10. veebruar 2011

Infopäev lamatiste vältimise kohta

Täna käisin ennast harimas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu korraldatud infopäeval teemal "Kuidas vältida lamatisi keha pindrõhku mõõtes." Koolitajateks olid Hille Maas ja Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ-st. Läksin sinna huviga kuulama, kuna olin veendunud, et kõige kehvem variant abivahendi muretsemisel on kui teine inimene, nt pereliie, hooldaja, läheb abivahendikaart käes ja arstitõend näppude vahel ostma ratastooli nagu retseptiravimit. Nii ongi, et tellitud abivahend või raha kokkuhoiu nimel valitud hinna poolest odavam ratastool võib osutuda valeks või kasutuks. Olen näitena toonud, et iseenesest mõistetavalt ei osta me prille turult, vaid laseme need ikka arstil välja kirjutada ja sobitada.

Mina olen sotsiaaltöö-alast praktikat tehes näinud raskete lamatistega inimest, näinud teda peale kulukaid ja keerulisi operatsioone taastumas ja paratamatult näinud lootuste kustumist, sest meditsiin korrigeerib, kuid pole suuteline inimese organismi täiuslikuks parandama. Kergem on hoida, kui tegeleda tagajärgedega. Olen peale tänast koolitust ja näitlike esitlust ratastoolis inimeste katsetamisel täielikult veendunud, et esmalt on vajalik hinnata ära inimese puuderaskusest tulenev liikumisvõime, tooli istumise aeg jmt tegurid. Hille rääkis päris veenvalt mis tekitab lamatisi ja millised on haigusvormide raskusastmed. Kahjuks on kirurgiline sekkumine äärmuslik variant ja lamatistest tulenevad tüsistused jäädavate kahjustustega, millest sõltub inimese elukvaliteet, toimetulek ja aktiivsus. Ka Arko, kes muidu on pikaajalise staaziga ratastoolikasutaja, sai kinnitust endale ja nõuandeid oma abivahendi kohandamiseks ja paremaks istumiseks. Korraks said proovida ka kõndivad inimesed ja tavaliselt on nii, et kui tunneme istumisel ebamugavust, siis saame oma kehaasendit muuta, tõusta või heita pikali. Üllatusi oli palju.

Murelikuks tegi mind pigem see, et Tallinna suuruses linnas, kus on üle 10 tuhande liikumispuudega inimese, sh u 300 ratastoolikasutajat, pidas vajalikuks kohale tulla alla 10 huvilise. Inimesed hindavad oma teadmisi kõrgeks ja kogemusi piisavaks, kuid paraku näitab tegelikkus muud. Kindlasti tulevikus soovitan mina nii mõnelgi abivajajale pöörduda taastusravisse enne liikumisabivahendi soetamist. Elu on seda väärt, et seda võimalikult kaua ja ilma suurte kahjustusteta elada. Esmalt algab kõik liikumisest, toitumisest, tervislikest eluviisidest, suitsetamisest loobumisest, liikumisest ja kindlasti ka puhkusest, võimalusel seismisest ja pikutamisest. Midagi head igasse päeva ja hoolige endast. Nüüd jälle natuke targem. Inimesed peaksid olema julgemad koolitustel osalemisel ja eriti veel siis, kui need on tasuta.

Eelinfo oli selline:
Lugupeetud ratastoolikasutajad,

Eestis puudus käesoleva ajani ratastoolikasutaja istumisasendi hindamise objektiivne ja teaduspõhine aparatuur. Eesti ja Šveitsi riigi abil on soetatud tänaseks keha pindrõhu mõõtmise süsteem Adeli Eesti OÜ-sse. Keha pindrõhu uuringuga on võimalik ennetada pikaajalistel ratastoolikasutajatel lamatiste teket. Kui toolikasutaja peale pikka ja vaevalist operatsiooni ning taastumist istub samasse ratastooli ja samale istmepadjale, võib probleem lamatistega korduda lähitulevikus uuesti. Uuring võimaldab ennetada uue lamatise teket, määrates kindlaks konkreetse kasutaja istmepadja tüübi ja muud parameetrid.

Keha pindrõhu mõõtmise süsteem (Interface Pressure Mapping System- IPMS) võimaldab arvuti abil kujundlikult määratleda erinevaid ülekoormusega seotud keha piirkondi sõltuvalt konkreetse kasutaja istumisasendist. Enamusel ratastoolikasutajatest esineb erinevate teadusuuringute alusel keha ebaõigest asendist tingitud ebanormaalselt suur koormus teatud kohtadele kehas (abaluud, vaagnapiirkond, tuharad, kannad), mille tõttu iga viies ratastoolikasutaja on sunnitud korra aastas olema pikaajalisel ja kulukal lamatiste haiglaravil.

Adeli Eesti OÜ on leidnud võimaluse koostöös ELILiga teha 28-le Tallinnas ja Harjumaal elavale ratastoolikasutajale pindrõhu mõõtmise uuringud, eesmärgiga aidata planeerida istmekohandusi. Sellega saab ennetada lamatiste teket. Rehabilitatsiooniteenuste loetelus sarnast teenust pole ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmena pole loetletud ka abivahendi tehnikut, kes vastava aparatuuriga ratstoolikasutajatele uuringuid koos füsioterapeudiga teeb. Selleks, et ratastoolikasutajad siiski saaksid kohe hakata kasutama nimetatud uuringut lamatisi ennetava meetodina, pakub Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus välja allpool kirjeldatud lahenduse. Kuna hetkel muud rahastust vastavale teenusele ei ole, saab praegu uuringule pääseda perearsti suunamiskirjaga. Suunamiskiri peab olema taastusravi arstile, kuna füsioterapeudi vastuvõtule Eestis otse registreeruda ei saa. Perearsti suunamiskirja olemasolul palume registreeruda Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse taastusarstide dr Riina Kallaste või dr Varje-Riin Tuulik Leisi vastuvõtule (reg. tel 6 544 840), seejärel lepitakse taastusarsti juures kokku aeg uuringuteks.

Sellest mõõtmisest kirjutas ka Eesti Päevaleht artiklis "Uus masin aitab valusate haavandite vastu". Kellel huvi saab sealt lähemalt juurde lugeda.

Kommentaare ei ole: