Nii see käib, nädal aega kestis sadu, siis tegime tööd labidaga ümber auto ja autoni. Esmaspäeval kukkusin korteriühistu ees (Tammsaare tee 121) istuli ja tõmbasin maja esisel sõiduteel endaga kaasa ka Arko, kes ratastooliga koos selili kukkus, lumiste ja jäätunud rööbaste vahele. Püsti mina teda ei suutnud tõsta ja pika pusimise peale tuli meile appi mööduv meesterahvas. Saime ratastooli normaalsesse asendisse, kuid minu selg oli vähe viga saanud, võrreldes Arko nikastatud seljaga. Kahju oli tema valu näha. Teisipäeval oli postkastide ees teade, et kolmapäeval tuleb traktor. Tuligi ja maja ees aeti sõiduautod hommikul peale paari auto ära. Olukord sai parem, kuid lund sajab aina juurde.
Täna siis saadeti mehed katusele, lumi lendas, valvasin köögiaknal ja hoiatasin majast vääljujaid, et nad ettevaatlikud oleksid. Olidki. Lumi ja purikaid said alla loobitud, päris suur kolin oli kui neid labida ja harjaga rünnati. Aga mehel, kollaste tunkedega, oli turvaköis korralikult igaks juhuks järel. Lasin pojal piltigi sellest tulnukast teha. Töö kestis kohe mitu tundi.
Jalakäijana on terves linnas raske liikuda, lisaks ka kesklinnas jääpurikate kukkumise oht. Inimesed – olge valvsad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar