Statistikaamet külastas meid

Meie perepoeg Imre oli see õnnelik inimene, kes sattus Statistikaameti valimisse. Leppis siis kokku, et küsitlejaga kohtuda ja andis iseenesest mõistetavalt minu telefoninumbri, sest leibkonnapea olen mina, kuna tema alles koolipoiss. Tädi oli visa mind ära rääkima ja nii ta eile lubaski kella 18 paiku tulla. Ootamine venis paaritunniseks ja nii juhtuski, et kella poole 9 ajal tuli vabandustega telefonikõne, sest eelmist vanaprouade juures lihtsalt läks 3 tundi, mis oli planeeritust rohkem. Lubasin tal tulla ja tegelikkuses läks pärast pereeelarve kokku löömisega aega 40 minutit. Arko klõpsis eurosid kroonidesse arvestada ja täiesti uskumatud on need summad, mis kuluvad 4 liikmelise pere peale mobiilidele, elektrile, kommunaalkuludele, kindlustusele, autokoolile, reisimisele jne. Kui maksad Internetis pidevalt arveid õigeaegselt, siis ei saagi aru, et nt aasta kulud nii suured on.

Raha tuleb, raha läheb. Aeg lendab ja kui küsiti kuidas hindame elu võrreldes 5 aasta taguse ajaga, siis arvasime üksmeelselt, et elu on läinud paremaks ja võrreldes viimase aastaga minu sissetulekud natuke väiksemaks, sest loobusin raamatupidaja lisatööst. Kui küsiti, et milliseks hindan elu aasta pärast, siis optimistina ikka paremaks. Enne küsitleja lahkumist anti meile kodutööd 2 nädala kulude ülestäheldamiseks, mille andsin küll meie uuringusse sattunud poja teha. Eks näis siis, mis välja tuleb. Samas olles ise kunagi ammu Statistikaametis küsitlejana ja rahvaloendajana töötanud, siis tean kui oluline ja vajalik on selline statistika. Küsitleja oli rahul ja viisakas. Eks siis kohtume jälle paari nädala pärast.