3. jaanuar 2010

Uut aastat tähistamas Laulasmaal


Käisime puhkamas, Laulasmaal kahekesi. Sain novembri lõpus selveri kliendi lehega pakkumise, millest oli raske loobuda. Broneerisimegi ära 2.jaanuariks 2010 Laulasmaa SPAsse öö 2-le. Hind tundus ka odav - sõbranna perelt saadud kingiraha kasutades, võrreldes tavaliste hotellide hinnakirjaga. Vaata ka: http://www.laulasmaa.ee/
Mõeldud ,tehtud, makstud ja invatuba kinni pandud. Aga keegi ei osanud uneski näha, et uusaasta tuleb sellise lumeuputusega. Teed olid lumised, labidas oli pakiruumis ja asusime Mustamäelt teele. Ise viskasin veel Arkole nalja, et ratastoolikate unelmate tali. Kui saad välja, siis jäädki lumme, kui saad sisse, siis läbi raskuste.
Jõudsime tasasel sõidul mööda libedat teed Laulasmaa SPAsse, kuid meid ootas ees mitu sõidukit, kes otsisid teed parklani ja kohta, kuhu autot parkida. Lubatud 200 + 70 parkimiskohta olid enamuses lume all. Nii otsisidki inimesed sobiva koha, kaevasid endale lume alt välja parkimiskoha. Tammusin minagi auto ees jalalt jalale ja läksin asja uurima. Infolauast öeldi peale helistamist, et tullakse lund lükkama. Kuigi jah kui tervistav lõõgastuspakett algab kell 14, siis on kuidagi nukker tegeleda lumekoristusega. Parkisime auto siis kahe lumise auto taha ja tulime tasapisi selg ees ratastooli lumel tirides hotelli.






Kõik järgnev alates 2-korruse invatoast oli lahe. Kurtsime vaid seda, et toa radiaator oli külm ja meil, soojalembelistel jahe. Õhtuks saabuski lisa elektriradiaator. Peale masaazi läksime õhtusöögile. Siis tabas mind vastupandamatu soov külastada veekeskust. Läksin eeluuringutele, sest Arko juu igasugustest jalavannidest ja kitsastest ustest üle ja läbi ei pääse. Uurisin veekeskuse kassast ja tegin hirmus tarka nägu. Noor tütarlaps teatas viisakalt, et jah võite sisse minna siit kõrval uksest, kus on lauatenniselaud. Selgitas juurde, et basseini tõstukit neil küll pole, aga ratastooli saab jätta lamamistoolide kõrvale ja siis minna ise basseini. Muigasin selle peale, sest ega ratastooli inimesed siis eriti kahel jalal ringi kõnni. Arko käis toas dussi all ära. Ohh imet vesi jooksis tuppa, mitte äravoolu torust alla. Tegelesime korsitustöödega, et päästa toapõrandat. Viskasin küll nalja, et eks siin ole koristajad ka olemas. Aga Arko sai viimaks ujuma. Kallutas ennast toolist otse basseini, vesi lendas pahmaki laiali ja ujusime. Pärast saime ka suht kergesti basseinist välja ja tooli. Läksin ise veel tagasi ja mõnulesin neis 3 basseinis ja ujusin. Märkamatult oli kell saanud juba peaaegu pool 10. Laptopist vaatsime kaasa võetud filmi ja toas oli ka wifi, mida Arko testis. Pingutasin seal ujumisel ja mullvannitamisega üle. Täna olid kondid natuke haiged. Masaazi oleks küll rohkem ja kauem tahtnud. Masöör oli suht nõutu näoga kui ratastoolis meest nägi. Näeb neid vist spades harva jah aga pärast kuulsin, et Arko oligi esimene ratastoolis klient, keda nähtud seal mail.

Restoranis õhtut koos süüa on ka lahe aga teeninduse kiirus oli küll vist sarnane minu lapsepõlves. Aeg peatus. Eriti veel hommikusöögi lauas. Venemaa turistid lenlesid parves ümber laua, ke võttis peoga ja pani suhu, kes jõi mahla kohvitassist ja pani selle sinna kust võttis. Kohvi sai otsa, nõud laudadelt olid koristamata. Ootasime, ei miskit, seisin selle laua kõrval, kus oli kohvitermos ära viidud ja tagasi ei toodudki. Pidi aega minema selle keetmisega. Lõpuks toodi baarist tass masinakohvi, viisin selle lauda ja tulin ka endale kohvi ootama. Vahepeal toodi juurde nõusid. Teenindamas oli meid 2 meeskelnerit. Hoitakse sealgi personali pealt kokku. Aga ei virise lahe oli, käiks veelgi. Siis käisime majas sees jalutamas ja nägime, et ümber auto, mille taha meie oma Opeli parkisime, askeldasid veneturistid. Lumesahk oli autode vahele valli kokku ajanud. Meil oli trutt, et omad kotid kokku pakkida ja autoga minema sõita. Nemad jäid sinna peale meie lahkumist lund rookima. Ja mina pead sügama, sest auto tagaluuk oli lumine ja kukkus mulle vastu pead. Nii valus oli aga lumine talitee viis valu meelest ja nautisin seda eestimaist võlu ja talveilu.

Kommentaare ei ole: