Järeldus: kui on nii palju vastukaja eri pooltelt, siis on ikka midagi väga valesti. Paluks riigikontrollil uurida ka teenuste kättesaadavuse sõltuvust vajadustega, hoolduse ja taastusravi kättesaadavust ja omaosaluse suurust ning töötavate inimeste tööturuteenuste ja toetuste kasutamise suurust. See oleks ainult väike osa lisakuludest. Tegelikkuses on töövõimetuspension ja puuderaskusastme toetus ehmatavalt väike ja vajaks kaasajastamist Euroopa Liidus. Puuetega inimesed elavad süvavaesuses ja neid tuleks oluliselt rohkem toetada kuid mitte hirmutada toetuste ja pensionide äravõtmisega.
Kui näiteks mina kaasasündinud nägemispuudega inimesena lähen silmaarsti juurde, siis ta kontrollib mu nägemist, heal juhul selgitab kuidas silmi säästa, muuta keskkonda paremaks ja määrab õiged prillid. Peale simatilkade ja 3 operatsiooni lapseeas pole mulle mingit ravi määratud, sest seda pole olemas. Siit tulebki vahet teha nägemispuudel ja silmahaigusel. Silmahaigust olen põdenud ja sellega kaasneb silmapõletik ja peavalud, mille vastu aitab tablett või silmatilgad. Nägemispuuet aga ravida pole võimalik isegi kaasaegse meditsiinitehnika võimaluste juures. On nagu on.
Samas on mulle vajalikud prillid kallid ja nende ostmisel olen vaid korra elus kasutanud abivahendikaarti, et klaasidele 50%list soodustust saada. Seegi oli 6500 kroonilisest summast vaid 1125 krooni. Paraku pöörduvad minu poole puudega inimesed, kes ei tea millisest firmast abivahendit osta, kuidas neid soodustingimuste alusel kompenseeritakse, kui praktiliselt igal pool on raha otsas. Sarnased olukorrad on ka töötukassas, rehabilitatsiooniasutustes, täiend ja õmberõppel. Arvan, et sellised otsused on vildakad ja oma olemuselt haiged. Kahtlemata on paljudele puuetega inimestele määratud raskusaste kroonilise haiguse (nt diabeet, epilepsia, luuhõrenemine, reumatoidartriit, südamepuudulikkus, alkoholism, rasvumine, parkinsoni tõbi jne) aluselm, sest inimene pole õvimleine töötama või peab oma kroonilise haiguse tõttu tegema suuri lisakulutusi teenustele, ravimitele, abivahenditele, hooldajale, kõrvalabi vajaduse tõttu otsima inimest, kes teda saadeks, abistaks või aitaks.
Mulle meeldib Gennadi Vaheri poolt saadetud arvamus Eesti Puuetega Inimeste Fondist:
PUUE EI OLE HAIGUS ja PUUDEGA inimene EI OLE HAIGE inimene.
Jah paljude puuete (eriti liitpuuete ja krooniliste haiguste) korral võib kaasneda ka enam tervise probleeme ja haigusseisundeid, mille tõttu on sellistel inimestel ka suurem vajadus retseptiravimite järele, kuid selle alusel ei saa mingil juhul teha üldistusi kõigi puudega inimeste kohta ja järeldusi puudetoetuste sihtotstarbelise kasutamise või vajalikkuse kohta. Suurema osa puuete (liikumis-, nägemis-, kuulmis- jne. funktsioonihäirete esinemine või puudumine) korral võib inimene tervisliku seisundi mõttes olla täiesti terve inimene, kes ei vaja retseptiravimit, kuid kellel on muud puudest tingitud lisakulud, mis aitavad tal toime tulla oma puudega ja võimaldavad tal osaleda ühiskonna elus. Soovin Riigikontrolli personalile edu ja arukat süübimist ka puuetega inimeste probleemidest arusaamiseks, et mitte teha ükikute aspektide alusel puuetega inimestele nii kaalukaid ja valulisi otsuseid nagu puudetoetuse või töövõimetuspensioni kaotamine.
Ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja arvamus:
Puudetoetuste maksmine peab jätkuma
Tallinna Puuetega Inimeste Koda taunib Riigikontrolli poolt avaldatud puuetega inimeste toetussüsteemi auditis toodud soovitust igakuise puudetoetuse maksmise lõpetamiseks. Riigikontrolli auditis avaldatud puudetoetuse kasutamise käsitlus lähtus vaid abivahenditele ja ravimitele tehtud kulutustest, kuid tulenevalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest on puuetega inimestel lisaks eelpool mainitud komponentidele ka teisi puudest tingitud
lisakulutusi- transport, erivajadused riietusele ja jalatsitele, suurenenud enesehoolduse ja majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus ning kommunikatsioonivahendite kasutamine.
Puuetega inimeste toimetulek sõltub paratamatult oma teiste pereliikmete sissetulekutest. 2009.a. läbiviidud puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitleva sotsiaaluuringu andmetel on paljud puuetega inimesed ja nende pered vaesuse piiril elavad- 2008.a. oli 21 % toimetulekutoetuste saajate hulgast puuetega inimestega seotud leibkonnad.
Uuringu andmetel on puuetega inimesed võrreldes teiste toimetulekutoetuste saajatega halvemas olukorras, kuna puuet mitteomavad inimesed saavad toimetulekutoetust kasutada täies mahus oma baasvajaduste rahuldamiseks, siis puudega inimesed peavad osa saadud toimetulekutoetusest kulutama oma puudest tingitud lisakulude
kompenseerimiseks- nt. ravimite omaosalus, hooldusvahendite omaosalus ja muu selline, mida igakuine riigi poolt makstav puudetoetus ei kata täielikult.
Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige Rita Gorushkina, kellele on määratud raske liikumispuue: „Minu lisakulud tulenevad transpordi kasutamise vajadusest, abivahendite soetamisest ning riiete ja jalatsite hooldusest. Minul kulub puudest tingitud lisakulude katmiseks kordades rohkem kui hetkel makstav puudetoetus. Oma puude tõttu tuleb mul teha lisakulutusi ligi 3000 krooni eest kuus, samas kui tööealiste puuetega inimeste igakuine puudetoetus jääb vahemikku 260-840 krooni.“
Tallinna Puuetega Inimeste Koda leiab, et puuetega inimestele makstav igakuine puudetoetus on hädavajalik katmaks puudest tingitud lisakulude osalist hüvitamist. Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 21-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku üle 21 000 puudega inimese, kellest 4500 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.
Ja Auli Lõokese arvamus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust:
Liikumispuudega inimesed: igakuiste toetuste äravõtmine oleks väga küüniline
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ei jaga riigikontrolli seisukohta, et puudega inimeste toetussüsteem raiskab raha ja igakuiste rahaliste toetuste maksmine tuleks lõpetada. Riigikontroll võttis vaatluse alla tööealiste inimeste igakuiste puudetoetuste kasutamise, lähtudes eeskätt kahest komponendist – ravimid ja abivahendid.
Liikumispuudega inimeste liidu teatel on tegemist äärmiselt lihtsustatud lähenemisega puudega inimese lisakulude hindamisel. «Tõepoolest, riigikontroll saab kokku lugeda, kui palju retseptiravimeid on ostetud või abivahendeid soetatud, kuid kaugeltki kõik abivahendid pole abivahendite nimekirjas ja on palju ravimeid, mis on käsimüügis. Liikumispuudega inimeste lisakulude ring on palju laiem,» selgitas liidu tegevjuht Auli Lõoke.
Tööealiste igakuine puudetoetus jääb tema sõnul 260-840 krooni vahele. «Tegelikult on õppiva ja/või töötava ning muidu ühiskondlikult aktiivse inimese puudest tulenevad lisakulud kordades suuremad,» märkis Lõoke. Selles, kui palju liikumispuudega inimene kõrvalabi ja lisateenuseid vajab, on tema sõnul tervisliku seisundi kõrval kõige olulisem ligipääsetav keskkond: kohandatud kodu, (inva)transport, liikumisvabadus tänaval, töökohas, koolis. Liikumisvabaduse puudumisel peab seda korvama isikliku abistaja teenus.
«Kas riigikontroll teab, kui palju kulub liikumispuudega inimesel tööl käimiseks ja igapäevasteks asjaajamiseks raha invatranspordile? Palju puudega autoomanik kulutab bensiinile, sest tal puuduvad muu transpordi kasutamiseks alternatiivid? Töötav liikumispuudega inimene ei saa endale lubada, et ta profülaktilise taastusraviga ei tegele. Veelgi enam, kui ta tahab töövõimet säilitada, peab ta oma tervist kaitsma ja turgutama kordades enam, kui mittetöötav puudega inimene,» rääkis Lõoke.
Noor, kes on päeval elektriratastoolis iseseisev, võib vajada hommikul ja õhtul abi hügieenitoimingutes ja riietumisel. Ideaalis peaks isikliku abistaja teenus olema talle kättesaadav ööpäevaringselt.
Rääkides töötavatest puudega inimestest ei tohi Lõokese sõnul unustada neid, kellest tervislikust olukorrast tingituna ei saa kunagi maksumaksjaid. «Sotsiaalse isolatsiooni süvenemine on paratamatu, kui elatusallikaks jääb üksnes napp töövõimetuspension,» märkis ta.
«See on poliitiline otsus – kas soovime puudega inimestest võimalikult toimetulevat ühiskonnaliiget ja toetame seda igati või mitte. Toetuste äravõtmine oleks eriti küüniline olukorras, kus teenused kas puuduvad või pole kättesaadavad ühtemoodi kõigis Eesti omavalitsustes,» lisas ta.
Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht:
Usun, et teist paljud on juba kuulnud, et Riigikontroll avaldas auditi "Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel", milles esitatakse mitmeid soovitusi ja näidatakse süsteemi puudujääke.
Näiteks näitab audit, et vaid 15,4% nendest puuetega inimestest, kellele oli puudest tulenevaks eeldatavaks lisakuluks määratud abivahendi (näiteks ratastooli) soetamise või kasutamise kulu, oli ostnud abivahendeid.
Kogu audit ja Riigikontrolli pressiteade on kättesaadavad siit:
Oleme tänase jooksul mitmeid kordi meediaga suhelnud selle auditi osas ning peatselt annan intervjuu ka Kanal2-le ja AK uudistele. Meie seisukoht on selline, et EPIK ei toeta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste lauskaotamist. Küll aga oleme nõus, et ravimite (retseptiravimite) süsteem vajab üle vaatamist ja puuetega inimestele soodsamaks muutmist ning toetame ka kehtiva abivahendite süsteemi üle vaatamist. Lisaks arvame, et rehabilitatsiooniteenus peab olema kättesaadav enne puude määramist. Oleme toetaval seisukohal, et tulevikus peaks tööealistele puudega inimestele määrama töövõimet, mitte töövõimetust. Rõhutan, et need on meie esmased seisukohad ning erinevad kommentaarid ja tagasiside on igati oodatud.
Sotsiaalministeerium: puuetega inimesed vajavad alati toetust
Riigikontrolli puuetega inimeste toetussüsteemi puudutav audit ei arvestanud nende teisi kulutusi peale ravimite ja abivahendite, seetõttu ei pea sotsiaalministeerium õigeks järeldust toetuste maksmine lõpetada.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull ütles, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramisel võetakse lisakuludena arvesse mitmeid erinevaid kulukomponente.
«Riigikontrolli auditis käsitleti neist vaid kahte – ravimeid ja abivahendeid. Audit ei käsitlenud transpordile, eririietusele ja –jalatsitele, vajalike teenuste
ostmiseks jne tehtavaid kulutusi. Seetõttu ei saa teha järeldust, et puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste maksmine ei ole põhjendatud,» sõnas Sõmer-Kull.
«Mis puudutab töövõimetuspensioni suuruse viimist sõltuvusse inimese töisest sissetulekust, siis seda tuleb hoolikalt kaaluda. Süsteemi muutmise tulemus võib viia teatud hulga inimeste tööhõivest väljumiseni või mitteformaalse töötamiseni. See oleks aga vastuolus meie eesmärgiga soodustada puuetega inimeste töötamist,» selgitas Sõmer-Kull.
Sotsiaalministeerium on omapoolsed vastused riigikontrolli soovitustele edastanud ning need on auditis ka kajastatud. Riigikontroll leidis täna avaldatud auditis, et praegune puuetega isikute ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem ei ole säästlik ega täida oma eesmärke, sest riik ei suuda igakülgselt inimeste puudest tulenevaid lisakulusid hinnata ning töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tuludest. Muuhulgas soovitati kaaluda puuetega inimestele igakuiste rahaliste toetuste maksmine lõpetada, kui on tõstetud neile antavat ravimite ja abivahendite ostmise soodusmäära.
1 kommentaar:
Postita kommentaar