Suveblogi: Eestimaa suvi on lahe, ilus ja mõnus

Küll ma sooviks, et suvi kestaks veel. Aga vähemalt 9 kuu pärast on taas suvi. Sel aastal pidime küll seda suvesooja kaua ootama aga ta tuli siiski. Seda näitas kraadiklaas Jõgevamaal augustikuu alguses ja lisaks suplustele sai marju korjata, ringi  reisida.  Minu viimase kümne aasta lemmikuks ujumiskohaks on jäänud ja seesaarejärve on ikka nii mõnus, puhas ja armas RMK looduskoht. Seal on vaikus ja rahu ja männimetsa õhk, järvekarbid, telgid... Arko on ka, sest ilma temata ma ujuma ei pääseks aga vaatamata sellele, et ta ise ei uju, siis mind on ta mitmel korral sinna ujuma viinud. Olen selle eest tänulik talle ja rõõmus nende koosviibitud hetkede üle. Arko ema on ka üks lõpmata kena ja armas inimene, kes meid rõõmuga koju ootab ja hea ja paremaga kostitab. Sel suvel sain ka õunu ja sõstraid korjata ning puhkust veeta. Nii juba üle kümne aasta. Suvest on tore mälestus piltidena ja küll tahaks ennast kätte võtta ja pildid ära ilmutada. Unistan, et kohe albumitesse saaks panna teemade kaupa. Et olekski päris lilliepildid, loodusfotod, hetked ja inimesed koos erinevate sündmustega aastate kaupa. Vahel küll Arko viskab nalja ja küsib, et kas pole veel piisavalt aga minu jaoks on iga pildiga kaasnev hetk, mälestus ja kogemus. Punased sõstrad toovad kohe suhu selle maushappuka maitse ja päikesepaiste ning suve.