18. oktoober 2013

Uut: töövõimetoetusest ja reformist

Uurisin Sotsiaalministeeriumi kodulehelt reformi kohta ja panen siiagi huvilistele lugemiseks. Reformist lähidalt. Seaduse eelnõu „Töövõimetuspensioni skeemi ümberkorraldamiseks ja töövõime toetamise süsteemi loomiseks.“

Reformi eesmärk on aidata tööealisi tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja tööl hoidmisel, suurendada nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõime toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Töövõime hindamise metoodika viiakse uutele alustele.

Töövõimetuse protsentide määramise asemel hinnatakse, kas inimene on 
a) töövõimeline, 
b) osaliselt töövõimeline või 
c) inimesel töövõime puudub.


Uue süsteemi põhimõtted on järgmised:

tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tööturul hoida, töötada on võimalik ka vähenenud töövõimega;

inimene peab oma käitumisega terviseriske ennetama ning olema valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda;

tööandjad peavad rakendama tegevusi töökeskkonna parandamiseks ning looma võimalused tervisekahjustusega inimese töötamise soodustamiseks;

riik peab toetama nende põhimõtete elluviimist.

Üleminekuperiood – SKA asemel hakkab töötukassa maksma töötamisetoetust, alates 1. juulist 2015 kestusega 5,5 aastat.  

 


Hüvitise maksmisel töövõime kaotuse korral liiguvad riigid töövõimetushüvitiste ja töötushüvitiste kombineerimise poole. Samuti kasutatakse järjest enam praktikat pakkuda hüvitise asemel rehabilitatsiooni.

OECD on märkinud, et Eesti töövõimetuspensionide tase on madal ning aktiveeriva mudeli rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata ka piisava sissetuleku tagamisele töövõime täielikul puudumisel.

Uues skeemis ei määrata vähenenud töövõimega inimesele pensionit ega anta pensionäri staatust. Töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust.

Töövõimetoetus on piiratud töövõimega isiku garanteeritud sissetulek. Seda makstakse kahes erinevas suuruses. Kuna nii OECD kui Euroopa Komisjon on märkinud ära Eesti töövõimetuspensionide madalat taset, on töövõimetoetuse suuruse arvutamise aluseks praegu võetud tänane töötasu alammäär (320 eurot), mis on töövõimetoetuse määraks ning mida makstakse juhul, kui inimesel töövõime  puudub. Osalise töövõime korral makstakse toetust pooles määras, s.o 160 eurot.

Uus töövõimetoetuse määr on indekseeritav analoogselt tänastele pensionitele. Seega kasvab töövõimetoetuse suurus tulevikus sarnases tempos kui praegu töövõimetuspension.

Töövõime puudumisel ei pea inimene toetuse saamiseks olema aktiivne ega otsima tööd. Siiski on tal kohustus järgida arsti poolt ettenähtud raviplaani ning osaleda ettenähtud rehabilitatsioonis. Kui isik soovib ja suudab tööd otsida,  võib ta end soovi korral töötuna arvele võtta.

Osalise töövõimega isik peab toetuse saamiseks töötama või mittetöötamise korral end töötuna Töötukassas arvele võtma ning osalema aktiveerivates meetmetes.

Kui isikul on õigus töötuna arvel olles saada töötuskindlustushüvitist, makstakse talle kõigepealt seda. Seega määratakse töövõimetoetus alles siis, kui töötusriski kattev toetus on ammendatud.

Näide: isik haigestub ja saab 6 kuud haigushüvitist. Kui ta ei ole 6 kuuga tervenenud ja ei suuda tööle naasta ega uut tööd otsida, maksab töötukassa talle töövõimetoetust. Poole aasta pärast on isik tervenenud ning hakkab otsima tööd. Kuna ta enne haigestumist töötas ning tal on täitunud nõutav töötuskindlustusstaaž, maksab töötukassa talle tööotsimise ajal töötuskindlustushüvitist.

Kui isik ei täida talle seatud aktiivsusnõudeid, võib töötukassa toetuse maksmise peatada või lõpetada vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse regulatsioonile.

Alla 30-aastane õppiv isik ei pea end toetuse saamiseks töötuna arvele võtma, õppimine kuni 30. eluaastani on võrdsustatud töötamisega (aktiivne olemisega). Eeldatakse, et 30. eluaastaks on omandatud esmane tasemeharidus. See tähendab, et tervisekahjustusega õppiv isik võib saada töövõimetoetust, kui tema põhitegevuseks on õppimine.

Töövõimetoetust makstakse ka töötamise korral. Antud juhul on eesmärgiks soodustada tervisekahjustusega inimese töötamist, eeldades, et tervisekahjustuse tõttu ei suuda ta töötada samaväärselt terve inimesega. Toetuse maksmine ja suurus sõltuvad igakuise töötasu suurusest. Kui isiku töötasu ületab kahekordset töövõimetoetuse määra (640 eurot), siis hakatakse toetust vähendama. Võttes arvesse, et töötamine peab olema tulusam kui mittetöötamine, vähendatakse toetust aeglasemas tempos võrrelduna töötasu tõusuga (suhtes 1:2). Seega osalise töövõime puhul lõpeb toetuse maksmine täielikult, kui inimese töötasu on saavutanud taseme 960 eurot.

Riigikontrolli 2010.a auditi andmetel ligikaudu 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu; 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist omakorda 10% üle keskmise palga. Neist isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus, teenivad tulu 5%.

Töövõimetuspensionäride tööga hõivatusest annab ülevaate tabel 1; nende töötasust saab ülevaate tabelist 2.

Tabel 1. Püsiva töövõimekaotusega isikute tööga hõivatus (aprill 2012)
Töövõime kaotuse protsent
Isikute arv
sh töötavad
Töötavate osakaal %
40
13 898
5559
40
50
11 192
4617
41,2
60
14 541
5519
38
70
8 686
2829
32,6
80
24 965
5111
20,5
90
4 368
699
16
100
10 510
556
5,3
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Tabelist 2 nähtub, et tänase seisuga on Eestis üle 1000-eurost töötasu saavaid töövõimetuspensionäre rohkem kui 2 200 isikut. Uues skeemis osalise töövõime korral neile toetust ei maksta. Töötasu vähenemise või töötamise lõpetamise korral tekib neil õigus töövõimetoetusele ilma uue hindamiseta (kui eelmine hindamine on kehtiv).
Tabel 2. Püsiva töövõimekaotusega isikud töötasu ja töövõimetuspensioni järgi (2011.a aastaandmete alusel)
Töötasu
Keskmine töötasu
Keskmine töövõimetuspension
Töövõimetuspensioni saajate arv
Üle 5000 €
7358
385
7
3000-5000
3475
221
38
1000-3000
1348
180
2179
556,04-1000
731,4
165
7041
278,02-556,04
395
160
11631
100-278,02
187
162
9567
0-100
39
167
9599
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeeriumi arvutused

Inimestele, kellel uues skeemis tuvastatakse töövõime puudumine, ent kelle tänane töövõimetuspension ületab 320 eurot, jätkatakse toetuse maksmist senise töövõimetus-pensioni suuruses. Kuna nende inimeste töövõimetuspension on arvutatud reaalselt väljateenitud pensioni alusel ning töövõime puudumisel ei ole neil ka suutlikkust endale sissetulekut teenida, siis väiksema töövõimetoetuse korral (võrreldes praeguse töövõimetuspensioniga) halveneks nende majanduslik toimetulek. Uue skeemi rakendamisel on oluline, et puuduva töövõimega inimestel igakuine sissetulek ei väheneks.
Inimesed, kellel tuvastatakse osaline töövõime, püütakse suunata tööle, et seeläbi parandada nende toimetulekut. Nendele tänase töövõimetuspensioni suurust toetust ei säilitata.
Tabelist 3 nähtub, et üle 320 euro suurust pensioni võib saada juba üle 50% töövõime kaoga inimene. SKA andmetel on praegu vähemalt 400 euro suurust pensioni saavaid inimesi 26, neist 12 töötavad. Sealhulgas 9 töövõimetuspensionäri pension ületab 500 eurot, neist 5 inimest töötavad.

Kommentaare ei ole: