Septembrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul

19. septembril oli Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul päevakorras tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga. Mina olen komisjoni liige ja töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 12 aastat sotsiaaltöötajana ja invatakso koordinaatorina ning kutsusin meie tegevust tutvustama meie tegevjuhi Tauno Asuja. Enne seda soovime teile teha tutvustuse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mida haldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tauno Asuja tutvustas meie maja ja siin tegutsevaid ühinguid, organisatsioone. Meie misiooniks on 1997.a. loodud Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine Tallinnas. Koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel Tallinnas. Meie tegevuses on 4 põhisuunda:  Puuetega inimeste huvide kaitsmine ja esindamine kohalikul tasandil- aktiivne invapoliitiline koostöö Tallinna linnaga puuetega inimeste heaolu ja toimetuleku parandamisel. Liikmesorganisatsioonide toetamine- koolitustegevus, nõustamine, informatsiooni edastamine. Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine- puuetega inimesed ning avalikkus. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine. Puuetega Inimestele suunatud teenuste pakkumine ja projektide läbiviimine. Invapoliitika elluviimiseks sõlmisid Tallinna linn ja Koda aastal 2002 koostöölepingu, milles fikseeritud mõlema poole ühishuvid ja kohustused. Linna ja koja ühishuvideks on: puuetega inimeste kaitse, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine Tallinna linnas.  Koja kohustusteks on vajadusel delegeerima oma esindaja läbirääkimistele, Tallinna Linnavolikogu sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni; vajadusel osalema invapoliitika väljatöötamisel ekspertidena; edastama linnavalitsusele koja liikmete poolt tõstatatud probleemid ja informatsiooni. Lisaks tutvustama puuetega inimeste ja nende endi poolt loodud mittetulundusühingute rolli ühiskonnas; organiseerima Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla tn 59,Tallinn informatsiooni-, nõustamis-, koolitus-, kultuurilist ja rehabiliteerivat tegevust; viima läbi infopäevi tutvustamaks linna poolt pakutavaid teenuseid; pakkuma oma valdkonna koolitust linnaametnikele. Linna kohustused: arvestama õigusaktide väljatöötamisel Tallinna hoolekande arengukava puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel; võimalusel arvestama koja ettepanekuid puuetega inimesi puudutavates küsimustes; andma kojale teavet puuetega inimestega seotud probleemide kohta; kaasa aitama Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse jätkusuutlikule arengule; toetama võimalusel Tallinna linna puuetega inimeste eneseabi organisatsioone.

TPIK on katusorganisatsiooniks 22 liikmesorganisatsioonile Tallinnas ja liikmeid ühingutes ligi 4500. Tallinnas puudega inimesi ligi 22 000 ja Eestis puudega inimesi ligi 120 000. Eakate puudega inimeste osakaal suureneb aastatega ja praegu moodustab see üle 65% puuetega inimeste koguarvust. Informatsiooni edastamiseks ja esmatasandi nõustamiseks korraldame infopäevi, meil on sisukas veebileht www.tallinnakoda.ee, toimivad meililistid, anname välja infoteatmikku „Abiks puudega inimesele“ ja infolehte „Kojaline“. Invamessi korraldame üle aasta. Esmatasandi nõustamine telefoni, e-posti ja personaalse kohtumise teel. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus avati 9.oktoobril 2002.a. ja eesmärk on puuetega inimeste koolitus-, nõustamis- ja huvitegevuse korraldamine. Tegevuste läbiviimine toimub TPIK ja Tallinna puuetega inimeste mittetulundusühingute poolt. 2010.a. ligi 24 000 külastust.  Tegevuskeskuse teenused on: avalik internetipunkt, puuetega inimeste arvutiõppe kursused, aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele, individuaalne sotsiaalne nõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine, muusikateraapia, inglise keele vestlusgrupp, grossing liikumispuudega lastele, line-tants ja karate, kunstitegevu, boccia, male, kabe, bailatino, seltskonnatant. Sauna kasutamine, massaaziteenus jas liikumisteraapia.

Mina koordineerin invatakso teenust 1998. aastast. Sotsiaalteenuse eesmärgiks on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, võimaldades neil iseseisvalt, ilma kõrvalabita, kodudest välja pääseda, et osaleda aktiivsemalt vabaaja üritustel, koolitustel, puuetega inimeste ühingutes jne. Taksoteenust osutatakse sügava ja raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega isikule, kes on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse ja oma puude tõttu ei saa kasutada ühiskondlikku transporti iseseisvalt, kõrvalabita. Probleemidest räägib Tauno Asuja.

Tauno Asuja selgitas, et sotsiaalteenuste mahud ebapiisavad (invatakso teenus, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, vaimupuudega täiskasvanute päevahoid, jne). Tallinnas on aasta aastalt suurenenud puuetega inimeste arv, näiteks 2005- 16 000 puudega inimest aga 2011- 22 000 puudega inimest. Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebavõrdne, MTÜ vs. linnaasutused. Teenuste osutamisel läheneda asumikeskselt (teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega täiskasvanute päevahoid). Kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamine, toetatud elamise teenuse arendamine. Hooldajatoetuse nõue, mis ei võimalda samal ajal hooldajal töötada. Info ebapiisav kättesaadavus pakutavatest teenustest ja toetustest. Üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs. Teenuste kasutajate rahulolu küsitlused. Puuetega inimeste kaasamine KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessi. Mark Levin teatas, et olukorda aitab lahendada peagi valmib Õismäele uus keskus ja Mustamäe Polikliinik vajab renomveerimist. Ma arvasin, et see maja on suurem, kuid tegelikkuses on väiksem. Siiski tean, et meil on palju tegevusi aga mahume kenasti ära. Mureks on ka see, et mõned ühingud on kestnud üle 10 aasta ja need inimesedon väsinud. Samas nõuded MTÜdele ja raamatupidamisele ja aastaaruannetele on kõrged ja siin saab koda alati abiks olla. Elanikkond vananeb ja liikumispuudega inimeste arv Eestis on juba 47 tuhat isikut. Tallinnas on liikumispuudega inimesi 7360, nägemispuudega 886, kuulmispuudega 585, vaimupuudega ja psüühikahäirega 4262 ja muid haiguseid on 9209 inimest. 

Marika Lillemäe avaldas muret Mustamäe dementsete päevahoiu ruumide kehva olukorra pärast ja nüüd on oht, et see suletakse. Samas on dementsetele päevahoiuteenus vajalik tugi nende peredele. Rääkisin, et Tallinnas toimus septembris Invakomisjon ja seal koos Rita Goruskinaga rääkimas invaspordi ja huvitegevuse võimalustest ja probleemidest. Suured probleemid on liikumispuudega inimestel spordihoonete ligipääsetavusega ja treeneritega, sest nõuded on karmid. Mark Levin rääkis, et endise hokimängijana on ta kokku puutunud kelguhoki meeskonnaga ja teadlik liikumispuudega inimeste sportimise olukorrast ja ligipääsetavuse vajadustest ruumides peale treeninguid. Ettepanek oli järgmisel sotsiaalkomisjoni koosolekul tutvuda Nõmme perearstikeskusega.