27. jaanuar 2010

Minu artikkel Kuukiires 1. 2010

Siin see on:

Üldkoosolek pimedate ühingus

Kirjutanud: Tiia Tiik

Reedel, 11. detsembril 2009. aastal toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingus üldkoosolek. Ühingu rohkem kui 542 liikmest oli kohal alla 40 inimese.
Päevakorras oli:
1. PPÜ 2010. aasta tegevuskava kinnitamine
2. 2010. aasta eelarve kinnitamine
3. PPÜ revisjonikomisjoni liikmete valimine kuni 2010. aasta ühingu juhatuse volituste lõppemiseni ja korraliste valimisteni.

Koosolekut juhatama hääletati Priit Kasepalu, protokollijaks valiti üksmeelselt Ulrika Tint. Häältelugejaks valiti toetajaliige Anne-Mall Kroon.

Esimese päevakorra punktina luges Ulrika Tint ette Põhja- Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2010. Peale ärakuulamist ning arutelu, otsustas üldkoosolek selle kinnitada.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta tegevuskava on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Teise päevakorra punktina kandis Ulrika Tint ette 2010. aasta prognoositava eelarve.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta eelarve on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Eelarvesse sai Tiia Tiiki ettepanekul lisatud ühingu planeeritud tegevuste elluviimiseks projektide rahastamine 50-tuhande krooni ulatuses tuludesse ja kuna tegemist on projektidel sihtfinantseerimisega, siis sama summa (50 000 krooni) kanti kulude poolele ka juurde. Selle ettepanekuga ei olnud nõus 4 liiget. Kuna ettepaneku poolt hääletajaid oli aga enamuses, siis võeti muudatusettepanek arvesse.

Üles kerkis küsimus Viktor Paringult, et miks tasuvad ühingu liikmemaksu nii vähesed inimesed. Järgmise aasta eelarvesse on koos sisseastumistasudega planeeritud selleks viis tuhat krooni. Kui ühingu 542 liiget tasuksid kõik liikmemaksu, siis teeks see tuluna 27-tuhat krooni.
Eduard Borissenko vastas, et vastavalt põhikirjale saab need liikmed, kes 2 aastat järjest pole liikmemaksu maksnud, ühingust välja arvata. Mõned liikmed on veteranidena liikmemaksust vabastatud. Neile, kes liikmemaksu ei tasu, ei saa ühing ka koosolekukutsega kirja saata.
Peale arutelu ning lisaettepanekute sisseviimist otsustas üldkoosolek eelarve kinnitada.

Kolmanda päevakorrapunkti juures selgitas Eduard Borissenko esmalt revisjonikomisjoni valimise vajalikkust. Kuna ühingul on raha vähe ja 1. jaanuarist lahkub majast Tondi 8A suurim rentnik juuksurite erakool, siis pole mõtet audiitorile suuri summasid maksta. Järgnevalt seati üles revisjonikomisjoni kandidaadid ning Eduard Borissenko palus liikmekandidaatidel ennast lühidalt tutvustada. Kõik kolm kandidaati on PPÜ liikmed ja kahel ka pikemaajaline raamatupidamise ja revisjonikomisjoni töökogemus. Seejärel otsustati valida 3-liikmeline revisjonikomisjon koosseisus: Tiia Tiik, Saima Murr ja Ahti Tomp.
Sellega olid päevakorrapunktid käsitletud.

Peale nii öelda ametliku osa lõppu andis Eesti Pimedate Liidu esindaja Anne-Mall Kroon Talvi Viinapuule üle aukirja ning kommikarbi. Talvi osales edukalt Euroopa Liidu punktkirjaesseede konkursil.

Järgnevalt teatas Eduard Borissenko, et ühingu kauaaegne liige ning spordi- ja kultuuritegevuse eestvedaja Heidi Nugis läheb alates 2010. aasta algusest pensionile. Heidi Nugis on töötanud pimedate kombinaadis ja ühingus 1963. aastast.

Invataksoteenuse koordinaator Tiia Tiik soovis rääkida taksojuhtide koolitamisest. Tallinna Puuetega Inimeste Koda on kahe aasta jooksul viinud läbi 10 koolitust taksojuhtidele, lisaks koolitati Kultuuripealinn 2011. aasta vabatahtlikke ja Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õpilastega koostöös Tallinna Autobussikoondise bussijuhte ja reisisaatjaid. Viisakas ja teadlik suhtlemine klientide ja taksojuhtide vahel on hea kliendikultuuri aluseks. Samuti on vajalik õpetada dispetšereid suhtlema erinevate puudeliikidega inimestega. Kõik me tahame saada head teenindust ning selles on ka meiepoolsel viisakal käitumisel suur roll.

Pime ühingu liige Aare Karu oli üldkoosolekule tulnud koos oma juhtkoeraga. Härra avaldas pahameelt, et midagi huvitavat ühingus ei toimu. Mida täpsemalt ta soovis, seda ta kohalviibijatele ei selgitanud. Tõusis kohe koosoleku alguses püsti ja lahkus koos oma noore juhtkoeraga protestiks koosolekult. Kui nad jõudsid saaliukse kõrval oleva riidenagi juurde, sisenesid inimesed koosolekule. Koer seisatas koos peremehega, kes hoidis teda kinni jalutusrihmast mitte rakmetest ja ootas. Hetke pärast pistis juhtkoer koonu põrandal oleva koti luku vahelt sisse ja tõstis välja kilekoti, nagu mulle esialgselt tundus, lõunasöögiks mõeldud võileibadega. Peremees ei kuulnud midagi. Jõudsin veel tagant kolmanda rea keskmiselt istekohalt hüüda, et koeral on kilekott suus, kuid peremees ei kuulnud ning jätkas teekonda koos koeraga välisukse suunas. Koer neelatas paar korda ja tema kõhtu kadus kilekott koos toiduga. Saali jäi õhku rippuma vorstilõhn. Hiljem selgus, et arvatavate võileibade asemel oli koera kõhtu kadunud 650 grammine poolsuitsuvorsti kang. Mul on kahju, kui tark ja noor juhtkoer inimeste mõtlematu käitumise puhul haigestub või sureb. Kui koeraomanik ei tea, mida koer sööb, siis ta ei oska kahtlustadagi. Juhtkoerte koolitaja peaks siiski rääkima koerakasutajaga, sest koerakasutaja vastutab oma koera söötmise, kommete ja tervise eest. Veterinaarabi on kallis, samuti ravimid. Pigem ennetada, kui koera tervisega riskida, sest seda nägid televiisorist kõik, et koera võõrad inimesed söödavad. Kohal olnud pimedatest ja eakamatest vaegnägijatest ei märganud seda vahejuhtumit keegi.

Kurb on see, et kui koer samamoodi kauplustes käitub, siis võib tulevikus üles kerkida probleem, kus teisigi koolitatud juhtkoeri pimedatega poodidesse ei lubata. Tõepoolest on paha mõeldagi kui labradori tõugu juhtkoer oma ilase koonuga toidukaupu nuusutab. Õiged juhtkoerad nii ei tee. Rääkisin ka juhtunust Maarjale, kellel ka koer kaasas oli. Tegelikkuses võib selline üleannetu temp koera tervisele halvasti mõjuda ja koer haigeks jääda. Pärast oli kott kadunud ja keegi sellega teele asunud.

Kommentaare ei ole: