Ülikooli hoonete kaardistamine sai tehtud koos tormituultega.

Eile õhtul veel arutasime kodus, et kas täna maksab ikka minna tänavale kaardistama. Ikkagi selline ilm, tuul tormab ja marutab. Õnneks täna veel ei saja lund ega vihma. Kohtusime Sven Kõllametsaga kell 9.30 TTÜ Küberneetika maja ees parklas. Peale vajaliku madala serva ületamist kaevuluugi kohal saime tööga alata. Pildistasin, tirisin uksi kinni ja lahti, kappasin mööda treppe, sest ratastoolis Sven ja Arko treppidest üles ei saa. Olgugi, et pärast mitmeid astmeid paistab kauguses lift, kohvik, õpperuumid ja wc-d. Ruumi nagu oleks koridorides aga kaldteed sinna ehitatud pole. Eks paljud arvavad nii, et pole meil sellised liikumispuudega üliõpilasi. STOPP! aga mõtelge miks pole, noo vastus on kui ligipääsetavust pole, siis pole ka õpilasi. Ja kui noor inimene ükskord diplomi saab, siis tahab edasi tööle minna. Üks võimalus võiks olla see, et tööandjaks on ülikool. Kinnine ring. Ja just sellepärast me mitu kuud mööda Tallinna Tehnikaülikooli õppehooneid käisimegi, et olukord kirja saaks, pildid lisaks ettepanekutele aruandeks vormistada ja siis edasi ootama jääda. Millal küll olukorra parandamiseks midagi ette võetakse. Oleme 3 kuuga käinud Tallinnas Mustamäel, Tõnismäel, Koplis, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Tartus. Objektegi üle 30. Samas oli vastuvõtt mõistev ja inimesed toredad. Lubasid pilte teha ja mõõta, andmeid koguda kaardistamise jaoks.
Pärastlõunal läksime autoteenindusse ja lasime autole uued talvepapud alla panna. Küll oli kiire ja korralik, viisakas teenindus seal Ülemiste keskuse taga. Nüüd siis homme Jõgevamaale sünnipäevale. Kummid küll vilistavad ja auto undab nagu sõidaks lennukiga. Eks harjume ja ootame lund, sest nüüd oleme kindlalt teel. Ja tuul sahmib ikka viimaste üksikute värviliste puulehtedega ja proovib ikka kindlameelselt neid lehekesi kätte saada, et lennutada sügistuultes mööda teid. Autoaknale langevad vähesed lumehelbed.

Kuressaares kaardistamas ja infopäevast ka 16.09.2010

Neljapäeval, 16.septembril sõitsime Tallinnast Virtsu ja sealt praamiga Kuivastusse. Merel oi piske torm, nii suur, et viskas laeva peal laine üle meie auto katuse. Mõnus oli loksuda, sest ülesõit kestab ju vaevu pool tunnikest. Tööreisi eesmärk oli koos Arko ja Jüriga Saaremaal kaardistada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledzi õppehooned.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit korraldas Saaremaa inimestele infopäeva „Puuetega inimeste aktiveerimine tööturul ning motiveerimine ettevõtlusega tegelemiseks“ Kuressaares Saaremaa Puuetega Inime s te Kojas, Pikk 39. Infopäeva ju htis Samuel Go lomb, keda kohata on alati ositiivne elam us. Infopäev a lgas kella 11.00. Kuulasime esimesed ettekanded ära ja läksime ligipääsetavust kaardistama Saare maal. Selgus, et kohtumiseks oli kokkulepitud 2. korrus Rootsi täna 7. Kui kohal olime, siis kutsus Arko esindaja nimega Jaanis alla ja se l ajal kui Jüri ja Arko ratastoolis õues istusid, kaardistasin, mõõtsin ja pildistasin mina 2. korrust ning hoonet. Pärast läksime teise õppehoonesse, mis asus Kohtu tänaval. Kui ligipääsetavuse kaardistustöö tehtud sai, siis läksime restorani kohvi jooma ja kooki sööma. Pärast liitusime taas infopäevaga.

Tööturuteenuste tutvustus Kaie Lepp, Saaremaa osakonna juhataja ja rääkis puudega inimestele ja töövõimetuspensionäridele mõeldud teenused, sh koolitused ja praktika. Teenused tööandjatele puudega inimese või töövõimetuspensionäri töölevõtmisel. Tööpakkumiste vahendamine. Piret Pihel, kes on Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse (SEES) juhataja, tutvustus sihtasutuse põhimõtteid ning toetamise võimalusi ettevõtlusega alustamiseks. Ratastoolis ettevõtja Jüri Heinlaid on OÜ Sakadak omanik selgitas ettevõtlusega tegutseva puudega inimese edust, kaasnevatest raskustest. Aili Priske, OÜ Saaremaa Lihatööstuse personalijuht rääkis tööandjana puudega inimestele tööpakkumisest. SA Archimedes Programm PRIMUS tutvustus Inga Kukk, kes on koordinaator üliõpilaste tugiteenuste alal. Kohalviibijad said teada kõrghariduse omandamisest, täiend- ja ümberõppest, tugiteenustest puudega üliõpilastele kõrgkoolides. Lea Pool, kes oli Saare Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna nõunik, tutvustas riiklikke ja kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuseid ja -toetuseid puuetega inimestele.

Pean tõdema, et jutt oli üsna ümmargune ja räägiti rohkem teemal, kes on puudega inimene ja milliseid teenuseid maakonnas ja vallavalitsustes osutatakse. Sain teada, et Saare maakonnas elab 3774 puuetega inimest (2009 - 3569), mis moodustab elanikkonnast 10,5 %. „Probleemidena toodi välja: puuetega inimeste haridus, tööhõive, teenused (abivahendid ja rehabilitatsioon jne) ühiskonna teadlikkus puuetega inimestega seotud teemadest, sh tolerantsusest, hirmudest, hoiakutest ja eelarvamustest“, rääkis Lea Pool. Veel kuulsime, et kaasatus ja puuetega inimeste madal aktiivsus on kitsaskohtadeks. Minu küsimusele, kui palju on Saaremaa tööealisi liikumispuudega inimesi hooldekodudes, sain vastuse, et meil on seal eakad inimesed, sest noored elavad kodus, hooldekoduteenuse tasu on kõrge. Sõmeru hooldekodus on 460 inimest üle Eesti ja Kuressaare väikelastekodus. Nokk kinni, saba lahti. Korraldajad kogusid tagasisidelehti ning 8 infopäeva projekt jätkus järgmisel päeval Haapsalus.

Kokkuvõttes oli päris pingerikast koolituspäev, sest Auli Lõoke tutvustas veel õhtupoolikul Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevust ja Jüri Järve, Arko Vool ja mina kaasarvatud tutvustasime liikumisvabaduse projekti ning toimus arutelu liikumistakistustest Kuressaare linna tänavatel, põhikoolides, gümnaasiumides ja kutsekoolis. Läbirääimiste tulemusena jõudsime järeldusele, et Kuresaare linnas on vajalik projekti ligipääsetavuse osas.

Õhtul külastasime veel Saaremaa Invaühingut ja nende pisike maja oli nagu vanaema juures kauges lapsepõlves. Küünlatule ja kaminatule valges sõime maitsvat õhtusööki, vahetasime muljeid ja kiitsime pererahvast, kes vanast majast selle suvega hubase ja mõnusa pesa oma liikmetele on sisustanud ja renoveerinud. Armas oli kohata neid sooju saareinimesi, kes nii elurõõmsad ja mõnusad suhtlejad on. Hilisõhtul võtsime suuna mandri poole ja läbi Saaremaa jõudsime Muhusse, kus minu ema lapsepõlve rajad ning siis olimegi juba õhtusel kella 9sel praamil. Vihma hakkas sadama ja kojuj jõudsime pooltunnikest enne südaööd. Päev täis elamusi ja toredaid kokkusaamisi.

Omastehooldajate infotund 15.09.2010

Tallinna omastehooldajate tugirühma septembrikuu kokkusaamine toimub 15.septembril 2010 algusega kell 13.00, aadressil Endla 59 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis.

15. septembri kava:
13.00-14.00 Suhkruhaigusest ja sellega toimetulekust, Ulvi Tammer-Jäätes Eest Diabeediliidust
14.05-14.30 Teelaud
Omastehooldajate tugirühma loenguid toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Osalemine tasuta.

ID-piletiga elu lihtsam Tallinna ühistranspordis

Selline tore tähelepanek, millele lisandus tänane Raepressi uudis. Kui eile ostsin endale ID-pileti, siis oli uuendusena lisandunud väljatrükil tekst - Tallinlase 30päeva sooduskaart ja soodustus on andmebaasist kontrollitud. Jälle elu lihtam.

Raepress, 25. august 2010

Enamikke Tallinna sõidusoodustusi saab nüüd tõendada ID-kaardiga
Lisaks õppuritele saavad ID-kaardiga nüüd sõidusoodustusi tõendada ka pensionärid ja paljud teised soodustuste vajajad, kes varem pidid lisaks ID-kaardile esitama kontrolöridele eraldi soodusõigusi tõendavaid dokumente.

Tallinna sotsiaalvaldkonna eest vastutava abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on see hea näide, kuidas e-Tallinn hoolitseb tõepoolest kõikide linlaste mugavuste eest. Uus süsteem puudutab rohkem kui 70 tuhandet sõidusoodustusi pruukivat inimest. ”Kui varem pidid sõitjad nii oma tasuta sõidu kui sõidusoodustuse õigust Tallina ühistranspordis tõendama mitmesuguste täiendavate dokumentidega, siis viimase aasta jooksul on palju töötatud selle nimel, et ID-pileti puhul saaks neid õiguseid kontrollida automaatselt otse vastavatest andmebaasidest,” selgitas Martinson.

Enamikul juhtudel ei ole isikul enam vaja täiendavaid dokumente kontrolörile esitada – piisab vaid ID-kaardist ja sellega seotud ID-piletist.

Martinson pidas seejuures oluliseks saavutuseks ka linna ja riiklike registrite ristkasutust. ”E-Eesti eduloo jätkamiseks on koostöö erinevate avalikku võimu teostavate harude vahel kriitilise tähtsusega ning mul on heameel, et e-Tallinn on selles protsessis eestvedaja rollis,” lisas Martinson. Abilinnapea avaldas lootust, et Tallinna eeskujul laienevad sarnased kasutusmugavused peatselt ka teistesse omavalitsustesse. Martinsoni sõnul on mitmetele soodustusi kasutavatele rühmadele oluline ka uue süsteemiga kaasnev mainevõit – soodusõiguse olemasolu teab bussis nüüd ainult inimene ise ning seda tuvastav kontrolör, kaasreisijad ei pea seda nägema. ”Paljudele puudega inimestele on sellega lisanduv privaatsus väga tähtis,” lisas Martinson.

Tallinna ID-pileti kasutajaid on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) üle 40 000, Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemis (SKAIS) üle 20 000 ning Tallinna linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Transpordiametis peetavates andmebaasides rohkem kui 12 000. Lisamugavused laienevad seega rohkem kui 70 000 inimesele.

ID-pileti kasutajate sõidusoodustuste automaatne kontroll toimub nüüdsest juba pileti ostmisel järgmistel juhtudel: õpilane või üliõpilane on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel automaatselt ja täiendavat dokumenti sõitmisel esitama ei pea. Kui isikut ei ole nimetatud süsteemis (näiteks õpitakse välismaal), peab jätkuvalt kaasas kandma õpilaspiletit või sellega võrdsustatud ISIC Scholar kaarti. Samuti kontrollitakse nüüd sõidusoodustuse olemasolu automaatselt Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis (SKAIS) pensionäridel kui isikule on määratud riiklik pension. Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel ja pensionitunnistust ei ole sellisel juhul enam vaja sõidu ajal endaga kaasa kanda.

Tasuta sõidu õigus on jätkuvalt 65 aastastel ja vanematel isikutel, neil tuleb kontrollimisel esitada vaid oma vanust tõendav dokument või pensionitunnistus. Kolme ja enama lapsega pere lapse ja tema vanema ning puudega isiku ID-kaardi põhiseks sõidusoodustuse vormistamiseks Tallinnas peab isik esitama avalduse ja sõidusoodustuse õigust tõendavad dokumendid elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Tasuta sõiduõigust omava puudega inimese saatjal on tasuta sõiduõigus, saatjat andmebaasidesse ei kanta.

Jätkuvalt ei nõuta sõiduõigust tõendavat dokumenti eelkooliealistelt lastelt ja alla 3-aastase väikelapsega sõitjatelt. Samuti saavad ID-kaardiga sõidusoodustusi tõendada nüüd (juhul kui sõitja on kantud Tallinna linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondades või Tallinna Transpordiametis peetavasse andmebaasi) ka linna hooldustöötajad, bussijuhid ja vormiriietuses ajateenijad.

Arvestama peab ka seda, et tasuta sõidu õigus kehtib andmebaasis märgitud perioodil. Sõidusoodustuse olemasolu aga kontrollitakse ID-pileti ostmisel ning see kehtib kuni pileti kehtivuse lõpuni. Seda ka juhul kui vahepeal peaks isiku staatus andmebaasis muutuma. Oluline on märkida veel kindlasti seda, et üliõpilastel, pensionäridel, raske või keskmise puudega 16-aastasel või vanemal isikul ning kolme ja enama lapsega pere vanemal on sooduspiletit õigus osta vaid siis, kui nende rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas. Muul juhul tuleb neil osta täispilet.

Kui isikul aga puudub vastav märge andmebaasides, kuid tal peaks siiski olema õigus sõidusoodustusele, tuleb esitada kontrolörile vastav soodustust tõendav dokument või siis hoolitseda, et tema andmed saaks andmebaasides korda. Seda kas “lisadokument on vajalik” või on “soodustus kontrollitud”, märgitakse ka ID-pileti ostukviitungile. Vajadusel saab ID-piletit ja sellega seotud lisadokumendi vajadust kontrollida ka piletiveebis www.pilet.ee või helistada ID-piletite info- ja ostuliinile 11800 (NB! tegemist on eritariifse numbriga).

Andmebaasidesse ei kanta ja endiselt peavad soodustusi tõendava dokumendi esitama: hoolekandeasutustes viibivad lapsed, vanemliku hoolitsuseta jäetud lapsed, vormiriietuses politseiametnikud, represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud ja Tšernobõli aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud.

Puudega inimesed tööle!

Hea ettevõtmine ja eks tuleb toetada ja infot jagada, et neil puudega inimestel, kel soov tööd rabada ka teaksid kuhu pöörduda. Nõustajana soovitan inimestel siiski esmalt välja mõelda mida ja millistel tingimustel ollakse valmis tööle minema ja kindlasti seonduvad töötamisega ka kulutused erivajaduste tõttu töökoha kohandamisele, abivahenditele ja transpordile. Töö on parim vahend vaesuse vastu. Selleks on kindlasti vazja minna ka Töötukassasse ja ennast puudega töötuna arvele võtta. Tänane artikkel Postimehest on selline:

Ühing aitab puudega inimesed tööle

16.08.2010 11:26

Kristi Leppik

Napilt kaheksa kuud tegutsenud MTÜ Abikäsi on aidanud töö leida juba enam kui paarikümnele puudega inimesele. MTÜ projektijuht Marko Simberg ja sekretär Marika Lauk on kogenud, et paljud firmad võtaksid inimesi küll tööle, kuid ei suuda neile transporti võimldada. Selle probleemi aitaks lahendada invabuss, mille ostmiseks MTÜd raha kogub.

foto: Toomas Huik

Ajal, mil ka täie tervise juures inimesed kuude kaupa tööd otsivad, asutas ettevõtlik mees ühingu, mis aitab puudega inimesel tööd leida. Vahel ei kulu selleks aega enam kui pool päeva.

Eestis on töötavate puudega inimeste arv marginaalne. Siin elab ligi 180 000 puudega inimest, neist töötab aga vaid 17 protsenti.

Tööotsimisega puutus kokku ka Indrek Ülper, kes naasis Inglismaalt kodumaale eelmise aasta suvel. Inglismaal otsis ta endale tööotsa ligi kaks aastat, ent edutult. Edutult seepärast, et Ülperi vasak käsi on amputeeritud.

Viib firma ja inimese kokku
Murrang tuli mehe ellu siis, kui ta leidis saareriigist firma nimega Remploy, kes tegeleski puudega inimeste tööleaitamisega. Kahe nädala möödudes alustas Ülper tööd ühes maksimarketis asjade riiulisse ladujana ning seitsme aasta möödudes oli ta selle maksimarketi juhataja.

Naasnud Eestisse, tekkiski tal mõte aidata ka Eesti puudega inimesi samamoodi tööle ja mees lõi firma nimega MTÜ Abikäsi. Nüüdseks on firmal kaks eestvedajat – lisaks Indrek Ülperile veel Marko Simberg.

Kuid kuidas on nii lootusetuna näivas olukorras võimalik puudega inimesi tööle aidata? MTÜ Abikäsi on vahendaja puudega inimese ja tööandja vahel. «Siin on suur vahe, kas firmaga läheb rääkima eraisik või mõni organisatsioon,» selgitas Simberg ja lisas, et seni ei olegi ühtegi negatiivset kogemust firmadega läbirääkimisel välja tuua.

Näitena tõi ta reedel toimunu, kui hommikul pöördus inimene nende poole ja pärastlõunaks oli ta juba tööle võetud – gümnaasiumisse raamatukoguhoidjana. Niimoodi on Abikäsi tööle aidanud üle paarikümne inimese. Lisaks tööotsimisele annab MTÜ ka ise tööd.

Küsimusele, miks on organisatsioonil kergem firmadega suhelda kui inimesel endal, vastas Simberg, et tihtipeale on inimestel halvasti koostatud CVd ja ka enesekindlusest tuleb puudu. «Inimestel on juba nii suur pettumus, sest nad ei ole pikka aega tööd leidnud,» rääkis Simberg ja lisas, et reeglina on puudega inimene ka pikaajaline töötu.

Töötukassa teenusejuhi Aar­ne Akki sõnul oli 31. juuli seisuga registreeritud 2797 erivajadustega töötut. «Aga arv ei pruugi kajastada tegelikku puudega töötute arvu, sest töötu ei ole kohustatud töötukassat puudest teavitama,» selgitas Akk.

Palju sõltub transpordist
Kui varem oli erivajadustega inimestel tööleidmine raske, on see Aarne Akki sõnul nii ka majanduslanguse ajal. Juulikuus teavitasid töötukassat töö leidmisest vaid 109 puudega isikut.
Marko Simberg tõi aga positiivse näite oma esimesest kliendist. Tegu oli mehega, kes sattus koos abikaasaga liiklusõnnetusse ning mõlemad jäid seeläbi invaliidiks.

Lisaks sellele sattus nende ülikoolis käiv poeg kallaletungi ohvriks. «Järsku puudus kogu perel korralik sissetulek, aga ravimeid oli vaja osta. Ja niimoodi kaheksa aastat,» meenutas Simberg. Abikäsi leidis mehele töö kahe nädalaga.

Nii Simberg kui ka Ülper loodavad, et niisugune süsteem nagu Suurbritannias on võimalik ka Eestis käima lükata. Töötukassa teenusejuhi Akki sõnul saavad erivajadusega inimesed üldjuhul töötada kõikidel ametikohtadel, mille jaoks neil on piisav ettevalmistus.

«Ja kui takistuseks on puudest tulenev erivajadus, siis saab töökohti kohandada või soetada abivahendeid,» ütles ta.

