21. mai 2011

Pealtvaatajana ratastoolitennise võistlustel

Talvel algasid ratastoolitennise kursused ja päris raske on igal laupäeval olla treeningul harjutamas. Täna siis olid omavahelised võistlused. Võistkondadel nimedki pandud: valged oli naised ja punased - mehed. Mulle on koguaeg tundunud pallimängud füüsilist koormust nõudvad spordialad aga ratastoolis sõita edasi ja tagurpidi ning samal ajal veel reketiga palli lüüa on ikka üks suur katsumus. Tasakaalu peab ka hoidma, et ratastoolist mitte välja kukkuda. Keeruline mäng on see tennis ratastoolikasutajatel küll.

Laupäeviti nad Rocca al Mare Tennisekeskuses treenimas käisid ja tegid plaane edaspidiseks. Kulukas ala ja omamoodi keeruline see invatranspordiga kohale saamine, kuigi õnneks mõned Õismäelt ja Mustamäelt. Paar noormeest oli ka ja mehigi oli tennist mängimas. Pealtvaatajana oli huvitav jälgida nende võistlusi ja päris väsinud olid nad peale mängu, kuid see eest õnnelikud. Meeste mäng oli napisõnaline ja strateegilisem. Naised olid emotsionaalsemad, vahetasid komplimente ja lugesid punkte ning vahetasid kogemusi. Naerul näod peas. Kiitsin minagi neid, et nüüd on need ratastooliskasutajad super vormis suve alguseks. Lõpetajad said tunnistused ja kingitused, treenerid ja abilised tänukirja ja lillekimbu. Üllatus, üllatus. Maja kõrval varjus oli veel pisikene lumehang. Ilm on ilus, päikeseline ja teguderohke. Valgus oli selline, et pilte oli päris keeruline teha aga mõned siiski kõlbasid välja panemist.
Pilte näeb siit.
Nii õnnelik on Kristi (vasakul), kes oli ka naiste võistluste võitja.

1 kommentaar:

Eesti Invaspordi ütles ...

Tiia, see lumahang seal ongi igavene - see nimelt kasvab ja kahaneb iga päev vastavalt sellele kuidas vastas olevast jäähallist juurde tuleb. Ja tekib see jäämasina sisse jää puhastamise tulemusena - ta nimelt käib ennast õues seal nurga taga tühjendamas!