Kuvatud on postitused sildiga parkimine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga parkimine. Kuva kõik postitused

8. veebruar 2011

Filmivõtetel Kultuuripealinnas

Täna oli see lahe päev, kus Arko Vool käis filmivõtetel. Põhjuseks oli see, et tulemas on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus "Aasta tegu 2010" ja enne seda toimub väitlus erinevate erakonna esindajate vahel. Eks ikka seoses valimislubadustega ja probleemidega, millele on vajalik näpuga näidata. Et asi oleks tõepärasem rääkis Boga (Vladimir Bogatkin) Arko nõusse. Läksime siis linna peale, käisime spordiametis, vabaduse samba juures, proovisime pangaautomaadist raha kätte saada, siis sõitsime edasi rongi sisenemist proovima ja lõpetuseks sõbra juurde Õismäe korrusmajade juurde.

Tean, et kõik need olukorrad tekitavad probleeme ja on liikumispuudega inimestele takistuseks igapäevaste käikude tegemiseks. Lisaprobleeme tekitavad loodusnähtused, milleks on jää, lumi, veelombid, augud. Samas on invaparkimiskohti märgistada oluliselt lihtsam, kuid neid kohti linnas on väga raske leida. Näiteks Balti jaama juures on ainult hotelli Shnelli külalistele mõeldud tasuline invaparkimiskoht, mille olemasolu sai lumisel teel ainult oletada.

Transpordiamet peaks parkimiskaartide väljastamisel jälgima liiklusseadust ja selle määruse alusel on kohustuslik väljastada liikumispuudega inimesele parkimiskaarti isiklikult, kuid elu näitab muud. Käisin ja küsisin, et kuidas saab ja kes väljastab ja siis selguski, et hooldajatele väljastatakse ka invaparkimiskaarti. Siit jääb vaid küsida, et kuidas saab kaardi väljastamisel 5 aastaks enne kiletamist liikumispuudega inimene ilma kohale tulemata allkirja anda? Arvan, et linnavalitsuse infosaali töötajad peaksid teadma ja olema korrektsed invaparkimiskaartide väljastamisel. Pole ju suur probleem 1 kord 5. aasta jooksul kohale tulla ja kaart välja võtta. Väide, et inimestel rakse liikuda on naeruväärne, sest liikumiseks seda parkimiskaarti puudega inimesel vaja ongi. Siit soovitused puuetega inimestele - ole nähtavam!

Tavaliselt on ligipääsetavus inimestele, kel liikumisega probleeme pole nii iseenesest mõistetav, et sellele ei osata tähelepanu pöörata. Nii viipasin minagi Vabadusesamba poole, kus üks eakas naine ja kepiga kõndiv härra vaevaliselt ukerdasid Harju mäelt alla linna tulla. Spordiameti treppidest astus karkude abiga sisse üks nooremapoolne härra, kes kaamerameest nähes teatas, et teda filmida ei tohi. Uudishimulikke leidus teisigi ja abistajana oli päris tore linnas kaasas käia.

Nende viimaste vastu saab abi koristamisega. Selle filmimise tulemustega on võimalik tutvuda 18.02.2011 Lennujaama vanas hoones tänuürituse päeval. Täpsustuseks märgin, et üritus on kutsetega ja eelregistreerimisega.

19. mai 2010

Mustamäe halduskogus 18.05.2010

Eile oli Mustamäe Halduskogu ja seal räägiti kvartalisiseste teede remondist. Kirjutasin möödunud kuul linnavalitsusse Keskuse tänava trollipeatuse probleemist ja nad käisid seda Keskuse tn trollipeatust testimas ja selgus, et tõepoolest on trollibussi sarved lühemad ja nii ei ulatu troll peatusesse sisse sõitma. Rein Org täpsustas, et kuna ettepanek trollipeatuse kohta tuli Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt, siis arvestatakse tänava remontimisel ratastoolis ja puuetega inimeste ligipääsetavuse tagamisega. Sellest pidid ka kõik teised (noored ja vanad) kasu saama.

Lisaks toetasime Kadaka tee 70 detailplaneeringu, mida tutvustas maanõunik Aldo Aadamsoo. Heakorrakuu töödest rääkis Urmas Kõpp ja kolmanda punktina tutvusime revisjonikomisjoni tööplaaniga.


Veel infoks, et Nõmme polikliinik on suletud ehitustöödeks 8 kuud - kõik Nõmme ja Hiiu perearstid toodi üle Mustamäe Polikliinikusse, Ehitajate teele. Seepeale küsisin mina, et kui Keskuse tänav on remondis juuni lõpuni ja nüüd läheb remonti ka Mustamäe polikliiniku parkla, siis kuhu inimesed oma autod parkida saavad? Ka Männi parki tulevad paljud lapsevanemad koos lastega sõiduautot kasutades? Selgituseks sain, et küll nad parkimiskoha leiavad, ega siis terve tänav kinni pole. Selgus ka, et uus parkimise määrus keelab parkida autosid parkimiskohtadele risti, sest see on ohtlik autoga välja tagurdades. Ennetamiseks seda ei lubata. Tuleb parkimiskohad teha parkimistaskud, nn sõiduteega paralleelselt.

20. märts 2010

Tasuline arstivisiit vol 2

Kui jaanuaris kirjutasin, et äisin tasuise simaarsti uuringul, siis sellele järgnes teine st kordusvisiit uuringutele 18.02.2010 silmakliinikus ja kolmaski lisauuring, mis minu jaoks ebaõnnestus, sest mina lihtsalt ei suutnud nii palju ja just selle keerulise silmaarsti uuringu jaoks vajalikku rohelist mummu tema lõua otsa näha. Neid kahte uuringut tegid teised silmaarstid ja neid uuringuid ma 1,5 kuud ootasingi, sest selle taga kogu minu paberimajandus seisiski. Küll prooviti ühe silmaga, siis teisega ja jälle esimese silmaga aga ei miskit. Kui inimesel on tugev lühinägevus juba olnud üle 40-aasta, siis ega jah ilma prillideta eriti ei näe. Silmaarst vabandas ja ütles, et seda uuringut pole võimalik minu nägemisega teha.

Läksin siis silmaarsti juurde järgmisel päeval, sest selleks ajaks oli mulle ka aeg määratud. Tee peal lohutasin siis, et õiges keskkoolis Tartus käisin. Tartu Emajõe Kool ongi riigikool nägemispuudega lastele. Silmaarst oli seekord viisakas ja silmaarsti ukse taga ootas vaid üks naisterahvas. Pikemal uurimisel ja puurimisel selgus, et see varahommikune klient on mu üks parimates sõbrannadest. Muig. Kohtuda varahommikul ühe ja sama silmaarsti juures on täielik kokkusattumus. Sain kiiresti sisse, vastasin vajalikele küsimustele, sain tagasi oma mahuka haigusloo, mille eelmisel korral peale visiiti talle olin üle ukse andnud. Seekord oli arst normaalne, viisakas ja täitis pabereid. Vahepeal tegi veel mingeid optilisi mõõtmisi ja näitas mulle pastapliiatsit teatud kauguses ja erinevate nurkade all. Silma sisse vaatas ka, mis mind hetkeks pimestas. Siis saabus see õnnelik hetk, mil ta ulatas mulle selle otsuse. Kaasaegsele arvutiajastule vaatamata oli see vormistatud käsitsi, koos mitme diagnoosiga. Sain teada, et see tuleb viia perearstile. Ja mina selline ullikene teadsin, et need paberid liiguvad meilinduse vahendusel. Ma ikka olen blondiin ja unistaja vist. Rabasin lehe, tänasin viisakalt ja soovisin head päeva.

Suundusin õue ja alustasin auto otsinguid, sest kui ikka on suur hoov ja parkimisvõimalusi iga käänaku peal, nagu Keskhaigla juures, sünnitusmaja ees ja seal ümbruses, siis võibki otsima jääda. Eriti veel minusugune inimene, kes otsib autot värvi ja kuiju järgi, sest meie Opel on pikema kerega, nn universaal-kerega. Lootusetu on autot leida, võtsin mobiili ja helistasn ja leidsingi Arko koos autoga üles. Hädasti oleks sinna haigla ümber ühte korralikku parkimismaja vaja, kuhu autod saaksid parkida. Võtsime suuna minu töö juurde, tegin sellest kullahinnaga paberist endal koopia ja visin originaali perearstile. Pereõde võttis selle vastu, selgitasin ja peale lõunat helistasin perearstile. Minu poolt olid 19. veebruariks kõik tehtud. Perearst lubas kiirest asjad edasi saata Sotsiaalkindlustusametile.

Edasi järgnes ootus.

25. veebruar 2010

Invaparkimine ja parkimiskontroll Tallinnas

Probleemid invaparkimisega on Tallinnas suured ja millegi pärast jamad on ka lumekoristuse ja järelvalvega, sest olen ise taksojuhtidega kembelnud, sest nemad käivad invaliididest tädidega poes ja pargivad risti ukse ette. Ka taksojuhte peaks parkimiskontrollid teavitama invaparkimisest. Taksojuhid vaid teenindavad inimesi ja teenindajatele need tasuta invaparkimise soodustused ei kehti.

Kahjuks puudub Tallinnas vähestel kohtadel tasuta invaparkimise võimalus, sest pea kõik suured kaubanduskeskused on oma alad tasuliseks muutnud ka ratastoolis ja raske liikumispuudega iniestele invaparkimiseks. Tallinna linnal oleks vaja välja töötada sama korralik andmebaas invaparkimise kohta kui on bussiplaanides kollasega märgitud madalapõhjalised liinibussid, trollid ja trammid. Sellest oleks palju abi ja siis oleks ka linnal ülevaade invaparkimiskohtadest. Kommunaalamet saaks siis ka paremini korraldada lumekoristust inaparkimiskohtadest ja selle äärest. Hea näide on 17.02.2010 Tallinna Kaubamaja invaparkimiskoht, mis on lume all, milleni pääsemiseks peab konkureerima marsuuttaksode ja taksodega. Samas kui sinna parkida, siis peab liikumispuudega juht tulema roolist välja ratastooli ja leiab ennast keset sõiduteed ja siis on need kõrged servad, kust üles ei saa ja peab minema kaubaautode sissepääsuni, et seal kõnniteele saada. Samas ehitusmäärus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420
kirjutab lahti ja annab joonised ka ette kuidas ehitada, märgistada invaparkimiskohti.

Tänane artikkel Eesti Päevalehest:

Parkimiskontroll varitseb invaliidi saatjate autosid

http://www.epl.ee/artikkel/492613

Aastaid haigetele ja puuetega inimestele peavalu valmistanud raske ligipääs Ida-Tallinna keskhaiglale võib saada selle aasta jooksul leevendust. Seni aga tuleb invaliidi haigla ukseni viimist toetaval saatjal riskida auto teisaldamisega, sest võitlus käib mõne üksiku legaalse parkimiskoha pärast.

Ravi tänaval asuvat silma­kliiniku taastusraviosakonda kü­lastava liikumispuudega Piia sõnul on teda haigla ukseni talutanud poja auto parkimiskorraldajate saagiks langenud juba kahel korral.

„Selliseid juhtumeid on veelgi, eriti just puuetega laste vanematel,” tõdeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher, kelle sõnul ei ole kindlasti tegu ainulaadse juhtumiga. Ta selgitab, et kehtiva seaduse kohaselt tehakse vahet, kas roolis on invaliid või teda teenindav saatja. „Teenindavas rollis isikutele tasuta parkimise õigust ei ole. Kahjuks on pool Tallinna linna siniste joontega piiratud ja tavalise inimese, sh ka saatja jaoks, on seal parkimine tasuline.”

Vaheri sõnul on see probleemiks nii haiglate kui ka koolide juures puudega lapsi saatvatele vanematele. Ta selgitab, et uues liiklusseaduses seda vahet enam ei tehta, kuid seadus jõustub parimal juhul alles tänavu 1. juulist.

Kepiga liikuva Piia sõnul peaks haigla tagama vähemalt need paarkümmend minutit parkimist, mille jooksul saatja jõuaks vaevaliselt liikuva inimese ukseni viia ja liftiga üles arsti juurde aidata. „Kas ei saaks seda asja inimlikumalt teha? Sinna ei minda ju teatrisse või restorani, sinna lähevad haiged ja puuetega inimesed!” küsib ta. Ametlikult on Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juures praegu puuetega inimestele kuus parkimiskohta, kuid silmakliiniku jaoks, mida külastas ka Piia, ainult üks koht. Parem ei ole olukord ka ITK Magdaleena üksuses (Pärnu maantee 104), kus on vaid kaks invaparkimiskohta polikliiniku sissepääsu juures, ega Järve üksuses (Energia 8), mille sissepääsu juures on üks invaparkimiskoht.

Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Svea Talving kinnitab, et haiglal on siiski kavas parkimisvõimalusi avardada. „See on hästi suur projekt ja loodame, et 2010 on näha esimesed muutused,” lausus ta. Kuna parkimiskohti on praegu haigla territooriumil vähe, soovitab ta auto jätta tasulisse parklasse.

Ratastoolimärgid lume all peidus
•• Parkimiseks vajalikku tõendit saab puudega inimene taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu arstitõendi alusel. Kaarte müüb omavalitsustele Eesti Puuetega Inimeste Fond.

•• Fondi juhataja Genadi Vaheri sõnul on pealinnas aga tõsine probleem ka parkimiskohtade märgistamisega, mida kiputakse tegema ainult nii, et asfaldile joonistatakse sinine triip ja valge ratastooli sümbol, kuid liiklusmärki lisaks ei panda.

•• „Tahtsime, et see oleks seadusaktides, siiamaani ei ole seda aga arvesse võetud,” tõdes ta. „Kui seda kohta ei värskendata, kuluvad need jooned ära ja kui on pori või talv, pole neid enam üldse näha.”

•• Vaheri sõnul on invaparkimise märgistamise probleem Tallinnas üldine. Ta soovitab võtta eeskuju kaubanduskettide parklatest, kus liiklusmärgid on enamasti siiski üles seatud.

24. veebruar 2010

Solarise hädade tõttu hilinesime Aasta Tegu 2009 üritusele

Kui nüüd loen Gerd Tarandi sissekannet pealkirjaga:Avatar 2/3, täielik #FEIL ja kuidas inimesi mitte evakueerida
http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/5069

Solarises inimeste kehvast ja oskamatust teavitamisest tulekahjuhäire korral, siis kerkib paratamatult huultele küsimus, et mida peavad sel juhul tegema ratastoolis külastajad, et hoonest ohu korral kiiresti välja pääseda? Miks tehakse selliseid invalifte, mida pole sihtrühmal võimalik kasutada? Miks tuuakse vabanduseks, et see lift on lukus ja töötab vaid kaardiga sellepärast, et tavainimesed kasutasid seda sõtmiseks ja ratastoolis inimesed ei pääsenud lifti? Miks pole sellist probleemi nt Viru keskuses või Kristiines? Seal on lahendatud isegi invaparkimine nii, et turvamehed tegelevad oma tööga ja jälgivad inimesi, kes invakohtadele pargivad ja hoiatav neid. Miks ja miks on meie elu selline, et kõik lihtsad asjad muudetakse igaks juhuks nii keeruliseks? Mis saab siis ratastoolis inimestest kui tulekahjuhäire korral liftid välja lülitatakse? Kuidas nad oma autoni pääsevad?

Sellepäerast küsin mina, et miks meie näeme ratastoolis inimesi nii harva ühistranspordis, teatrites, kaubanduskeskustes ja linnatänavatel? Sageli saamegi oma vastused nendele küsimustele just neid mikse esitades ja sellele mõeldes. Tegelikkuses olen selline inimene, kes saab orienteerumisega hästi hakkama ja kuna 2 korda on Soraises ka käidud, siis tundus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pakkumine parkida Solarise keldris asuvasse parkalsse invkohale igati mõistlik ja loogiline valik. Mõeldud tehtud aga siis algasid hädad. Arko sai oma Opeli invakohale pargitud. Läksime kahekesi liftini, mille silt oli minule nähtav aga Arko oma ratastoolis istuja kõrguselt seda ei näinud. Invalifti olime kasutanud ka varem. Sisenesime lifti ja lift pani plaksti uksed kinni. Meie vajutasime nuppu 1.korrusele ja tabloole ilmus kiri LUKUSTATUD! Kurb oli seal istuda, andsime kella ja siis uksed avanesid, proovisime uuesti. Kuskil polnud kirja, et lift töötab koodkaardiga. Mina läksin välja ja kõmpisin 0. korrusele turvatöötajat otsima. See peale jõudis lift minuni ja seal oli üks naistöötaja, kes saatis ka ratastoolis neiut liftiga 0.korrusele. Ma küsisin aga kus on see mees, kes liftis oli? Vastus oli, et 1. korrusel ja otsib invawc-d. Läksin töötajaga kaasa ja sõitsime siis 1. korrusele, võtsin sealt Arko peale ja sõitsime tagasi 0. korrusele, kus asub maja ainuke inva-wc. Seal käidud ja olime targemad ning andsime kella, turvamehed kõnnivad edasi tagasi aga meid nad ei tee märkamagi. Aeg oli juba nii kaugel, et meil oli väga kiire Eesti Panga majja üritusele jõudmiseks. Meil oli seal ettekanne ja minul fotograafitöö tellitud.
Kui kõnetasime lõpuks ühte turvatöötajat, siis ta küsis, et miks te kella ei helista? Me helistasime aga juu polnud piisavalt instrueeritud turvamehi, kes oma kaardiga lifti tööle panna suudavad. Sama mees siiski kasutas oma koodkaarti ja nii saime 1. korrusele. Paraku see sekeldus võttis palju aega ja me hilinesime mõned minutid pidulikule vastuvõtule. Piinlik aga miks siiski tehakse meie elu nii keeruliseks lihtsates asjades. Mujal riikides ringi reisides pole see elu nii keeruliseks muudetud. Mis on hea liikumispuudega inimesele on sobilik kasutada ka meil.

Saadan ka arupärimise Solarisesse edasi.

3. oktoober 2009

Parkimisest pealinnas


Selle nädala Pealtnägija saates tuli välja parkimise probleem, mis seisnes parkimist keelava märgi eiramist juhi poolt pargitud auto hämmastava kiirusega teisaldamises. Teiseks probleemi allikaks oli autosse magama jäätud imik ja nüüd on süüdi teisaldajad, kes ei märganud turvahällis magavat last ja lapsevanemad, kes imiku järelvalveta jätsid.

Kurb tõsilugu, kuid kui palju on neid lapsevanemaid, kes poleks jätnud magavat last autosse. Tõepoolest on kahju magavat last äratada, kui korraks asju ajama minnakse. Mõtlema panev lugu. Juu vajab see asi suuremat arutlemist.

Tegelikkuses on parkimisega probleeme Tallinna nii kesklinna tasulises parkimisalas kui ka elurajonnides, kus lihtsalt pole piisavalt parkimiskohti. Lahenduse kiireim viis kesklinnas on parkimise keelustamine märkide abil, sellest eiramisel autode teisaldamine või parkimistrahvi välja kirjutamine.

Nii juhtus ka minu elukaaslase auto parkimisel. Kuna tegemist on ratastoolis sõidukijuhiga, siis on temal oluline parkida nii, et jääks piisavalt ruumi autost ratastooli ümber istumiseks. Selleks otstarbeks on ka linnas piiratud arv sinise märgistusega asfaldil ja tulpadega märkidel invaparkimiskohti. Teadagi on õigus sinna parkida neil, kellel vastavalt liiklusseadusele ka see puudega inimese parkimiskaart olemas on. Aga proovi sa leida kohta, kust saaksid parkida auto nii, et on piisavalt ruumi, vaba kohta või turvaline, sest tihti on parkimiskoha juures sõiduteelt kõnnitelee serv sedavõrd kõrge, et peab liikuma ratastooliga ülekäigurajani või kasutama kõrvalabi kõnniteele saamiseks.

Aga 9.septembrikuu päeval sai see sama ratastoolis sõidukijuht parkimistrahvi AS Ühisteenuse kontrolöridelt, sest nemad kas ei märganud või olid ilmselt ebapädevad, et avalikus parklas puudega inimese parkimiskaardi alusel parkimise eest 500kroonise trahvinõude välja kirjutasid ja selle Arkole sõrmede vahele poetasid. Ei lugenud selgitused ega ratastoolis inimese kohal olek, nemad jäid endale kindlaks, et trahv on tehtud ja võimalik see vaidlustada. Töökoosolek Vabaduse väljaku parklas jättis mõruda maitse suhu koos trahvinõudega. Kuid Arko Vool ja Auli Lõoke saatsid kirjaliku vaide ja otsus vaide rahuldamiseks saadeti koju posti teel 2. oktoobriks.

Ühisteenused AS komisjon teatas, et põhjendused olid piisavad ja põhjendatud. Piinlik kui inimene teeb vabatahtlikult tööd ja kohtub Tallinna Linnavalitsuse töötajate ja Kaitseministeeriumi kõrgete esindajatega ja talle lihtsalt tehakse auto kõrval eistes (loe: ratastoolis istudes) trahv valesti ja maksmata parkimise eest. Eks peavad ka Ühisteenuste töölised oma vigu tunnistama, sest puudega inimesel on selle kaardi olemasolul õigus tasuta parkida.

Siit selgus, et linnavalitsuses töötab inimesi, kes ei tegi mis õigused on puudega inimesel parkimisel ja kui palju meil üldse on linnas invaparkimiskohti. Tegelikkuses selline anddmebaas puudub, need parkimiskohad on kulunud. Parem olukord on eraparklates, kaubanduskeskuste ja supermarketite juures. On tööd, mis vajab jällegi tegemist ja seda tahan ma edaspidigi Tallinnas korda ajada.

22. august 2009

Kõnniteele parkijad

Lugedes artiklit, siis tõesti kui hoiatustest ei aita, siis peab midagi ette võtma. Olgu selleks vahendiks, siis hoiatus, trahv või teisaldamine. No ei mahu kõik trepi ette parkima. Vaja oleks ehitada parkimismajad ja olukorda üldiste linnaplaneeringutega lahendada. Eks tuleb ka neid projektide kooskõlastaid hakkata korrale kutsuma ja trahvima. Keegi peab juu vastutama ja hilisem ümberehitamine võtab oluliselt palju raha nagu näitas seda uuenenud Nõmme turg.
Kui oma maja ette ei mahu, siis teiste majade ette pole lubatud parkida, on juu need parkimiskohad selle kortermaja omad... Nokk kinni, saba lahti.

Tallinnas on probleemid parkimisega olnud pikkaajalised. Kui kesklinnas hakkati parkimise eest tasu võtma, siis olukord lahenes vaid siis, kui algatati autode teisaldamine. Kuidas sa muidu "võitled" autojuhtidega, kes liiklushuligaanidena pargivad oma auto murule, peatustesse või kohtadesse, kuhu on keelatud parkida.
Kuna ise elan Mustamäel, siis ka meie kortermajade juures on raskusi liikumisel. Eriti lastevankriga emadel, eakatel ja koolilastel. Puudega inimestel ratastoolis tuleb enamasti kasutada liikumisel sõiduteed, sest tõepoolest pole ruumi jalakäijatele. Kõrvalmaja korteriühistul Tammsaare tee 123 ees püüti lahendada olukorda nii, et korteriühistu nõudis linnaosa valitsuselt projekti ellu viimiseks luba. Seda ta ka sai ja nüüd on nii, et autod tõepoolest ei saa kõnniteele parkida, sest serv ehitati 15 cm kõrgune, see on raske ületamine lastel, eakatel ja ka lapsevankriga või kelguga liikuvale emale. Turvalisusest pole inimesed vist kuulnudki.
Tavaliselt meenub see jõmmidele alles tulekahjude korral.

Ei kehti need meie seadused ja määrused Tallinnas. Üha enam ja enam veendume, et kel jõud sel õigus. Nii on nüüdki Vabaduse väljaku uuenduste lainel kadunud linnavalitsue ees invaparkimiskohad. Meie selle kohasele küsimusele öeldi, et parkige maa alla. Aga kuidas sa pargid maa alla , kui lift ei tööta veel ja pole ka jalakäiate ala sellist, kust ratastooliga suudaks ja mahuks ülesse sõitma. Eilne päev sellele küsimusele vastus ei tulnud, sest veel kolmapäeval kohapeal käies öeldi, et vara veel, homme avatakse ja pole veel võimalik ligipääsetavust testida. Reedel pidid härrased ühendust võtma. tuul teab miks seda ei tehtud...

Artikkel siis järgmine:
Kõnniteele parkijad võetakse pihtide vahele

Kõnniteele parkinu võib saada liikluse kontrollijatelt 1000-kroonise trahvinõude.Aastaid kortermajade ees auto ruumipuuduse tõttu kõnniteele parkinuid võib peagi tabada ebameeldiv üllatus – trahv. Parkimise saab legaliseerida aga vastava liiklusmärgi panekuga.Tallinna transpordiamet on saatnud mitmele suurele korteriühistule märgukirja, kus soovitatakse midagi ette võtta maja ette kõnniteele pargitud autodega. Samamoodi saadetakse kirju ka valesti parkinud autoomanikele, soovitades neil enam mitte niimoodi teha.

„Tallinna transpordiamet kontrollis Koorti tänaval sõidukite parkimist, Teile kuuluv sõiduauto oli pargitud kõnniteele,” seisab ühes sellises transpordiameti juhataja Andres Harjo allkirja kandvas kirjas. „Käesoleval juhul piirdume hoiatusega ning loodame Teie edaspidisele tähelepanelikkusele sõiduki parkimisel.”

Seaduse järgi tohib kõnniteel parkida ainult siis, kui seda lubab liiklusmärk või teekattemärgistus. Kui neid ei ole, siis rikub parkija otsekohe seadust. „Informeerime kõnniteel valesti parkimisest nii linnaosade valitsusi, majaühistuid kui ka kõnniteele parkinud kodanikke,” selgitas transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn. „Probleemi saab lahendada koostööga ning kodanikud peaksid esmalt pöörduma parkimisprobleemi lahendamiseks oma korteriühistu poole.”

Ühe võimaliku variandina parkimismure lahendamiseks toob Pärn esile Tallinna projekti „Hoovid korda” raames pakutavad toetused.

Juba trahvitaksegi
Transpordiamet ei pruugi iga kord piirduda hoiatusega, sellise rikkumise eest võib juba tulla ka rahatrahv. „Oleme rakendanud valesti parkijatele hoiatustrahvi aprillikuust,” sõnas Pärn. „Elurajoonides on selliseid probleeme eelkõige Lasnamäel, Õismäel, Mustamäel ja Pelgurannas.”

Trahvi võib saada ka autoomanik, kes pargib auto kitsal Kadrioru tänaval pooleldi kõnniteele, et mitte takistada autoliiklust. Pärna sõnul kehtib seadus kõikjal ning selliseid erandeid kitsal tänaval parkijatele teha ei saa.
„Ka kitsastel tänavatel kehtib liikluseeskiri ja kui seal ei ole liiklusmärgiga ette nähtud kõnniteel parkimist, siis on see keelatud,” selgitas Pärn.

Tartus hoiatused ei aidanud

• Erinevalt Tallinnast on Tartus kõnniteele parkimist üritatud parandada teavitustööga, kuid Tartu transpordiameti menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne väitel see positiivset tulemust ei ole andnud. „Kontrollime juba 2007. aastast saadik, kuid see on nii massiline. Varem jätsime „kojamehe” alla teate, sellest ei piisanud,” selgitas Ranne.
• Kuna rikkujaid on endiselt palju, siis otsustati suvel hakata määrama rahatrahve, mis ulatuvad 180-st 600 kroonini. „Püüa­me ka avalikkust teavitada ja inimestes õiguskuulekust kasvatada,” ütles Ranne. „Rikkujate väljaselgitamise arv on otseselt seotud meie enda tegevusega ja me kontrollime otseste kaebuste peale või siis, kui meile see muu kontrolli käigus silma jääb – eraldi rõhku sellele pannud ei ole.”
• Ranne hinnangul on Tartus kõige probleemsemad kesklinn, kus asuvad suuremad poed ja kontorid, ning Annelinna magalapiirkond.
• „Peame tunnistama, et parkimiskohti napib, kuid inimesed on muutunud mugavaks ning soovivad autoga oma ukse ette sõita,” nimetas Ranne murekohti.

17. juuni 2009

Mustamäe haigla juures tasuline parkimine

Siit siis huvipakkuv ajalehe artikkel. Olen minagi käinud ja otsinud, kuhu saaks autot panna, kui vajadus seda maja külastada. Samas naabruses on lastehaigla, kuhu ette pargitud autosid ära vedajad agaralt teisaldavad. Mõistagi suure tasu eest.
Kui ikka lähed haigele inimesele järele, külla või last traumapunkti viima, siis ei jäägi muud üle, kui tulla taksoga või passida kuniks mõni parkimiskoht vabaneb. Kui aega pole ja hooletult auto parkimist keelavasse tsooni parkida, siis oled autost lihtsalt ilma. Karm värk, kuid see parkimise(korraldamutuse) probleem on Mustamäel pikaajaline. Autosid on palju ja kuhugi neid ööseks, päevaks parkida on probleem. Võetakse siis kasutusele murulapid, kõnniteed ja vada maaalad, kuhu vähegi mahub.

Ja mida teevad jalakäijad? Nad jalutavad seal, kus ruumi on. Olgu selleks siis sõiduteed, muru või autode vahel kord kõnniteel, kord sõiduteel. Ohtlik nii meile, lastele, noortele, vanakestele. Katsu sa siis talvel lund rookida või lapsevankriga rallida, ratastooliga või kelguga nendes autode poolt sisse sõidetud roobastes liigelda. Mitte ei saa aga elu vaja elada ja oma asja ajada.

Lahendus oleks Tallinna linna ja linnaosade arengukavade jmt ümbervaatamine ja parkimiskohtade, -majade ja parklate välja ehitamine. Lahendaks paljude probleemid, sest majade vahele pargivad minibussid, sõiduautod ja kaubikud. Elanike sõiduvahenditele ei jäägi ruumi. Samuti saime ajakirjandusest kuulda kuidas Haabersti piirkonnas teed taradega suleti, mille tulemusel ei pääsenud tuletõrjeautod ridaelamut kustutama. Prügiautodest, kiirabidest rääkimata.
Inimiesed mõtelge, avaldage oma arvamust ja olge valvsad, sest autojuhid on liikvel ja tahavad ka oma sõidukeid parkida.

Artikkel ise selline:

Parkimine regionaalhaigla Mustamäe korpuse juures muutub tasuliseks
FOTO: Raigo Pajula Põhja-Eesti regionaalhaigla Uus parkimiskorraldus Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse juures hakkab kehtima 1. juulist.

Juuli algusest saavad haigla külastajad ja patsiendid oma auto parkida haigla esise tee servas või külgmises parklas. Esimene parkimistund on tasuta, iga järgmine tund maksab kümme krooni. 24 tunni pilet maksab 50 krooni, viie päeva pilet 200 krooni ning kümne päeva pilet 350 krooni. Parkimine on tasuline kõikidel nädalapäevadel ööpäev läbi. Haigla juhatuse liikme Eve Karmo sõnul on tasulisele parkimisele üleminek sundkäik olukorras, kus haiglal puuduvad rahalised võimalused piisaval hulgal parkimiskohti välja arendada.

Töötu inimese toimetamised

Olen tänaseks päevaks olnud töötuna arvel ja otsinud tööd 9 kuud. Selle aja sees olen saanud puhata, kodus toimetada, raamatuid lugeda ja ra...