Täna harjutasime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas puuetega inimeste ja tegevuskeskuse külastate evakueerumist. Kokkuvõtteks saab öelda, et olime hea meeskond. Suur osa sellest oli meie päästeameti koolitajatel, kes meid koolitasid ja õpetasid. Kui tuletõrjekellad helisema hakkasid, siis lahkusime majast tagumiste väljapääsude kaudu ning ootasime uste juures, et keegi majja ei siseneks. Inimesed evakueeriti hoovimajja, kus oli soe ja mugav istuda ning vestelda. Kokku oli seal inimesi 36, sest sinna suunasime ka need külastajad, kes tahtsid keskusesse tulla. Isegi minu üllatus oli suur, kui inimesednägid 2 paakautot ja 1 päästesõiduautot ja tuletõrjujait ning sellegipoolest tahtsid nende vahelt majja siseneda. Suits saadi välja aga meie turvafirma saabus objekti ette peale 15 minuti möödumist. Turvaauto lahkus ilma turvafirma töötajate väljumata. Sellised turvamehed siis meil. Küllap näitab see turvafirma suhtumist, sest meie töötajaga võeti häire alguses mobiililt ühendust. 5 minutiga olid päästjad kohal ja sisenesid 7 minutiga hoonesse. Selleks ajaks olid meie maja inimesed õues, v.a. ratastoolis "klient", kes hiljem välja toodi 2 päästja abil. Piltide tegemiseks küsisin luba ja neid sai täpselt 112. Muigama ajas. Päris hästi saime hakkama, eriti kui võrrelda turvafirmaga, kes hooneni ei tulnudki. Raske õppustel, kerge kriisiolukordades. Loodan, et seda tegelikkuses vaja ei lähe. Samas järgnes hiljem klubiruumis kokkuvõtete tegemine, õppejõudude nõuanded ja päästjate kommentaarid, sest neile oli meie majas õppused esmakordsed ja ka neile oli see õppus õppetlik. Meeskonna töö toimis ja Tauno meie pealikuna oli tegija heas mõttes. Suitsu oli tunda hiljemgi ja see ajas mind läkastama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar