12. juuli 2010

Tänasest puhkusele aga plaanid alles poolikud


Puhata on lahe! Suvine puhkus on kui preemia külmale talvele. Sellest saab aru inimene alles siis, kui ta tööinimeseks hakkab. Seda aega ootan igal aastal kaua, kuid ta tuleb siiski. Sel aastal siis hästi mõnusalt, sest pole tülikat raamatupidamist enam vaja Tallinna Puuetega Inimeste Kojas teha ja ka aruanded, mida oli vaja teha on tehtud. Kollektiivpuhkus on alanud ja kestab 4 nädalat. Sellel ajal tööst mõelda ei taha... Mõtlen suvest, merest, päikesest ja jäätisest.

Täna puhkame veel välja möödunud nädala Tõrvaaugu talus toimunud Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu laagrist. Seal oli rahvast kohal ligikaudu 50 inimese ringis. Suureks abiks olid noored vabatahtlikud ja tore oli vanade ja noortega koos aega veeta. Palju õnnelikke ja toimekaid inimesi. Oli puhkust, tööd, isetegevust, reisimuljete jagamist ja lobisemist omavahel. Rahvas oli rahul, kuigi kirusime igasuguseid tigedaid putukaid (eriti sääski, parme ja herilasi), mis olid suureks nuhtluseks, kuna olime põnev ja magus saaks. Linnainimesed ikkagi. Sai maasikaid nopitud ja tantsu löödud, isegi jalgpall mahtus päevakavasse. Jalad olid väsinud järve äärde trampimisest, sest vaatamata üle 30 kraadisele kuumusele kappasime väsimatult järve vahet. Vesi oli üle 25 kraadi ja ujuda oli mõnus. Palavuse vältimiseks tehti vihmutamist vooliku abil neile, kellel puudus huvi ujumise vastu. Tore oli, laager sai otsa ja tahaks tagasi. Kõige kenad hetk oli see kui endine laagriülem Mati Mugur tunnistati lootusetuks optimistiks ja Hans Arb löödi Tõrvaaugu kuningaks.

Laagri pilte näeb siit.

Kommentaare ei ole: