Tallinna Ülikoolis rääkimas puuetega inimeste sotsiaalnõustamisest

Täna käisin Tallinna Ülikoolis rääkimas sotsiaaltöö eriala üliõpilastele sotsiaalnõustamisest ja tööst Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ning veel oma kogemutest klientidega ja peredega aga ka seadustest, õigusaktidest, riiklikest ja kohalike omavalitsuste toetustest, teenustest, abivahendikaardist ja ühistranspordi soodustustest. Samuti tööturuteenustest ja puuetega tööealiste reformist. Oli tore seista samas auditooriumis, kus veel aasta tagasi sai ise magistriõppes loenguid kuulatud ja eksamit sooritatud. Väärt kogemus ja tore oli näha nii palju noori sotsiaaltöö eriala üliõpilasi. Täna avaldati Tauno Asuja kommentaar ajalehele puuetega inimeste tööturu olukorrast. Oma kevadel kaitstud magistritöös tõin välja samad probleemid ja puuetega inimeste arvamused. Soovitan lugeda meie tegevjuhi artiklit. 

Puudega inimese tööle saamine sõltub tööandja eelnevast kogemusest

Avaldatud: 01. oktoober kell 21:46

Tööandjatel, kel endal olemas varasemast kokkupuuteid kas perekonnas, sugulaste või töötajate hulgas, pole puuetega inimeste töölevõtmine enamasti takistus. «Ettevõtetes läbiviidud uuringud on näidanud, et puuetega inimeste töölevõtmise kogemuse põhjal otsustab ettevõte puuetega töötajate arvu suurendada,» selgitas Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Tauno Asuja. Igapäevaelu toimetulekuraskuste ületamine on Asuja sõnul puuetega inimesed muutnud leidlikuks ning probleemide lahendamise oskus töökohal annab neile lisaväärtust.

Paljudel tööandjatel, kel aga antud kogemus eelnevast puudub, on suured eelarvamused ja hirmud puuetega inimeste osas- ollakse pigem ettevaatlikud ja tõrjuvad antud sihtgrupi töölevõtmisel. «Eks ikka ole nii, et teema, millest me ei tea, hirmutab või tekitab eelarvamusi mujalt kuuldu-nähtu põhjal,» tõdes tegevjuht.

Enamikel juhtudel puuetega inimeste töölevõtmisel ei ole vaja teha olulisi muudatusi töökeskkonna kohandamiseks. Ainult pooltel juhtudel on vaja midagi teisiti teha või kohandada töö juures ja neist omakorda pooltel juhtudel ei maksa see kohandamine tegelikult midagi. «Lihtsalt on vaja värsket pilku ja loovat ideed,» sõnas mees. Riik on juba viimased seitse aastat pakkunud tööandjatele riiklikke toetusi ja teenuseid, mis peaks soodustama puuetega inimeste tööhõive kasvu, kuid ettevõtjate hulgas on Asuja sõnul palju neid, kes ei ole neist võimalustest teadlikud.

«Neid  põhjusi, miks puuetega inimesi on täna  tööturul nii vähe, on erinevaid- alates sellest, et puuetega inimestel ei ole alati olnud kõigi teistega võrdseid võimalusi saada head haridust,» rääkis tegevjuht. Hariduse omandamise võimalused puuetega inimeste jaoks on viimaste aastate jooksul küll avardunud, aga paljude tugiteenuste puudumise tõttu on erialaste oskuste ja erialase hariduse omandamise võimalused siiski piiratud.

Suurimad takistused on tugiteenuste (invatransport, isiklik abistaja, viipekeele tõlk) ebapiisav maht või täielik puudumine ja ettevõtjate jäikus paindlikke töövormide juurutamisel (osaline tööaeg, kaugtöö). Asuja sõnul on puuetega inimeste hulgas palju neid, kes on pikalt olnud eemalt tööturult ja seetõttu nende motivatsioon tööle minna on väga madal. Suur takistus tööle saamisel on ka puuetega inimeste habras enesehinnang seoses negatiivsete kogemustega töö otsimisel. «Paljud puuetega inimesed on kokku puutunud tööandjate tõrjuva suhtumisega, kui on teada saadud, et inimene on erivajadusega,» rääkis Asuja. Tööotsijas tekib tagasilöök, seejärel juba trots ja hoop enesehinnangule.

Paljud puudega inimesed, kel välised puude tunnused puuduvad, ei kipugi oma puuet mainima tööle kandideerimisel. Tööandjad saavad puudest teada  alles siis, kui töötaja otsustab nende poole pöörduda sooviga näiteks lisapuhkust välja võtta.

Autor: Sirje Niitra