Käisime täna koolide ja noortekeskuste ligipääsetavuse kaardistamise projekti viimaseid sabasid üle tegemas ja pilte täpsustamas. Ilm oli mõnus aga lumine ja libe.
Linnas oli libedaid lõike ja Järvevana teel oli päris libe parempoolne rada. Seal oli üks naisterahvas oma autogi üle valli tee veerele katuse peale keeranud. Teisaldusauto ja väikebuss üritasid, teda välja tõmmata. Ka Laagna tee oli keskpäeval libe nagu klaas. Liinibussil oli probleeme, et peatuses pidama saada. Olgem siis ettevaatlikud ja valige ohutu sõidukiirus.
Loe lisaks:
Teedel võib kõikjal olla libedaid lõike
Projektist lühidalt. Olukord liikumispuudega inimeste haridusasutustesse pääsemisel tundub endiselt kehv, sest enamus koolimajasid on vanad ja treppidega. Uuemad on ligipääsetavad, kuid enamus osaliselt, sest kui õpilane tahab kooli minna, siis on ta paraku katsumuse ees. Kodukoha kool peaks olema õpilastele esmane valik. Kui võtan näitena oma kodukoha, siis lähim Arte Gümnaasium on ligipääsmatu. Samas on korda tehtud näiteks 32. Keskkool. Pääseb mööda kaldteed kooli sisse. Siis võivad tulla raskused, et saada garderoobi, koolisööklasse, aulasse või ujulasse. Kajuks on koole, kuhu pääseb vaid 1. korrusele, siis algav trepid ja seal see ligipääsetavus lõppebki. Noortekeskused on vaid paaril juhul ligipääsetavad, kuid üle pooltes on takistused sisse pääsemisel. Arenguruumi on ka töötajate suhtumises puuetega inimeste organisatsioonide inimestesse. Suhtumine oli nii mitmeski koolis kui noortekeskuses vastik ja tekitas meis ebameeldivust. Koolides nõuti meilt ka peale tutvustamist ja projekti tutvustuslehe andmist kas töötõendit või saadeti Kinnisvara arendajate poole. Tundub, et meie koolid on nii kinnised asutused, kus infolauatöötajatel ja umbkeelsetel valvuritel puudub suhtlemisoskus ja kartus koolihoonesse sisse laskmisel. Tegelikkuses on haridusasutused samasugused linnaasutused nagu linnaosa valitsus või linnavalitsus. Töötavad juu linnaametnikud ja õpetajad ja koolipersonal ikka inimeste huvides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar