6. juuli 2010

Rahumäe tee jalgtee, kui 1 suur peavalu

Lugesin Gerd Tarandi blogisissekannet ratastoolis inimese liikumistakistustest ratastooliga (osaliselt olematutel) kõnniteedel Energia tänavalt ja Rahumäe teelt Tamsaare tee suunas, et külastada Tondi Selverit. Sain ma peale fotoblogi vaatamist peavalu. Kokkuvõte Gerd Tarandilt on ilmselge: Rahumäe tee vajab kiirelt korralikku kergliiklusteed! Kuigi tõsise pingutuse korral on ilmselt ka ratastoolis liiklemine võimalik võib oletada, et näiteks talvel on olukord täiesti lootusetu.

Teadsin, et Rahumäe tee politseimajja on õhtul Mustamäelt ühistranspordiga jõudmine pikk ja piinarikas. Tean seda omast kogemusest, kui möödunud aastal noorema poja mobiiltelefoni varguse pärast koju jõudes avaldust kirjutama läksime. Kuna oli tööpäeva lõpp ja mul esmaspäevane tantsutrenn, siis jõudsimegi politseisse kella 21 ajal õhtul. Suhtumine oli ka süüdistav ja vastik. Pealegi pole ilus süüdistada põhikoolis õppivat last kella vaatamisel kambaga telefoniröövimise eest, et tänaval telefoniga ei räägita. no mida sa ikka oskad kahtlustada, kui kella 17 paiku Lehola trollipeatuses 4 kamraadi külje alla ujuvad ja telefoni ära röövivad. Tagasi minnes võtsime takso, sest nii sai kiiremini koju.

Tagasi Gerdi sissekande juurde. Jah meil on kõrvalteedel olukord jalakäijate poolt vaadates halb ja kui tundub, et ühistranspordipeatusteni veel enam vähem jõuab, siis komituskohad ongi kõnniteed, pigem nende puudmine, jalgratta teedest rääkimata. Aitab see, kui oleks korralik tee ühelpool teed aga kui liikuda ratastooliga ja teel on augud või kõrge kõnnitee serv, siis on üle 5 cm äärekivi juba takistuseks, mis kujutab ohtu. Millegi pärast arvavad paljud, et ratastooliga saab liikuda aga tegelikkuses jäävad esirataste ette kivid, puujuured, augud ja kaevuluukide kaante servad. Takistuseks saab ka lumi, porine ja pehme teekate või lahtine kivikillustik, liivgi on raskesti läbitatav. Tean seda hästi seetõttu, et olen aastaid liikunud saatjana ratastoolis inimese kõrval. uutel teedel ja jalgrattateedel on olukord parem. Samas kui tehakse korda sõiduteed, siis kõnniteed võivad jääda rahapuudusel vaeslapse ossa.

Leian, et vabatahtlikuna ligipääsetavuse projektis kaardistamisel oleks vajalik linnale projekt edastada, sest vajadus sotsiaalmajade juures liikumise kaardistamise järele on olemas. Möödunud aastal said üldhariduskoolid ja Tallinna noortekeskused kaardistatud. Gerdi head mõtted ja ettepanekud olid abiks.

Leian, et sügiseks on vajalik abilinnapeaga kohtumine planeerida ja see olukord Tallinna Liikumispuudegas Inimreste Ühingu ratastoolikasutajatega kaardistada ja ära hinnata. Jalakäijatel ja abivahendina ratastooli kasutaval inimesel on ohtlik kasutada sõiduteed ning linnavalitsus peaks looma võimalusi sotsiaalmajade ümbrustes poääsemaks poodi, bussipeatustesse jne. Uued ja kaasaegsed teelõikudel seda enamasti arvestatakse, kuid teetööd on väga suuremahulised ja see piirkond vajaks kiiremat korrastamist. Sotsiaalmajdes elavad inimesed vajavad samuti ligipääsu kaubanduskeskustesse ja turvalist elu sotsiaalmajade ümbruses liikumisel.

Kommentaare ei ole: