4. aprill 2014

Puuetega inimeste koda: töövõimereformi jõustumine 2015. aasta suvest ei näi realistlik

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul tuleks töövõimereformi tegemisel kaaluda seda, kui suure töötasu juures võiks puudega inimese toetusi vähendama hakata, et inimene oleks ikkagi motiveeritud tööl käima.
Ametiühingud aga muretsevad, et reform võib rahapuudusel kümne aasta pärast lõppenud olla, vahendas "Aktuaalne kaamera." Töövõimereformile oodatakse eri organisatsioonidelt ettepanekuid järgmise nädalani. Eesti puuetega inimeste kojas tutvuti täna töövõimereformiga. Inimestel on kahtlusi, tõdeb koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm, selgitades, et reformi jõustumine 2015. aasta suvest ei näi realistlik ja seda võiks poole aasta võrra edasi nihutada. Üks probleem puudutab seda, kui suur peaks olema töötasu, et selle kõrvalt võiks hakata toetusi vähendama. Praeguse kava kohaselt on see 640 eurot, kuid see võiks olla seotud keskmise palgaga, leiab Haukanõmm. "Oluline on aru saada ka sellest, et puudega inimesel tööl käimine tunduvalt suurem rahaline ja ajaline kulu ning üldse füüsiline pingutus. Kui me võtame ära motivatsiooni teenida lisatulu liiga madala piiriga, siis ma arvan, et see võib saatuslikuks saada," rääkis ta.
Ametiühingute keskliidu juhatus kinnitas, et ei saa käimasolevat töövõimereformi toetada ning oluliseks peavad ametiühingud rahalist jätkusuutlikkust ehk siis seda, et reformi rahastamine jätkuks ka pärast seda, kui Euroopa Liidu raha pole enam sellele projektile toeks. Ametiühingute hinnangul peab reform arvestama ka inimkesksust. "Kolm asja: tänased töökohad tervislikuks, vältida komisjonide ülesannete kattumist ning mitte jooksutada inimesi ilmaasjata töötukassa vahet, kui on võimalus teistmoodi inimestega suhelda ja nende aktiivsust tagada," selgitas ametühingute keskliidu esimees Peep Peterson. 
Minister Urmas Kruuse ütleb, et töövõimereformi eelnõu on kooskõlastusringil ning selle käigus annavad ametkonnad, ministeeriumid ja partnerid sellele eelnõule hinnangu. "Me soovime väga palju inimesi selle töövõimereformiga tagasi tööle tuua. Kui me räägime täna Eestis situatsioonist, kus meil on 100 000 töövõimetuspensionäri, ainult kolmandik on neist tööturul ja 2/3 on soov tulla tööturule," rääkis Kruuse.
Mittetulundusühing Abikäsi on erivajadusega inimesi tööle aidanud juba kaks aastat. Juhataja Marko Simberg rääkis oma kogemusele toetudes, et reaalses töös on probleemideks tööandjate hoiakud ja samuti inimeste endi valmisolek tööle minna. Kõige kergem on tööle minna neil, kellel on varem käinud tööl. "Ta teab, mis see endast kujutab ja nüüd ta tahab jälle jalule seada. Sellist inimestega on kõige kergem," selgitas Simberg. "Kõige keerulisem on inimestel, kes on keskealised ja ei ole ühtegi päeva tööl käinud. Neil puudub ettekujutus, mida tööl käimine tähendab ja mida see endaga kaasa toob," jätkas ta.
Tervise ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse sõnul arutatakse eelnõu enne valitusele esitamist erinevate osapooltega veel kord läbi.
Toimetas Maarja Roon

Kommentaare ei ole: