Sajab ja sajab. Lumi tuli Tallinna. Küll on tore, sest juba lapsepõlvest mäletan, et oma sünnipäevaks ootan valget maad. Sel aastal siis tuli seda valget lund ikka päris palju. Reedel sai üks sünnipäevapidu kodus maha peetud, salatit ja torti söödud, tantsima seekord ei hakatudki. Aga naabritädi oli ikkagi kuri ja riidles, et trepid lumiseks trambime ja lapsed uksi kinni lahti teevad. Ah ei saa mina nendest pensionäridest aru, sest peale meie noormeeste on majas teisi inimesi ka tervelt 14 korteris, kuid süüdi alati meie omad. Igaüks võib ju arvata, kuid mitte alusetult süüdistada. Soovisin head päeva ja tõmbasin ukse kinni ja panin lukku. Vot sellist elu siis Mustamäel elataksegi. Memmed ruulivad. Lapsed kuulavad muusikat kõrvaklappidega ja meie saame sõimata, et suitsetame, kuigi suitsu me ei tee. Ei usu et aitaks iga keeldu ja arvamust sildiga uksele panna. Naeratades teretan tädikesi, onusid ja rohkem ei suhtle. Mis nendega ikka vaielda.Ilus on ja meie pere noored Imre, Rene ja Merle olid värske lumelaidaga ja harjaga ametis. Laupäeval sai auto puhtaks ja pühapäeva hommikuks oli taas auto lumekuhja
all. Nii siis klõpsisid vanad pilte rõdu pealt ja noored kraapisid lund hangedesse. Tegelikult meeldib mulle pehme ja kohev lumi rohkem kui Arkole, sest tema jääb kohe igale poole kinni ja siis on jama, et ei saa ei edasi, ega tagasi. Õnneks Kristiine keskuse juurde saime pargitud ja poes oli jälle lahe shoppata. Nii sai Rene endale sooja kampsuni, mina Seppela kliendikaardi ja Arko endale saapaid proovida. Igaühele midagi. Rocca al Mare Prismas olid ka õiged ja magusad mandariinid müügil, grillkana oli ka hea. Tein autost pilte Mustamäest, sest oli mida vaadata. Eriti lumi valgusfooridel ja päikeseloojang. Nii ilus tali tuli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar