldtee ja saime vastuseks, et Taneva. Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing on Tallinna Invakomisjonile teinud ettepanekuid ning nõustab ehitusprojekte ehitusseaduse määruse alusel, et selliseid apsakaid vältida. Arko Vool ja Jüri Järve on pädevad tegema ekspertiise ja jagama soovitusi. Olen ise nende ratastoolis meestega mitmed aastad kaardistanud paljusid objekte Tallinna linnas (sh koolid, noortekeskused, ülikoolid, kaubanduskeskused, kultuuriasutused jne). Praegune kaldtee, mis on 5.25 m pikk ja kaldenurk on alguses 23% ja hiljem 18% ei vasta nõuetele ja on lubamatu ning liikumispuudega inimese kasutuskõlbmatu. Õudust tekitas minus keerdtrepp, millest liikumispuudega inimesed karkude najal üles turnisid. Sellel trepilt oli ära võetud käsipuu, millele toetuda ja püsti olid vaid torujupid, mis on trepil komistades praegusel kujul eluohtlikud. Kui nendel treppidel puudega inimesega kukkudes midagi juhtub jääb süüdlaseks tööandja. Kas me mõtleme sellele? Välisukse esine on tehtud libedatest plaatidest, mida täna hommikul kattis kiilasjää. Õnn, et püsti jäin. Nad lubasid kohe liiva ja soola poest tuua. Kindlasti oleks vaja parandada ligipääsu ja ehitada paremini kasutatav trepp. Samuti oli tagumine kaldtee poolne uks raskesti avatav ja ukse lävepakk liiga kõrge. Vajalik on ka invaparkimiskohad märgistada, et ratastoolikasutaja mahuks autost ratastooli istuma ja teda teiste autojuhtide poolt kinni ei pargitaks. Seda kaldteed ei saa liikumispuudega inimesed iseseisvalt kasutada, sest lubatav tõusu % on kuni 5%. Kaldtee on vajalik ümber ehitada vastavalt määrusele. Rääkisin kohapeal, et kindlasti on vajalik ehitada invawc ja arvan, et lisaks minu jutule saavad nad oma küsimuste puhul pöörduda Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu poole. Tualetruumi on kindlasti vajalik paigutada ka dušš, et oleks vajadusel võimalik ennast hädapäraselt pesta.

Nägemispuudega inimese seisukohalt olid need uksesildid liiga pisikeses kirjas ja ka valgustus koridoris oli suhteliselt hämar. Samuti oleks vajalik märgistada kollase ribaga või värviga vahekoridori uksepakk, kus on tõus ja trepi esimene ja viimane aste. Kui see maja korda saab, siis on see hea võimalus liikumispuudega (ja teiste puuetega) inimestel saada koolitust tööandja poolt ja teha tööd. Ja veel nad küsisid, mis oleks see ulmeline ide, millega nemad saaksid tegeleda. Tõin välja halduskogu liikmena viimases sotsiaalkomisjonis üleskerkinud hoolduse probleemi. See võiks olla vanurite eskort-teenus! Kõlab hästi. Tore oleks, kui leiduks inimest, kes saatjana käiks paaril korral nädalas inimesega ümber maja või saadaks nt arsti juurde. Kõikide inimeste vajadusi ei suudeta ära rahuldada hooldaja teenusega. Ka praktikabaasiks olemist soovitasin ma. Ise oleme Tallinna Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Seminari praktikante abiks kutsunud koolipraktikaid tegema. Tegelikkuses aetakse segamini isikliku abistaja teenus ja hooldaja teenus. Meie poole on tööjuures mitmeid kordi pöördutud murega, et eakale inimesele või puudega inimesele oleks vaja tunniks või paariks abistajat, kui hooldaja läheb apteeki või arsti juurde. Panen siia lingi sellele kodulehele http://liikumisvabadus.invainfo.ee/ ja ehitusmäärusele. http://www.riigiteataja.ee/akt/226420.