Selline siis oligi viimane Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mis toimus 15.oktoobril 2013 Haabersti hooldusravikliinikus ja teemaks oli ravimitega
varustamine ja apteegisoodustused. Koosolekul osalesid: Mark Levin, Tiia
Tiik, Maarika Lillemäe, Alar Sepp. Külalised: Liia
Kalv, Kristel Kivinurm, Sten Nurmeta, Heikko Tiits, Rivo Endla, Andra Kaasik,
Kerli Vahar. Puudusid: Eva
Gustavson, Anna Krais, Matti Tarum, Maret Maripuu, Margarita Tsernogorova.
Mark Levin selgitas, et meil
on ravimitega varustajad hulgimüügifirmad (nt apteegiketid jmt) ja Tartu Ülikool
koolitab proviisoreid ja farmatseudid õpivad Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Alar Sepp teatas, et
kutsus oma üliõpilased koosolekule, sest nad seda ala õpivad ja saavad näha
meie komisjoni tööd. Meil on ravimite müük omanikukeskne. Loogiline, et kui
apteegil on omanik, siis tema ka apteeki peab. Meil on praegu apteekides
palgatöötajad.
Mark Levin küsis, et kuidas on praegu olukord apteekides? Kellel praegune seadus lubab olla
juhatajad? Alar Sepp selgitas, et apteekides on juhatajad, kellel seaduse järgi peab olema proviisori haridus.
Praegu teevad apteekrid ära ka perearsti töö, nõustavad inimesi, annavad
ravimiinfot jmt. Praegu on arutatud, et kas tuua velskrid tagasi, sest arsti
järjekorrad on pikad. E-tervisel on võimalus ligipääs ravimite kasutamisele ja
IT-lahendused võimaldavad pakkuda selliseid lahendusi, et apteeker ei näe
terviseandmeid, kuid näeb ravimeid, mida inimene kasutab ja oskab soovitada,
nõustada kliente. Nõustamiseks on vaja palju rohkem meditsiinilisi teadmisi. Mark Levin tundis huvi, et kas
oleks mõeldav, et farmatseutidel oleks juures 4. aasta ja nad saaksid farmaatsiatehniku
kutse. Alar Sepp rääkis, et
Ameerikas on apteegid erinevad ja on sellised kohvikute sarnased asutused, kus
töötajad jagavad oma teadmisi, nõuandeid, soovitusi, on ka tervisetooteid
müügil jmt. Külaline rääkis, et tema õde töötab apteegis ja seal on klienditeenindajad ning nõu anda saab apteegi
juhtajad, proviisorid.
Mina komisjoni liikmena tundsin huvi, et kas
on ka tehtud uuringuid või analüüse, et kui suu osakaal on apteegis
retseptiravimitel? Mark Levin teadis, et see
osakaal on 75%. Maarika
Lillemäe: mina ei ole aru saanud, et kuidas kirjutatakse retsept välja
ravimile, mille hinnast inimene ise maksab 100%. Mina teadsin, et suure
tõenäosusega on tegemist uute ja eriliste ravimitega, mida ei ole kantud
sotsiaalministeeriumi soodusravimite nimekirja. Loetelu muutub paar korda
aastas aga kõiki ravimeid sinna soodustusega ei kanta ja nii saab inimene
retsepti ja maksab ise oma ravimite eest. Mark Levin rääkis, et sellisteks retseptiga müüdavateks toodeteks on ka abivahendid ja unerohud.
Alar Sepp tundis muret, et meil
on probleemiks ka apteegikettide osakaalu suurenemine, mis seab surve alla
väikeapteegid. Suurtel kettidel on omanikud, kellel puudub eriharidus ning võib
olla ebaeetiline konkurents, survestatakse üksikomanikke, kettidel on pikad
maksetähtajad, soodustused jne. See on ohtlik tendents. Samuti on käidud välja
mõte, et ravimid kauplustesse tuua. Mina küsisin informatsiooni mõttes järgi, et kas
koduõde ostab ka inimesele ravimeid välja, kui inimene neid vajab ja ise
liikumisraskuste tõttu apteeki ei suuda minna? Kuidas on ravimite kasutamine
hooldusravikliinikus viibimise ajal? Mark Levin:
koduõde ei osta ravimeid, inimene maksab ise oma ravimisega seotud materjalid
ja ravimid kinni. Ainult ämmaemandal on õigus ravimeid välja kirjutada.
Retseptiravimeid kirjutab välja perearst. Kui inimene tuleb meile hooldusravi
haiglasse, siis tavaliselt ta võtab oma ravimid ise kodust kaasa.
Valuvaigisteid antakse haiglas. Alar Sepp teadis, et meil
on Tallinnas munitsipaalperearsti keskused ja siit küsimus, et kas on mõeldavad
ka riigiapteegid? Mark Levin selgitas, et nõukogude ajal olid meil riigiapteegid, kuid nüüd on eraapteegid. See ei oleks
võrdne konkurents. Külaline avaldas arvamust, et tema
arvates peaksid apteekides töötama eriharidusega inimesed.
Mark Levin küsis, et kas
õppeprogrammides peaks olema rohkem praktikat? Üliõpilased vastasid, et
heameelega näeksid seda, et üks lisaaasta oleks juures. Mark Levin rääkis, et need inimesed, kes apteegis töötavad vajavad rohkem teadmisi. Praegu on nii,
et kui farmatseut lõpetab 3aastase õppe ja seejärel soovib minna edasi õppima
proviisoriks ülikoolis, siis ta peab uuest õppima 3 + 2 aastat magistrantuuris. Mina rääkisin oma kogemusest, et meil
sotsiaaltöös on nii, et kui mina õppisin rakenduslikus kõrgkoolis kaugõppes 3,5
aastat, siis peale seda sain astuda magistrantuuri ja selle lõpetasin 2
aastaga. Kas meditsiinis ei peaks sarnane olukord olema võimalik? Alar Sepp:
proviisorid õpivad rohkem erialaaineid, nt keemiat jmt. Soome ja põhjamaade
näitel on kõik võimalik ja on integreeritud õpe. On ka nii olnud, et meie kooli tullakse
õppima Tartu Ülikoolis ja siis on võimalik ainepunkte üle tuua. Kuna õppekavad
ei ühti, siis on teoreetiline õpe ja praktiline õpe, mis on pealiskaudsem. Meil
on tervishoiukõrgkoolis eurorahad, millega on laboratooriumid sisustatud ja on
loodud suurepärased võimalused. Alar Sepp teatas, et perearsti õdede tähtsus on tõusnud ja mina saan oma pereõega kõik asjad korda
aetud. Elanike tervishoiu teadlikkus peaks tõusma. Maarika
Lillemäe tundis muret, et meil inimesed ei mõista ja ei väärtusta oma tervist, on
alkoholiprobleeme, ei ole sundravi. Küll tegeleme probleemidega, kuid
ennetustööga on vaja rohkem tegeleda. Mina selgitasin, et inimene peab ise hoidma oma tervist ja vastutama oma tervise säilimise eest. On
palju inimesi, kes ei osta retseptiravimeid erinevatel põhjustel välja ja seda
näitavad ka kiirabide väljakutsed ja EMOde vastuvõttudes järjekorrad. Inimesed
peavad muutuma teadlikumateks ja oma tervist hoidma ning ravima oma haiguseid
arstide ettekirjutuste järgi. Külaline rääkis, et tema
näeb tulevikus e-apteekidena, kus inimene tellib ravimid endale postiga koju.
Mark Levin koosoleku juhatajana selgitas, et inimene peab teadma mida ta teeb ja apteegis suhtlemine peab jääma. Isiklik
kontakt on oluline ja apteekril on nõustaja roll, kui märkab, et ravimitoos on
suurem, siis saab sekkuda ja selgitada inimestele. Lõpetuseks tahan öelda, et peavad olema täpsed reeglid, millega saab aidata ja
millega ei saa olla tervishoiutöötaja. Ja ongi kõik, 4 aastat on möödunud Mastamäe halduskogus ja komisjonides ning minu töö sai sel korral tehtud. Oli huvitav, hariv ja arvendav koostöö paljude asjalike, uute ja toredate inimestega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar