Turvalisus ja ohutus on kommunaalameti prioriteet

Täna hommikul oli meil Tallinna Puuetega Inimeste Kojas nõupidamine ja sellest tehti ka Raepressi uudis. Kokku saamine oli asjalik ja konstruktiivne. Mina esindasin Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Jüri Järve ja Arko Vool olid Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust, Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust. Rääkisime nii liikumisraskustega, liikumispuudega ja nägemispuudega inimeste muredest ja parkimise probleemidest, et liiklemine olkes turvalisem ja ohutum (helivalgusfooride ja spetsiaalkivi kasutamise vajadusest). Turvalisuse huvides on kindlasti vajalik Tallinnas teid ja tänavaid parandada ning olukorda turvalisemaks muuta. Olen nende liikumistaksitustega tegelenud Tallinna Puuetega Inimeste Kojas sotsiaaltöötajana, invatakso koordinaatorina ning vabatahtlikuna ELILis ja osalenud liikumisvabaduse projektide kaardistajana aastast 2006. Vaata turismimarsruute siit.

Jalgratta kasutajana olen kursis Mustamäe ja Õismäe tänavate olukorda. Kui suurematel kõnniteedel (nt Tammsaare tee, Sõpruse puiestee, Ehitajate tee) on võimalik liikuda, siis eriti masendav on olukord ristumisel sõiduteedega, Sütiste teel ja kvartalisisestel teedel. Nädalavahetusel käisime sõitmas Tammsaare teel ja seal linnaosa valitsuse poolsel sissesõidu teel on sellised augud sõiduteel, et Arko kukkus ratastooliga. Õnneks oli kiirus väike. Vajalik on parandada jalgteede olukorda, esmalt peaks alustama nt Männipargi ümbruses, sest trollide lõpp-peatuses on tee kitsas ja asfaltkatteta. Teine suur probleemne koht on Ehitajate tee ja Vilde tee vaheline piirkond. Kolmas raske koht on Sütiste teel, sest seal lõppeb jalgratta tee vasakul pool enne Mustamäe haiglat kõrge servaga. Paarist kõnnitee serv a remontimisest piisab, et olukord oleks väheke normaalsem.

Raepressi uudis järgmine:
Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja kommunaalamet jätkavad koostööd.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindajate kohtumisel räägiti puuetega inimeste liikumisprobleemidest Tallinna tänavatel ja otsiti võimalusi nende lahendamiseks.

Kohtumisel lepiti kokku, et Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindajad kaardistavad tänavad, kus puuduvad ratstooliga peale- ja mahasõidu võimalused. „Kommunaalamet vaatab projektis kaardistatud objektid üle, hindab nende parandamis- ja ümberehitamistööde maksumust ning võimalusel lülitab kõik või osa neist järgmisesse eelarvesse,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf. „Esimesteks kaardistamispiirkondadeks saavad kesklinn ja vanalinn kui rahvarohked turismipiirkonnad. Puuetega inimestele mõeldud marsruutide kohta on kavas välja anda ka kaart, mida hakatakse jagama liikumispuuetega turistidele.“

Kohtumisel ilmutasid TPIK esindajad rahulolu koostööga Tallinna Kommunaalametiga, kuid väljendasid soovi olla rohkem kaasatud uute objektide ehitamisse ja valmivate ehituste järelvalvesse, et kerkivaid probleeme võimalikult varakult ennetada. Ka tegid TPIK esindajad ettepaneku katta ülekäigurajad reljeefse kattega, andmaks pimedatele inimestele ohumärki sõiduteest. Kiitust pälvisid signaalidega varustatud valgusfoorid, mis tagavad pimedatele parema orienteerumise linnatänavatel ja tõstavad ülekäiguradade ületamise ohutust.