Samas on Simberg ja Ülper põrkunud kohandamise küsimuses vastu seina. «Paljud firmad on kurtnud, et nad võtavad hea meelega inimese tööle, aga nad ei suuda talle transporti tagada,» rääkis Simberg. Sestap soovib MTÜ osta endale invaliidibussi.

«Meie pakuksimegi ka seda võimalust, et viiksime inimesed hommikuti tööle ja õhtul tooksime koju.» Selle jaoks aga on vaja umbes 200 000 krooni bussiraha, mille saamisega MTÜ aktiivselt tegeleb.

1 küsimus

Miks töötab Eestis nii vähe puudega inimesi?

Helmi Tampere
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist

Vastavalt sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringutele 2005. ja 2009. aastal on puudega tööealistest inimestest olnud tööga hõivatud ligi 17 protsenti. Arvestades, et andmed on saadud nii enne masu kui ka sügaval masu ajal, siis on heameel tõdeda, et tööga hõivatud tööealiste puudega inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne (kuigi madal).

Riik on töötanud välja rea meetmeid toetamaks puudega inimest ja tema tööandjat. Arvestades, et puudega inimesel on raskem töötuks jäämise korral tööle naasta, pakutakse meetmeid alates 2007. aastast ka töötavatele puudega inimestele.

Kuid hoolimata kõigist neist võimalustest kasutatakse puudega inimestele mõeldud tööturumeetmeid marginaalselt. Põhjused on erinevad.

Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi, tööpraktikat jne. Lisaks on puudega inimestele suunatud meetmete osutamise puhul oluline ka sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek näiteks erinevaid kohandusi läbi viia või võimaldada tugiisik, kes töötut puudega inimest juhendaks.

Võrreldes varasemate heade aegadega on töötutel, kellel on puue, siiski raskem sobivat tööd leida. Seetõttu tõdeb ka töötukassa, et hoolimata senisest selgitustööst tööandjate hulgas on seda vaja veelgi tõhustada, et puudega töötud siiski tööle saaks.

Kindlasti ei nõustu ma aga sellega, nagu oleks nende inimeste arv, kellel on puue ja kes on töötuna arvel, mitmekordistunud, see arv on pigem vähenenud.

Tänasest puhkusele aga plaanid alles poolikud

Puhata on lahe! Suvine puhkus on kui preemia külmale talvele. Sellest saab aru inimene alles siis, kui ta tööinimeseks hakkab. Seda aega ootan igal aastal kaua, kuid ta tuleb siiski. Sel aastal siis hästi mõnusalt, sest pole tülikat raamatupidamist enam vaja Tallinna Puuetega Inimeste Kojas teha ja ka aruanded, mida oli vaja teha on tehtud. Kollektiivpuhkus on alanud ja kestab 4 nädalat. Sellel ajal tööst mõelda ei taha... Mõtlen suvest, merest, päikesest ja jäätisest.

Täna puhkame veel välja möödunud nädala Tõrvaaugu talus toimunud Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu laagrist. Seal oli rahvast kohal ligikaudu 50 inimese ringis. Suureks abiks olid noored vabatahtlikud ja tore oli vanade ja noortega koos aega veeta. Palju õnnelikke ja toimekaid inimesi. Oli puhkust, tööd, isetegevust, reisimuljete jagamist ja lobisemist omavahel. Rahvas oli rahul, kuigi kirusime igasuguseid tigedaid putukaid (eriti sääski, parme ja herilasi), mis olid suureks nuhtluseks, kuna olime põnev ja magus saaks. Linnainimesed ikkagi. Sai maasikaid nopitud ja tantsu löödud, isegi jalgpall mahtus päevakavasse. Jalad olid väsinud järve äärde trampimisest, sest vaatamata üle 30 kraadisele kuumusele kappasime väsimatult järve vahet. Vesi oli üle 25 kraadi ja ujuda oli mõnus. Palavuse vältimiseks tehti vihmutamist vooliku abil neile, kellel puudus huvi ujumise vastu. Tore oli, laager sai otsa ja tahaks tagasi. Kõige kenad hetk oli see kui endine laagriülem Mati Mugur tunnistati lootusetuks optimistiks ja Hans Arb löödi Tõrvaaugu kuningaks.

Laagri pilte näeb siit.

Rahumäe tee jalgtee, kui 1 suur peavalu

Lugesin Gerd Tarandi blogisissekannet ratastoolis inimese liikumistakistustest ratastooliga (osaliselt olematutel) kõnniteedel Energia tänavalt ja Rahumäe teelt Tamsaare tee suunas, et külastada Tondi Selverit. Sain ma peale fotoblogi vaatamist peavalu. Kokkuvõte Gerd Tarandilt on ilmselge: Rahumäe tee vajab kiirelt korralikku kergliiklusteed! Kuigi tõsise pingutuse korral on ilmselt ka ratastoolis liiklemine võimalik võib oletada, et näiteks talvel on olukord täiesti lootusetu.

Teadsin, et Rahumäe tee politseimajja on õhtul Mustamäelt ühistranspordiga jõudmine pikk ja piinarikas. Tean seda omast kogemusest, kui möödunud aastal noorema poja mobiiltelefoni varguse pärast koju jõudes avaldust kirjutama läksime. Kuna oli tööpäeva lõpp ja mul esmaspäevane tantsutrenn, siis jõudsimegi politseisse kella 21 ajal õhtul. Suhtumine oli ka süüdistav ja vastik. Pealegi pole ilus süüdistada põhikoolis õppivat last kella vaatamisel kambaga telefoniröövimise eest, et tänaval telefoniga ei räägita. no mida sa ikka oskad kahtlustada, kui kella 17 paiku Lehola trollipeatuses 4 kamraadi külje alla ujuvad ja telefoni ära röövivad. Tagasi minnes võtsime takso, sest nii sai kiiremini koju.

Tagasi Gerdi sissekande juurde. Jah meil on kõrvalteedel olukord jalakäijate poolt vaadates halb ja kui tundub, et ühistranspordipeatusteni veel enam vähem jõuab, siis komituskohad ongi kõnniteed, pigem nende puudmine, jalgratta teedest rääkimata. Aitab see, kui oleks korralik tee ühelpool teed aga kui liikuda ratastooliga ja teel on augud või kõrge kõnnitee serv, siis on üle 5 cm äärekivi juba takistuseks, mis kujutab ohtu. Millegi pärast arvavad paljud, et ratastooliga saab liikuda aga tegelikkuses jäävad esirataste ette kivid, puujuured, augud ja kaevuluukide kaante servad. Takistuseks saab ka lumi, porine ja pehme teekate või lahtine kivikillustik, liivgi on raskesti läbitatav. Tean seda hästi seetõttu, et olen aastaid liikunud saatjana ratastoolis inimese kõrval. uutel teedel ja jalgrattateedel on olukord parem. Samas kui tehakse korda sõiduteed, siis kõnniteed võivad jääda rahapuudusel vaeslapse ossa.

Leian, et vabatahtlikuna ligipääsetavuse projektis kaardistamisel oleks vajalik linnale projekt edastada, sest vajadus sotsiaalmajade juures liikumise kaardistamise järele on olemas. Möödunud aastal said üldhariduskoolid ja Tallinna noortekeskused kaardistatud. Gerdi head mõtted ja ettepanekud olid abiks.

Leian, et sügiseks on vajalik abilinnapeaga kohtumine planeerida ja see olukord Tallinna Liikumispuudegas Inimreste Ühingu ratastoolikasutajatega kaardistada ja ära hinnata. Jalakäijatel ja abivahendina ratastooli kasutaval inimesel on ohtlik kasutada sõiduteed ning linnavalitsus peaks looma võimalusi sotsiaalmajade ümbrustes poääsemaks poodi, bussipeatustesse jne. Uued ja kaasaegsed teelõikudel seda enamasti arvestatakse, kuid teetööd on väga suuremahulised ja see piirkond vajaks kiiremat korrastamist. Sotsiaalmajdes elavad inimesed vajavad samuti ligipääsu kaubanduskeskustesse ja turvalist elu sotsiaalmajade ümbruses liikumisel.

Tallinna linna kodulehel link puudega inimestele

Hurraa. Lõpuks ometi on minu ettepanekut kuulda võetud ja kui siseneda Tallinna linna kodfulehele www.tallinn.ee , siis on võimalus kasutada otsingut kellena > puudega inimesele.
Kõik on ühes kohas koos. Eks tasapisi lisandub sinna teenuste kohta lisaks informatsiooni, kuid aitäh tahan öelda Kadi Pärnitsale, kes Tallinna Linnavolikogu Sotsiaalkomisjoni esimehena meie palvet kuulda võttis ja asi saigi teokstehtud.

Raepressilt tuli täna ka selline uudis, et teenuste info on saadaval nii vene kui ingliskeelsena.
Tallinn areneb. Tore.

Raepress: Tallinna teenuste andmebaasi saab kasutada ka vene ja inglise keeles

Maist alates on Tallinna linna veebilehel asuvat teenuste andmebaasi võimalik kasutada ka vene ja inglise keeles.

Tallinna linn osutab linnaosavalitsuste ja linnaametite kaudu kokku üle 500 avaliku teenuse. Kuni 2009. aasta alguseni olid teenused veebis raskesti leitavad, ebakorrapäraselt ja erineva tasemega kirjeldatud, nüüdseks on loodud korrastatud süsteem ja teenused ühtsesse andmebaasi koondatud.

Lisaks informatsioonile on paljude teenuste puhul võimalik andmekogu kaudu ka teenuse saamiseks taotlus või avaldus esitada. Selline teenuste koondamine andmekogusse muutis avalike teenuste osutamise kiiremaks, efektiivsemaks ja tarbija jaoks oluliselt mugavamaks.

Kui siiani oli teenuste andmekogu kasutatav vaid eesti keeles, siis nüüdsest saab seda kasutada ka vene ja inglise keeles. See parandab linnakodanike informeeritust ja seega ka teenuste kättesaadavust.

Tallinna avalike teenuste andmebaasi asub http://www.tallinn.ee/teenused

Venekeelse andmekogu tõlkimise projekti toetasid Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Tänuüritus AASTA TEGU 2009 täna 18.02.2010

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pressiteade
18.02.2010

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel AASTA TEGU 2009 antakse esmakordselt üle Hapu Õun

Neljapäeval, 18. veebruaril algusega kell 12.00 toimub Eesti Panga Iseseisvussaalis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu traditsiooniline, juba üheksas tänuüritus - AASTA TEGU 2009.

Pidulikul aktusel täname ja tunnustame tänumeenega üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone, kes on 2009. aastal olulise sõna või teoga toetanud liikumispuudega inimesi. Aastate jooksul on tänumeene saanud 114 heategijat, sel aastal lisandub 20.

Esimest korda anname üle ka Hapu Õuna - sellega tahame meelde tuletada, et kaugeltki kõiges, mida tehakse, ei arvestata erivajadustega inimestega. Esimese Hapu Õuna anname Tallinna Spordi- ja Noorsooametile, kelle hallata on vastrenoveeritud Põhja Spordihoone, mis avati pidulikult 14.10.2009. Kahjuks peame tõdema, et liikumispuudega inimesed pole seal teretulnud liikumisvõimaluste kohandamatuse tõttu.

Tervitusi toovad Riigikogust juhatuse aseesimees Keit Pentus ja sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur, Eesti Panga asepresident Rein Minka, sõbrad ja kolleegid.

Ameerika reisi muljetest, liikumisvabadusest Eestis, millest mõtlevad liikumispuudega noored, räägivad isiklike kogemuste põhjal Tarmo Loose, Villu Urban, Arko Vool ja Sven Kõllamets. Muusikalise tervitusega esinevad kandlemängu õppiv Maiki Kiivit ja hõbehäälne Maarja Kaplinski.

Kahekümne toetaja seas, keda meenega täname, on liikumispuudega laste heaks annetusi teinud Viljandimaa Omavalitsuste Liidu näitetrupp, Kildu koolipere, selgeltnägijad saatest Selgeltnägijate tuleproov, krossiäss Tanel Leok sõpradega. Chrysler Club Estonia rajas lastele viburaja, Briti-Eesti Kaubanduskoda aitas muretseda teisaldatavad kaldteed, Invaru OÜ toetab mälestusteraamatu väljaandmist. Arne Mansson ja Jöran Gelland Rootsist on pikki aastaid puudega inimesi abistanud humanitaarabiga. Tere AS, Hallik AS, A. Le Coq AS on suureks abiks olnud mitmesuguste ürituste ja laagrite korraldamisel. Triin Suiste taoliste vabatahtliketa ei kujuta suurürituste korraldamist ettegi. Täname Nordic Hotel Forumit ja TEA Kirjastust, kelle sõbrakäeta poleks liidu 20.aastapäev kujunenud nii meeldejäävaks. Ajakirjanik Rein Sikk ja kunstnik Valli Lember-Bogatkina on oodatud üritustele kui loomeinimesed ja säravad isiksused. Arctic Sport Club tegevjuht Hedi Lepmets on suutnud klubis luua meeldiva õhkkonna liikumispuudega spordiharrastajatele. Haapsalu Sotsiaalmaja juhatajat Kaja Rootare tänavad südamega tehtud töö eest Läänemaa puudega inimesed. Tallinna Lennujaama rekonstrueeritud reisiterminal vastab igati liikumisraskustega inimeste vajadustele, BDG Music suudab korraldada kontserte, kus on mõeldud sellele, et ka liikumispuudega inimesed võiksid etteastet nautida.

Tänuüritusele ootame avalikkuse esindajaid, kõiki toetajaid ja sõpru.
Piduliku aktuse lõpetame kohvilauas.

Ants Leemets
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president

Lisainfo:
Auli Lõoke
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144, 6720223 e
elil@elil.ee

Tallinna libedad teed...

Käisime täna koolide ja noortekeskuste ligipääsetavuse kaardistamise projekti viimaseid sabasid üle tegemas ja pilte täpsustamas. Ilm oli mõnus aga lumine ja libe.

Linnas oli libedaid lõike ja Järvevana teel oli päris libe parempoolne rada. Seal oli üks naisterahvas oma autogi üle valli tee veerele katuse peale keeranud. Teisaldusauto ja väikebuss üritasid, teda välja tõmmata. Ka Laagna tee oli keskpäeval libe nagu klaas. Liinibussil oli probleeme, et peatuses pidama saada. Olgem siis ettevaatlikud ja valige ohutu sõidukiirus.

Loe lisaks:
Teedel võib kõikjal olla libedaid lõike

Projektist lühidalt. Olukord liikumispuudega inimeste haridusasutustesse pääsemisel tundub endiselt kehv, sest enamus koolimajasid on vanad ja treppidega. Uuemad on ligipääsetavad, kuid enamus osaliselt, sest kui õpilane tahab kooli minna, siis on ta paraku katsumuse ees. Kodukoha kool peaks olema õpilastele esmane valik. Kui võtan näitena oma kodukoha, siis lähim Arte Gümnaasium on ligipääsmatu. Samas on korda tehtud näiteks 32. Keskkool. Pääseb mööda kaldteed kooli sisse. Siis võivad tulla raskused, et saada garderoobi, koolisööklasse, aulasse või ujulasse. Kajuks on koole, kuhu pääseb vaid 1. korrusele, siis algav trepid ja seal see ligipääsetavus lõppebki. Noortekeskused on vaid paaril juhul ligipääsetavad, kuid üle pooltes on takistused sisse pääsemisel. Arenguruumi on ka töötajate suhtumises puuetega inimeste organisatsioonide inimestesse. Suhtumine oli nii mitmeski koolis kui noortekeskuses vastik ja tekitas meis ebameeldivust. Koolides nõuti meilt ka peale tutvustamist ja projekti tutvustuslehe andmist kas töötõendit või saadeti Kinnisvara arendajate poole. Tundub, et meie koolid on nii kinnised asutused, kus infolauatöötajatel ja umbkeelsetel valvuritel puudub suhtlemisoskus ja kartus koolihoonesse sisse laskmisel. Tegelikkuses on haridusasutused samasugused linnaasutused nagu linnaosa valitsus või linnavalitsus. Töötavad juu linnaametnikud ja õpetajad ja koolipersonal ikka inimeste huvides.

Kuidas kaasata noori puudelisi meie spordiliidu tegemistesse?

Hmm huvitav termin. Noorte puudeliste kaasamine - mõtlen kohe puudel, puudlik aga inimestega küll seda seostada ei oska, ikka meenub see krässus karvaga ja pika koonuga koeratõug.

Loen mina Eesti Invaspordi Liidu üldkoosoleku- koolituse kutset ja tekkis minul mõte seoses puudega inimeste terminoloogiaga? Kui Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt 3. detsembril korraldatud konverentsil soovis sõna saada Vilja Kusmin, siis ka tema esitas küsimuse puuetega inimeste temaatika kajastamisest avalikkuses.

Näiteks: kes on ratastoolis noored?
kes on pampersi poisid?
kes on karguhaiged?
kes on invaliidid?
kes on ratastooli aheldatud, surutud?
jne

Tavaliselt me sellele ei mõtle. Meil on eelkõige inimesed - mehed, naised, noored, vanad, lapsed, tööealised. Puude tõttu abivahendi alusel inimeste kutsumist ratastooli inimeseks, pampersi kasutajaks või muul moel on alandav. Ongi ratastool see, mis annab võimaluse liikumispuudega inimesel voodist välja tulla ja liikuda ning osaleda elus. Kui ühiskond oleks probleemideta ja ligipääsetav, siis on võimalused õppida, töötada, käia kinos, sprtida jne. Pigem väljakutsed, mitte inimeste ratastooli surutus ja aheldamine.
Rahvas võiks mõelda. Eriti ajakirjanikud ja telereporterid. Arenguruum ja kultuuriküsimus. Samas on puudega inimeste organisatsioonide liikmed ja esindajad selles küsimused parimad, küsige meilt, ekspertidelt.

Kutse ise siis selline:
EIL juhatus, liikmed ja aktivistid,

27.-28.novembriks väljakuulutatud koolitus-seminar on osavõtjate vähesuse tõttu edasi lükatud 15.-16.jaanuarile 2010. Koht on Hotell Salzburg Tallinnas. Viime läbi EIL üldkoosoleku ja koos sellega koolituse, kus tulevad käsitlemisele alljärgnevad teemad:

Koolituskava
Esimene päev:
1. Analüüs 2009 aasta võistluste korraldamise ja protokollimise kohta - 20 min
2. Kuidas pidada arvutis turniirisüsteemis peetava võistluse arvestust, näide Excel baasil - 30 min
3. Shveitsi süsteem, olümpiasüsteem - 20 min
4. Kergejõustiku näite põhjal kokkuvõtete tegemine - kuidas kasutada aega ratsionaalselt?
5. Paljude klasside korral võistlusest kokkuvõtete tegemine
6. Kuidas koostada võistluste ajakava
7. Võistluse eelarve koostamine
8. Projektitaotluste kirjutamine - kogemuste vahetamine
9. Kohtunike koolitamise küsimused - boccia, veel mingi ala?

Teine päev:
1. Uute alade arendamisest - aerutamine, sõudmine, ratastoolitennis, ???
2. Kuidas kaasata noori puudelisi meie spordiliidu tegemistesse
3. Klassifitseerimine
4. 2010 aasta kalenderplaanist
5. 2010 eelarvest
6. 2010 uue juhatuse valimiste ettevalmistamine

Ootame kavasse väga teiepoolseid ettepanekuid – mida tuleks käsitleda, mida õpetada, milline materjal tuleks ette valmistada jne. Viime koolituse läbi oma jõududega, sest hetkel ei ole meil küll kedagi väljastpoolt võtta, kes meie asja paremini teaks kui me ise. Kui näeme koolituse käigus või kokkuvõtet tehes vajadust enamaks, siis on meil võimalus edasipidiseks koolitusi planeerida. Palume juba praegu sättida endale aega, et saaksite osaleda. Osavõtu soovist teatada meilile eil@eil.ee
Samuti palume teatada, kes sooviks majutust.

Lugupidamisega ja peatset tagasisidet oodates,

Signe Falkenberg, peasekretär
Eesti Invaspordi Liit, reg.nr. 80018936
Regati pst. 1 Tallinn 11911
Tel. ja faks 639 87 27
GSM 50 83 905
eil@eil.ee
www.eil.ee

Bussijuhtide ja reisisaatjate puuetega inimeste teenindamise koolitusüritusest

24. novembril toimus Tallinna Autobussikoondise bussijuhtide ja reisisaatjatele koolitus puuetega inimeste teenindamisest ühistranspordis. Nüüd peaksid ka Trammi- ja Trollipargi esindajad meiega kiiresti ühendust võtma. Ootame ja loodame. Vaadake neid linke ja tutvustusi.

Lisan Sirje Rohti kirja:

Aitäh teile, kes te ürituse ettevalmistamisel osalesite, selle läbiviimisele igati kaasa aitasite ja aktiivselt osalesite nii Väike-Õismäe dispetšerpunktis kui Astangu Rehabilitatsioonikeskuse saalis. Ja palun andke edasi tänu ka kõigile neile, kes veel korraldamisel osalesid ja ka Astangu saalis ettekannete ning asjalike selgitustega esinesid.

Edastan tänusõnad ka TAKi juhtkonna ja bussijuhtide nimel. Meie jaoks oli eilse koolituspäeva väärtus eelkõige kahepoolses vahetus kokkusaamises ja ühises arutelus, mille tulemusena sai lahti räägitud ja üle rõhutatud rida aspekte, millega nii ühissõidukijuht kui tavaline inimene tänavalt ei oska teadmatusest või taipamatusest sageli arvestada.

Meil on kavas analüüsida saadud kogemust ilmselt põhjalikumalt järgmisel nädalal ja teeme enda jaoks sellest ühe tõsisema kokkuvõtte. Anname sellest pärast ka teile teada.

Tegin eile pärastlõunal üritusest ajakirjanike jaoks kokkuvõtte (niipalju kui suure kiiruga jõudsin, see pole kaugeltki põhjalik), see on üleval aadressil

Ratastoolis noored, bussijuhid ja reisisaatjad arutasid täna liikumispiiranguga sõitjate muresid ühistranspordis .

Ajakirjanduse vastukaja meie eilsele üritusele kogusin kokku aadressile http://www.tak.ee/index.php?page=253& .

Kena päeva soovides tervitustega

--- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- ---
Sirje Roht
Tallinna Autobussikoondise AS
Kadaka tee 62a 12618 Tallinn
Tel. 6 509 540
Fax 6 509 509
Mob 51 45 730
www.tak.ee

Töötukassa teenustest ja koolituskaardist.

Kas teadsite, et töötukassas on kasutusel koolituskaart? Mina kuulsin sellest esmakordselt alles eilsel ümarlaual, mida korraldas Töötukassa. Huvitav oli kuulata puuetega inimeste vajadustest ja teenuste katmisest. Väga ebaühtlane asi on see erivajadustega inmeste tööharjutus, erinevad tugiteenused, sest eesmärk on endiselt rakendada inimesed tööle avatud tööturul.

Tööturuteenused > http://www.tta.ee/

• Töövahendus
• Karjäärinõustamine
• Tööturukoolitus
• Tööpraktika
• Ettevõtluse alustamise toetus
• Avalik töö
• Teenused puudega töötule
• Palgatoetus
• Tööharjutus
• Koolituskaart (uus!)

Kõlama jäi arv 3600, see on praegu üle Eesti töötukassas arvel olevate puudega inimeste arv. Tegelikkuses on puudega tööealisi inimesi 96 tuhat. Keegi ei tea palju neist töötab ja palju d on üldse motiveeritud tööle minema. Põhjuseid on erinevaid nii puude tõttu, erinevate tugiteenuste, töötandjate valmisoleku, tööoskuste, eesti keele mitme tundmise ja madala hariduse tõttu. Arvan, et põhjuseks on ka madal teadlikkus, sest puudega mitte töötavad inimesedei tea millist tööd nad teha tahavad ja saavad. kõik puudega inimesed pole valmis avatud tööturule minema. Aga töötukassasse arvele võtmiseks soovitan ikka pöörduda. Seal tööotsina kirja panna ja koolitust/ümberõpet küsida. Võimalus on minna õppima või ennast ka ise arendada.

Tänane artikkel siis:

Segaduses töötuid pahandasid koolituskaardile seatud piirid (0)

http://www.epl.ee/artikkel/480103
Autor: Agne Narusk

Artikli püsiviide
Teie nimi
Teie e-post
Sõbra nimi
Sõbra e-mail
Teade

Praegu kasutab kaardi võimalusi 74 töötut, kellest enamik on kutselised veoautojuhid.

Septembri lõpust kasutusele tulnud töötutele mõeldud koolituskaart on selle lühikese aja jooksul tekitanud üksjagu nõutust, segadust ja pahameelt.

Kas tõesti ei saa enam ümber õppida mõne teise töö peale, kus praegu töökäsi nõutakse? Miks saab koolituskaardiga ainult oma erialal edasi õppida, kui seal niikuinii tööd pole, väljendas töö kaotanud raamatupidaja Anne (rääkija palvel jääb täisnimi vaid toimetuse teada) oma meelepaha, kui nn kaart kasutusse tuli. „Tean raamatupidamisest kõike, valdan peensusteni kõiki programme, mul on 15-aastane töökogemus, olen seda tööd ka välismaal teinud,” loetles ta. „Mul ei ole sel alal enam midagi uut juurde õppida, võiksin ise teisi õpetada. Samas olen mõelnud massaaži õppida, kuid koolituskaardiga ma seda ei saa.”

Hiljuti avaldas Delfi töötu Terje O. kirja sellest, kuidas üks Harjumaa töötukassa koolituskonsultant talle telefonivestluses kinnitas, et koolituskaardiga „mitte mingisugune ümberõpe ei tule kahjuks kõne alla /- - -/. Ainult rangelt erialane täiendusõpe”. Ta kirjutas: „Enamik neist, kes praegu töötud on, pole seda mitte sellepärast, et nad oleks halvad tegijad ja seepärast lahti lastud, vaid seepärast, et tervetes tootmis-, teenindus- jne harudes on kitsad ajad ja nii palju töötajaid pole sellele erialale vaja. No miks taeva pärast on siis vaja nende erialade töötajaid veel juurde koolitada?”

Kaks eri asja

Töötukassa kaudu saab endiselt vajaduse korral ümberõpet, kommenteeris töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. „Koolituskaart on lihtsalt üks tööturukoolituse rahastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on pakkuda töötutele kiiremini ja paindlikumalt erialast täiendusõpet,” ütles ta. „Samal ajal tellib töötukassa endiselt erinevaid koolitusi hangetega.”

Sel aastal on tööturukoolituseks ette nähtud ligikaudu 172 miljonit krooni, valdav osa sellest summast on tulnud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oletuslikult vaid 20 miljonit on plaanitud koolituskaardi koolitustele, vahendas töötukassa. Ülejäänu eest saavad registreeritud töötud endiselt ümberõpet, kui seda on vaja.

Liimali sõnul võiksid koolituskaardi võimalused aidata näiteks erialaspetsialiste, juhte. Koolituskaardiga saab inimene end täiendada mingi vajaliku oskusega just sel alal, millel ta on eelnevalt töötanud, mitte aga asuda juurde õppima seda, mida kord ammu sai (üli)koolis omandatud. Selle, kas ja mida ning kus võiks inimene juurde õppida, otsustab töötukassa konsultant koos koolituse küsijaga, arvestades seejuures tööturu olukorda.

Kujutletav kaart

Koolituskaart pole ei plast- ega papist sedel, mille töötukassa ametnik lahkelt üle laua ulatab. Reaalset koolitusele lubavat kaarti pole olemas ehk 15 000 krooni või alla selle kellelegi kätte ei anta.

Koolituskaardi projekti kaudu endale koolitust otsinud ja leidnud töötu paneb end sinna kirja ja annab koolitajale teada, et tuleb õppima just koolituskaardi alusel. Koolitaja saadab töötukassale registreerimis-teate, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ning kui palju see maksab. Töötukassalt saab ta omakorda vastu kinnituse, et selle eest on makstud, ning edasi võib õppimine alata.

See, et koolitus võib maksta kuni 15 000 krooni, ei tähenda Liimali selgitusel seda, et end võib nii kaua eri kursustel koolitada, kuni see summa täis saab.

„Siin on ikka mõeldud, et hüvitame üks kord kursuse või koolituse, mis maksab kuni 15 000 krooni,” ütles Liimal. Kui aga vajadus on tõesti põhjendatud, on võimalik võtta ka rohkem kui ühe kursuse eeldusel, et kõik see kokku ei maksa üle 15 000 krooni.

Oktoobrikuu esimese kaheksa päeva jooksul on koolituskaardi alusel endale koolituse valinud ja õppima asunud 74 inimest üle Eesti, kõige rohkem tuntakse huvi Tallinnas ja Harjumaal, edastas töötukassa alamprogrammijuht Berit Vogt. Nende 74 koolituskaardi koolituste kogumaksumus on 444 210 krooni, ühele inimesele kulus keskmiselt ligikaudu 6000 krooni. Rohkem kui pooled neist 74 inimesest tahtsid minna kutselise sõidukijuhi ametialastele täienduskoolitustele. Eriti suurt huvi tunti koolituse vastu, mis annab autojuhile ohtlike ainete veo eriloa. Järgnesid raamatupidamis- ja finantsalased täienduskoolitused (12,5%) ja laevameeskonna töötajate täienduskoolitused (10%). Õppijaid on praegu kõige rohkem Revali merekoolis ning AS-i MSCA ja Autojuhi Koolituse nime kandvates koolitusasutustes.

Koolituskaardi projekt on katsetamisjärgus. Kas ja mis ulatuses see kasutusele jääb, oleneb sellest, kui paljud sel moel täiendusõpet saanutest aasta jooksul töö leiavad. Praeguse seisuga on järgmiseks aastaks aktiivsetele tööturumeetmetele, sh tööturu-koolitusele mõeldud 325 miljonit krooni.

Koolituskaart

Mõeldud erialaseks täiendusõppeks

Koolituskaardi alusel pakutakse:

•• ametiga seotud tarkvarakoolitusi (raamatupidamis- või personalitarkvara, AutoCad, tööstusseadmete juhtimise tarkvara jms), v.a MS Office’i koolitused;

•• sõidukijuhi ametikoolitusi, mille tulemusena saadakse ohtlike ainete, reisijate, veoste vms veo eriluba;

•• teeninduse tipp- ja keskastme spetsialistide ja kontoritöötajate täienduskoolitusi;

•• tööstuse tippspetsialistide ja keskastme tehnikute täienduskoolitusi;

•• laevameeskonna töötajate täienduskoolitusi;

•• muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid, juristid, arhitektid jt) spetsiifilisi täienduskoolitusi.

•• Ei pakuta juhtimisalaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid ja eriala algtaseme koolitusi.

•• Sobiv õppeasutus tuleb välja valida töötukassa nimekirjast. Vaata: www.tootukassa.ee

Kommentaar

Agne Narusk

toimetaja

Suures koolituskaardi rahva ette toomise tuhinas ununes peamine: kuidas anda uuest võimalusest teada nii, et see oleks kodanikele arusaadav ning et info haakuks sellega, mis peaks neile juba varasemast tuttav olema. Nii juhtuski, et inimestele jäi ekslikult mulje, nagu pääseks nüüdsest töötukassa kaudu õppima vaid siis, kui oled sealt saanud koolituskaardi. Või mida muud sai välja lugeda pressiteate ning selle järgi treitud uudisnupu pealkirjast „Töötud saavad paremaks koolituseks koolituskaardi”. Kehva üllatusena lisandus sellele teadmisele fakt, et koolituskaart on vaid neile, kel on vaja täiendusõpet. Aga meie, ülejäänud, küsisid pettunud.

Õli valas tulle Eesti kõige kuulatavamas raadiojaamas kõlanud sotsiaalministri kommentaar, et koolituskaart parandab oluliselt töötute ümberõppevõimalusi. Tundub, et alustada tuleks a-st ja o-st ning selgitada inimestele, mis ja kellele on tööturukoolitus, mis vahe on ümber- ja täiendusõppel.

P. S. Huvitav, kui paljud teadsid enne seda lugu, et isikustatud koolituskaart polegi nimeline plast- või papist kaart, mida saab taskusse pista?