Tööle saamisel on abi õigeaegselt saadud õigusnõustamise abil, sest abivajajad on osanud abi küsida. See on üks hea ja positiivne uudis. Samas ei saa väita, et muukeelne elanikond infot kätte ei saa, sest statistika näitab, et ligi 90% abiküsijatest on vene keelt kõnelevad inimesed. Millal küll alustatakse riigi keele õpetamist muukeelsetele, et inimesed saaksid Eestis elades suhelda eesti keeles. See on ka minu arvates üks suur riskitegur, mille pärast inimesed arvavad, et neid ei võeta tööle. Paraku on nii, et paljud tänapäeva noored oskavad suhelda ladusalt inglise keeles, kuid hätta jäävad vene keeles suhtlemisega.
Ligi pooled õigusteenuste büroo klientidest saavad nõustamise järel uuesti tööle, selgus abilinnapea Merike Martinson külaskäigul Õigusteenuste Büroosse.
Abilinnapea Merike Martinson tutvus SA Õigusteenuste Büroo tööga, saamaks ülevaadet büroo peamistest klientidest ja õigusalastest probleemidest. Õigusteenuse Büroosse pöördutakse valdavalt tööõiguse, sh töötuskindlustuse küsimustega, järgnevad perekonnaõiguse ja võlaõiguse probleemid.
73% nõustatavatest on mehed, 88% abistatutest on tööealised ja –võimelised, sama suur protsent on eesti keelt mittevaldavaid isikuid. Maikuus teostatud tööõigusabi teenuse seire näitas, et 56% puhul oli tegu positiivse lahendusega. „Eriti rõõmustav on, et 44% seires küsitletutest oli taas tööd saanud, mis näitab, et teenus toimib tulemuslikult ja pöördujad saavad õigusbüroost kompetentset nõu ja abi, “ ütles Martinson. „Kindlasti jätkab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet büroo tegevuse toetamist ka edaspidi, kuna tegu on vajaliku teenusega.“
Tänavu on üha enam kasvanud pöördumine perekonnaõiguse küsimustes ning pöördujateks on enamasti naised. Peamised teemad on lahutus, eestkoste seadmine, elatise suurendamine, vastuväite esitamine elatisele, isaduse tuvastamine ja lapse elukoht, ühisvara ja testament jm.
93-95% Õigusteenuste Büroosse pöördujatest on tallinlased.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar