22. juuli 2013

Käisime invaspordilaagris Elvas

19 - 21-juulil 2013 oli tore ja sportlik nädalavahetus Elvas, Tartumaa tervisespordikeskuses, kus saime puhata, mängida ja sportida ja vihm meid ei seganud. Natuke nniiske ja rõske oli, kuid sellepärast küll midagi tegemata või osalemata kellelgi ei jäänud, sest üks naine tuli isegi oma 50.sünnipäeval laagerdama. Rahvast oli
kohal 90 inimest ja rõõm oli taaskord tegutseda, vestelda ja ennast proovile panna. Arkoga koos sain osaleda teeraja orienteerumises, kus distants oli 1,7 km, kus oli päris raske rada ja puujuurte ning mäest üles nügimisel kippus minul jõudu väheseks jääma aga mind aitasid välja tublid narvakad, kes enne meist mööda
jooksmist aitasid ratastooli tagant lükata. Osaleti veel boccia võistkondlikus mängus, laskmises, discgolfis, istevõrkpallis, mälumängus, ratastooli vigursõidus ning sõudeergomeetril läbida 500 meetrit. Seda proovisin minagi ja päris hingeldama võttis aga mul oli võrdväärne konkurent Mart Tähepõld, kes head ja ühtlast tempot hoidis. Aga arvestus käis siiski eraldi ja mul oli tõepoolest hea meel, kui mulle 1. koha eest naiste arvestuses diplom kätte anti. Tore, et ka meie peale mõeldakse ja me ainult kõrvaltvaatajate rolliga ei pea piirduma. Iga ala viis läbi eraldi korraldaja ja nii oli sisutihedat tegevust paljudele.
Väino Marjak tegi sellise viktoriini, et kohe andis mõelda ja ajusid ragistada aga selles saime me võistkondlikult 3. tulemuse ja jäime 2. kohale alla ainult 1 punktiga. Veel toimus laupäeval 2 tunnine mõttetalgus Eesti Invaspordi Liidu tuleviku ja ootuste osas. Sai sealgi kaasa räägitud, sest liit - see oleme kõik meie, alustades üksikisikutest ja lõpetades klubide ja ühingutega, kes kõik liitu kuuluvad.  

Lõpetamine sai alata siis, kui kõik võistlused olid peetud ja siis tuli jällegi päike välja. Arko oli Signe Falkenbergile abiks veel diplomite kätte andmisel ja nii saigi see laager otsa. Elamine oli mõnus, 2kohalistes kämpingutes männimetsa sees, kuid meie magamist segas vihmavee solin ja käbide kukkumine. ikka pots ja pots ja siis krrrr veeresid käbid mööda katust alla. Naljakaski see metsa elu. Õhtuks jõudsime Arko juurde koju, kus laual auras soe värskekapsa supp, mille ema valis oli keetnud ja see maitse suurepäraselt. Sellele järgnes veel Toomase köetud mõnus maasaun ja und ei pidanudki pärast kaua ootama... Puhkus suvel on ikka kõige parem puhkus. Igaühe jaoks midagi, toredat vestlust ja meeldivaid mälestusi, mis ka valikuna siit nähtavad on. 

Loe veel laagri kohta:

Kõik on võimalik, kui tead, kuidas!

Kommentaare ei ole: