8. november 2010

Hea idee Abikäsi MTÜlt

Külastasime täna Kadi Pärnitsa, Arko Voolu ja Tauno Asujaga MTÜ-d Abikäsi. Muljed on kokkuvõttes head aga on ka asju millega mitte kuidagi rahul olla ei saa. MTÜ Abiäsi tegutseb nagu mitmed kaitstud töökeskused Tallinnas. Näiteks pimedate töökeskus Hariner (9 puudega töötajat), Haabersti Klubimaja ja Merimetsa Töökeskus (142 vaimu- ja psüühikahäirega klienti) jne. Hea ettevõtmine see puuetega inimeste tööle võtmine ja nende välja õpetamine. Tore, kui inimesed tahavad ja soovivad selliste projektidega tegeleda. Tean, et ka Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses on sarnane kaitstud töötuba. Samas töötan ise Tallinna Puuetega Inimeste Kojas ja meie koja erinevus teiste maakondlike kodadega seisneb selles, et meie nimetatud töökeskuse teenuseid ei tee. Seda sellepärast, et Tallinnas on erinevaid töökeskuseid ja päevakeskuseid kurtidele, pimedatele, vaimupuudega inimestele ja psüühikahäirega inimestele. Liikumispuudega inimestele praegusel ajal midagi erilist pole, kuigi seisuga 01.01.2010 on puudega inimesi Tallinnas üle 21 tuhande, kusjuures tööealisi puudega inimesi on 12 tuhande ringis. Neist liikumispuudega inimesi on 6999 isikut. Nendest inimestest töötavad väga vähesed ja on leidnud omale tööd. Probleemiks on hoonetesse sissepääs, kodust väljapääs, transpordi kasutamise probleemid jne. Samas kui nad käivad tööd, siis on nad väga motiveeritud töötamiseks ja suudavad tööd teha. Seda rääkisid ka Abikäe tööandjad Indrek ja Marko. Tegime ka mõned pildid, mis juttu ilmestamiseks juurde panen. Arvan, et sellist töökohta peaks linn toetama sarnaselt pimedatele ja psüühikahäirega inimestele.
Piinlik hakkas selle kaldtee pärast, millest ülesse sõitmine valmistas raskusi Arkole. Pärisime kohapeal, kes on teinud selle nõuetele mitte vastava kaldtee ja saime vastuseks, et Taneva. Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing on Tallinna Invakomisjonile teinud ettepanekuid ning nõustab ehitusprojekte ehitusseaduse määruse alusel, et selliseid apsakaid vältida. Arko Vool ja Jüri Järve on pädevad tegema ekspertiise ja jagama soovitusi. Olen ise nende ratastoolis meestega mitmed aastad kaardistanud paljusid objekte Tallinna linnas (sh koolid, noortekeskused, ülikoolid, kaubanduskeskused, kultuuriasutused jne). Praegune kaldtee, mis on 5.25 m pikk ja kaldenurk on alguses 23% ja hiljem 18% ei vasta nõuetele ja on lubamatu ning liikumispuudega inimese kasutuskõlbmatu. Õudust tekitas minus keerdtrepp, millest liikumispuudega inimesed karkude najal üles turnisid. Sellel trepilt oli ära võetud käsipuu, millele toetuda ja püsti olid vaid torujupid, mis on trepil komistades praegusel kujul eluohtlikud. Kui nendel treppidel puudega inimesega kukkudes midagi juhtub jääb süüdlaseks tööandja. Kas me mõtleme sellele? Välisukse esine on tehtud libedatest plaatidest, mida täna hommikul kattis kiilasjää. Õnn, et püsti jäin. Nad lubasid kohe liiva ja soola poest tuua. Kindlasti oleks vaja parandada ligipääsu ja ehitada paremini kasutatav trepp. Samuti oli tagumine kaldtee poolne uks raskesti avatav ja ukse lävepakk liiga kõrge. Vajalik on ka invaparkimiskohad märgistada, et ratastoolikasutaja mahuks autost ratastooli istuma ja teda teiste autojuhtide poolt kinni ei pargitaks. Seda kaldteed ei saa liikumispuudega inimesed iseseisvalt kasutada, sest lubatav tõusu % on kuni 5%. Kaldtee on vajalik ümber ehitada vastavalt määrusele. Rääkisin kohapeal, et kindlasti on vajalik ehitada invawc ja arvan, et lisaks minu jutule saavad nad oma küsimuste puhul pöörduda Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu poole. Tualetruumi on kindlasti vajalik paigutada ka dušš, et oleks vajadusel võimalik ennast hädapäraselt pesta.

Nägemispuudega inimese seisukohalt olid need uksesildid liiga pisikeses kirjas ja ka valgustus koridoris oli suhteliselt hämar. Samuti oleks vajalik märgistada kollase ribaga või värviga vahekoridori uksepakk, kus on tõus ja trepi esimene ja viimane aste. Kui see maja korda saab, siis on see hea võimalus liikumispuudega (ja teiste puuetega) inimestel saada koolitust tööandja poolt ja teha tööd. Ja veel nad küsisid, mis oleks see ulmeline ide, millega nemad saaksid tegeleda. Tõin välja halduskogu liikmena viimases sotsiaalkomisjonis üleskerkinud hoolduse probleemi. See võiks olla vanurite eskort-teenus! Kõlab hästi. Tore oleks, kui leiduks inimest, kes saatjana käiks paaril korral nädalas inimesega ümber maja või saadaks nt arsti juurde. Kõikide inimeste vajadusi ei suudeta ära rahuldada hooldaja teenusega. Ka praktikabaasiks olemist soovitasin ma. Ise oleme Tallinna Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Seminari praktikante abiks kutsunud koolipraktikaid tegema. Tegelikkuses aetakse segamini isikliku abistaja teenus ja hooldaja teenus. Meie poole on tööjuures mitmeid kordi pöördutud murega, et eakale inimesele või puudega inimesele oleks vaja tunniks või paariks abistajat, kui hooldaja läheb apteeki või arsti juurde. Panen siia lingi sellele kodulehele http://liikumisvabadus.invainfo.ee/ ja ehitusmäärusele. http://www.riigiteataja.ee/akt/226420.

Kommentaare ei ole: