
Tean, et kõik need olukorrad tekitavad probleeme ja on liikumispuudega inimestele takistuseks igapäevaste käikude tegemiseks. Lisaprobleeme tekitavad loodusnähtused, milleks on jää, lumi, veelombid, augud. Samas on invaparkimiskohti märgistada oluliselt lihtsam, kuid neid kohti linnas on väga raske leida. Näiteks Balti jaama juures on ainult hotelli Shnelli külalistele mõeldud tasuline invaparkimiskoht, mille olemasolu sai lumisel teel ainult oletada.
Transpordiamet peaks parkimiskaartide väljastamisel jälgima liiklusseadust ja selle määruse alusel on kohustuslik väljastada liikumispuudega inimesele parkimiskaarti isiklikult, kuid elu näitab muud. Käisin ja küsisin, et kuidas saab ja kes väljastab ja siis selguski, et hooldajatele väljastatakse ka invaparkimiskaarti. Siit jääb vaid küsida, et kuidas saab kaardi väljastamisel 5 aastaks enne kiletamist liikumispuudega inimene ilma kohale tulemata allkirja anda? Arvan, et linnavalitsuse infosaali töötajad peaksid teadma ja olema korrektsed invaparkimiskaartide väljastamisel. Pole ju suur probleem 1 kord 5. aasta jooksul kohale tulla ja kaart välja võtta. Väide, et inimestel rakse liikuda on naeruväärne, sest liikumiseks seda parkimiskaarti puudega inimesel vaja ongi. Siit soovitused puuetega inimestele - ole nähtavam!
Tavaliselt on ligipääsetavus inimestele, kel liikumisega probleeme pole nii iseenesest mõistetav, et sellele ei osata tähelepanu pöörata. Nii viipasin minagi Vabadusesamba poole, kus üks eakas naine ja kepiga kõndiv härra vaevaliselt ukerdasid Harju mäelt alla linna tulla. Spordiameti treppidest astus karkude abiga sisse üks nooremapoolne härra, kes kaamerameest nähes teatas, et teda filmida ei tohi. Uudishimulikke leidus teisigi ja abistajana oli päris tore linnas kaasas käia.
Nende viimaste vastu saab abi koristamisega. Selle filmimise tulemustega on võimalik tutvuda 18.02.2011 Lennujaama vanas hoones tänuürituse päeval. Täpsustuseks märgin, et üritus on kutsetega ja eelregistreerimisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar