Lugemissoovitus: Siseministeeriumi logo kõigile valimisreklaamidele!

Huvitav aga tõsine kokkuvõtlik lugu MTÜde rahastamisest.

Siseministeeriumi logo kõigile valimisreklaamidele!
Alari kirjutab tänases Postimehes paberimäest, mis tuleb tavalisel MTÜ-l riigi- või eurotoetuse saamiseks kokku ajada ja läbi töötada. Erakonnad seda tegema ei pea. Ent kõigile võiksid kehtida ühesugused lihtsad reeglid.

Euroopa Komisjon kogub tänavu arvamusi, kas nende toetusreeglid vajaksid parandamist. Talvel teatasid rahandusministeeriumile pea kõik raha saavad kodanikuühendused ning ka raha andvad riigiasutused kui ühest suust – loomulikult peaks lihtsamaks muutma aruandluse, et ei peaks üksipulgi kõiki sekundeid ja sente lahti seletama ja tõestama, sest nii suur bürokraatia ei näi isegi ametnikele mõistlik ega järelevalve selle üle jõukohane. Miks mitte aga alustada lihtsustamisega oma kodus, kus vabaühendustele kehtivad sageli sama nüristavad ja kokkuvõttes ikka mitte midagi tõestavad reeglid. Näidet usaldavast rahastamisest pole seejuures vaja kaugelt otsida, sest tänavu jagab siseministeerium niimoodi tegevustoetusteks 85 miljonit krooni maksumaksjate raha, ilma et taotlemiseks või aruandluseks kuluks sõnagi.

Tõsi, see summa jaguneb üksnes seitsme MTÜ vahel – viimastel parlamendivalimistel menukamad parteid (riigikogu erakonnad ja kristlikud demokraadid).

Kujutlege, erakondade juhid, kui teile kehtiksid samalaadsed reeglid nagu tuhandetele teistele sama tublidele Eesti MTÜdele. Kõigepealt taotlemine. Oh ei – see, et te neljaks aastaks riigikokku valitud või 15 aastat tegutsenud olete ja igal nädalal meedias figureerinud, ei tähenda midagi. Taotlemist tuleb igal aastal alustada oma olemasolu põhjendamisega. Esmalt peate taotlusvormil andma ülevaate oma organisatsiooni ajaloost, missioonist, eesmärgist, struktuurist, liikmeskonnast, olulisematest läbiviidud tegevustest, nende eelarvetest ja tulemustest. Taotluses tuleb esitada praeguse olukorra kirjeldus (baastase), analüüsida probleeme ja vajadusi, millega tegelete, oma sihtrühmi (vajalik võib olla eristada ELi ja kolmandate riikide kodanikke). Seejärel panete kirja oodatavad eesmärgid (sihttase), tegevuste seose riiklike arengukavadega, nende vajalikkuse, mõju nii oma organisatsioonile kui ka ühiskonnale laiemalt. Siis kirjeldate oma tegevuste jätkusuutlikkust ja tulemuste hindamise metoodikat. Samuti tuleb hinnata võimalikke riske ja neid mõjutavaid tegureid, plaanitava uudsust, võrdõiguslikkuse ja teiste poliitkorrektsete väärtuste tagamist.

Poolel lehel tuleb eesmärgid ja tegevused kokku võtta ka inglise keeles. Võtmeisikutel peab olema erialane kõrgharidus, projekti juhil magistrikraad, lisada tuleb kõigi olulisemate isikute elulood. Allkirjaga tuleb kinnitada, et lähtute kodanikuühenduste eetikakoodeksist ega ole võtnud altkäemaksu. Eelarve osas peate eristama otsesed ja kaudsed kulud ning eelkõige palgakulud. Viimaseid on, muide, targem mitte väga plaanida, sest te töötate ju ühiskonna heaks ja seda teeb tõeline missiooniinimene tasuta. Selgelt tuleb näidata, kui suured on teie üldkulud ja mis osas plaanite neid katta riigieelarvest. Muidugi tuleb näidata arvutusmetoodika – mitu inimest teie kontoris töötab, milline on iga töökoha maksumus kõigi kululiikide lõikes ja kuidas jõuate lõpptulemuseni, mille järgi te just nii palju palga, rendi, side jms eest riigilt küsite. Investeeringud põhivara, kinnistute, tehnika jms ostu või parandamisse on üldjuhul nagunii keelatud.

Eraldi peate koostama aasta tegevuste teavitusplaani – kanalid, sõnumid ja ajakava –, näitama teisi plaanitud rahaallikaid ja kui kaasate tegevustesse partnereid, võtma neilt kirjalikud kinnitused nende sisulise ja rahalise panuse osas. Kui ostate mõnd teenust rohkem kui 25 000 krooni eest, peate taotlusega esitama kolm võetud pakkumist (kui eelistate kallimat, tuleb põhjendada). Peaaegu ununes – alltöövõtud ei tohi ületada 40 protsenti abikõlblikest kuludest ja käibemaksu võite riigieelarvelisest rahast katta vaid juhul, kui te seda tagasi ei saa. Nagunii ei tohi maksumaksja rahast katta erisoodustusmaksu ega mis tahes meelelahutusi (valimispeod!) ning kõik kulud peavad olema mõistlikud ja põhjendatud. Olete sellele ikka mõelnud?

Taotlusele lisage oma eelmise majandusaasta aruanne, tehke kõigest kolm koopiat, kõrvetage üks veel CD-le ning viige need tähtajaks rahastajale. Valvelauas istuvalt politseinikult saadud templiga kinnitus paberipaki saabumise kuupäeva ja kellaajaga hoidke igaks juhuks alles. Niisiis. Kui teie büroos pärast taotluse kirjutamist veel keegi mõistuse juures on ja te tõesti raha saate, tuleb asuda tegevusi ellu viima.

Pidage seejuures silmas, et iga õhupall, pastakas või kondoom, millele riigieelarvelist raha kulutasite, tuleb varustada rahastaja, teie puhul siis siseministeeriumi logoga. Kindlasti peab ministeeriumi logo olema ka kõigil teie väli-, trüki- ja telereklaamidel, samuti ruumides, kus viite läbi näiteks kohtumisi valijatega või mis tahes muid üritusi. Toitlustamise korral peate korjama kõigilt söönutelt allkirjad, tõestamaks, et nad ikka olid seal rahvamajas/telgis/pargis ning et te ise seal ei prassinud. Mart Laari või Jüri Pihli kui juhatuse liikmete ja teie töötajate söödud küpsiste maksumus tuleb deklareerida ja maksud tasuda (ja mäletate – seda oma taskust, mitte riigi rahast!). Õigus, te ei saagi ju raha kohe kätte, vaid peate esmalt kulud ise katma, esitama siis finantsaruande ja väljamaksetaotluse ning raha kantakse teie kontole selle kinnitamise järel.

Veel erutavamaks läheb aruande kirjutamisel. Esiteks peate kuumal juulil esitama juuni lõpu seisuga vahearuande, kus lisaks finantsidele on kirjas ka selleks hetkeks saavutatu, kuidas te olete täpselt ühiskonda maksumaksja raha eest teeninud. Aruandes tuleb seletada kõike seda, mida taotluses lubasite. Ehk mitte pelgalt tehtut kirjeldama, vaid analüüsima vastavalt seatud indikaatoritele tulemuslikkust ja mõju, samuti kirjeldama, kuidas kavatsete järgmisel aastal sarnaseid tegevusi rahastada.

Finantsaruandeks on oluline teada, et eelarves ette nähtud kuluridade vahel tohite lepingut muutmata teha ümbertõstmisi vaid kümne protsendi ulatuses. See tähendab, et peate aasta peale kõik kulud täpselt ette nägema. Aruanne tuleb esitada etteantud vormis, kuhu peate (suurematel erakondadel 25–27 miljoni kohta) ümber toksima kõikide kuludokumentide kuupäevad, esitaja nime, arve numbri, tehingu sisu, raamatupidamiskande numbri ja maksmise kuupäeva. Ja kas ma ütlesin, et sularahatehingud ei ole lubatud?

Kõigist kuludokumentidest peate esitama koopia, need ükshaaval nummerdama (kirjutades vastava numbri ka tabelis õige rea ette, et kontroll need lihtsamalt üles leiaks) ning lisama igaühe maksekorralduse või kogu aasta pangakonto väljavõtte. Aruandega peate esitama ka kõik aasta jooksul toodetud materjalid, et rahastaja saaks hinnata nende põhjendatust ja kontrollida vastavust teavitusnõuetele. Lisada tuleb kõigi tehingute aluseks olnud lepingud, aktid, lähetuste käskkirjad, töötasude puhul palgalehed, kus tuleb eraldi arvutada ja ära märkida riigieelarvelisest eraldisest läinud summa iga maksuliigi kaupa. Toimunud ürituste tõestamiseks lisate ka koopiad osalenute allkirjalehtedest ning teete üritusest fotod (vaadake, et ministeeriumi logoga plakat ka peale jääks!). Fotosid võltsida pole mõtet, ministeeriumil on spetsialistid, kes Photoshopi kaugelt ära tunnevad. Eraldi tabelis tuleb veel pidada arvestust, kui vanad olid teie ürituste osalejad, palju oli mehi ja naisi ning milline oli nende haridustase. Neist teete veel ühe koondi ka. Kui näitasite eelarves mitterahalist panust, panete kaasa parteinoorte allkirjadega vabatahtliku töö päevikud, kus on tehtud töö tunni täpsusega kirja pandud, ning rahalise väärtuse andmise aluse (statistikaameti keskmine palgatase sel erialal).

Lõpparuande esitate järgneva aasta 31. jaanuariks (kulud peavad tehtud olema 31. detsembriks) ja siis te ootate. Vahel kuu, vahel neli, et ülekoormatud ametnikud teie aruande läbi töötaks. Kui neile miski sisulises või finantsaruandes ei meeldi, peate lisaselgitusi andma ja ametnikel on õigus tulla tutvuma kogu teie raamatupidamisega. Lõpliku heakskiidu saate ilmselt märtsis, aga enne seda ei saa ka alanud aasta raha kätte (kui aruanne üldse heaks kiidetakse). Seega valmistuge esimesel poolaastal oma varudega hakkama saama. Kui ametnikule tundub, et mõni reklaam oli tarbetult suur või pidu priiskav, maksate sellele kulunud raha riigile tagasi nagu miškad. Viimne kui üks toodud nõuetest on leitav praegu erinevate kodu- või euro maise raha jagamise reeglitest eri fondide, ministeeriumide ja riigi sihtasutuste juures, mida peavad just nii täpselt ja põhjalikult järgima tuhanded MTÜd ja sihtasutused Eestis, välja arvatud need alguses mainitud seitse. Kindlasti ei taha ma sellist ajusid kärsatavat elu isegi mitte erakondadele, nii et igati solidaarseks lahenduseks peaks olema ka teiste avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste riigipoolse rahastuse lihtsustamine vähemalt tegevustoetustegi osas.
Lolle, pätte ja laristajaid on igal pool, aga nagu ei meeldi sellised üldistavad süüdistused erakondadele, ei meeldi pime umbusaldamine ka kodanikuühendustele. Äkki siis ühtlustame lähtekohti, sest ühtmoodi Eesti arengu eest oleme väljas ju kõik?

Alari on tegev kodanikuühenduste liidus EMSL. Netis hetkel vaid tasulises osas: http://pluss.postimees.ee/?id=220385
Sildid: hea riigivalitsemine, kes lambaks on sündind see lambaks jääb, mõõtmine ja hindamine, rahastamine

Tallinna libedad teed...

Käisime täna koolide ja noortekeskuste ligipääsetavuse kaardistamise projekti viimaseid sabasid üle tegemas ja pilte täpsustamas. Ilm oli mõnus aga lumine ja libe.

Linnas oli libedaid lõike ja Järvevana teel oli päris libe parempoolne rada. Seal oli üks naisterahvas oma autogi üle valli tee veerele katuse peale keeranud. Teisaldusauto ja väikebuss üritasid, teda välja tõmmata. Ka Laagna tee oli keskpäeval libe nagu klaas. Liinibussil oli probleeme, et peatuses pidama saada. Olgem siis ettevaatlikud ja valige ohutu sõidukiirus.

Loe lisaks:
Teedel võib kõikjal olla libedaid lõike

Projektist lühidalt. Olukord liikumispuudega inimeste haridusasutustesse pääsemisel tundub endiselt kehv, sest enamus koolimajasid on vanad ja treppidega. Uuemad on ligipääsetavad, kuid enamus osaliselt, sest kui õpilane tahab kooli minna, siis on ta paraku katsumuse ees. Kodukoha kool peaks olema õpilastele esmane valik. Kui võtan näitena oma kodukoha, siis lähim Arte Gümnaasium on ligipääsmatu. Samas on korda tehtud näiteks 32. Keskkool. Pääseb mööda kaldteed kooli sisse. Siis võivad tulla raskused, et saada garderoobi, koolisööklasse, aulasse või ujulasse. Kajuks on koole, kuhu pääseb vaid 1. korrusele, siis algav trepid ja seal see ligipääsetavus lõppebki. Noortekeskused on vaid paaril juhul ligipääsetavad, kuid üle pooltes on takistused sisse pääsemisel. Arenguruumi on ka töötajate suhtumises puuetega inimeste organisatsioonide inimestesse. Suhtumine oli nii mitmeski koolis kui noortekeskuses vastik ja tekitas meis ebameeldivust. Koolides nõuti meilt ka peale tutvustamist ja projekti tutvustuslehe andmist kas töötõendit või saadeti Kinnisvara arendajate poole. Tundub, et meie koolid on nii kinnised asutused, kus infolauatöötajatel ja umbkeelsetel valvuritel puudub suhtlemisoskus ja kartus koolihoonesse sisse laskmisel. Tegelikkuses on haridusasutused samasugused linnaasutused nagu linnaosa valitsus või linnavalitsus. Töötavad juu linnaametnikud ja õpetajad ja koolipersonal ikka inimeste huvides.

Invaspordi Liidu 2päevasest koolitusest

Käisime koos Arko Vooluga reedel ja laupäeval, 15. ja 16. jaanuaril, Salzburgi hotellis 2-päevasel koolitusseminaril, mis oli 2 ühes, üldkoosolek ka kohe peetud. Koos meiega esindasid Tallinna Invaaspordiühingut ka treenerid Kristina Võidula ja Valjo Rattasep, kes küll lahkusid enne esimese koolituspäeva lõppemist.

Kohale jõudsime kenal reedesel pärastlõunal, parkisime auto õuele ja esimene katsumus ootas meid hottelli ligipääsemisel, sest see trepp ja kaldtee olid nii libedad nagu vähese lumega kaetud uisuväli. Naera või nuta aga kaldtee oli meeter pikk ja praktiliselt püstloodis, noo oma 35% oli küll selle kaldtee tõus (norm ehitusmääruses 4 %, lubatud ka kuni 8 %. Edasi oli kõik suurepärane, kenad ruumid, maitsev restoranisöök, hea teenindus koos kenade lauanõudega. Ka hottellitoad oli ehitanud nii, et sinna ratastooliga sisse pääses, kui jah erilisi kohandusi polnud ja WC ja dushshiruumi eraldav klaassein muutis selle kitsaks. Muu oli mõnus ja eriti see kaminasaal, mida olin varem nääinud M-klubist vist, kui mu mälu mind ei peta. Ööbisime sisiki kodus ja laupäeva hommikuks tuliime tagasi koolitusele.

Kokku oli meid tulnud umbes täpselt 20. Signe andis ülevaate ja analüüsis 2009. aasta võistluste korraldamist, protokollidetegemist. Nii sain minagi teada mida ja kuidas teha ja pean tõdema, et kuna viibisin nii üldkoosolekul kui koolitusel esmakordselt, siis omad tarkuseterad sain sealt minagi. Teine kord jälle targem. Räägiti ka arvutis turniirisüsteemi pidamisesest ja võistluste arvestust - sain teada ka täpselt Shveitsi süsteem ja olümpiasüsteem. Kergejõustiku näite põhjal kokkuvõtete tegemisele sain ka teadmisi juurde, samuti projektide rahastamisele teistmoodi lähenemist, eriti paljude klasside korral võistlusest kokkuvõtete tegemisest loodan tulevikus järele proovida. Õhtul kojuminekule sättides leitsime auto kõrvalt suure männi oksaharu, mis õnneks oli meie Opeli esiotsa lumega katnud, kuid maandunud õnnelikult autode vahele.

Võistluste ajakava ja eelarve koostamine oli juba tttavam teema, sest olles ise projekte teinud, teiste omasid üle 10-aasta hinnanud ja parandanud oli kõik teada. Projektitaotluste kirjutamine sai kiirelt üle libisetud ja üles loetletud ka võimalikud rahade taotlemisa kohad. Kogemuste vahetamise tulemusel soovitasin kodustada ajakirjanikku ja edastada oma ürituste kohta palju informatsiooni erinevatesse võrgustikesse.
Kohtunike koolitamise küsimused võeti päevakorda tulevikus, küll peatuti enne laagrit kohtunike instrueerimise osas peakohtuniku poolt.

Juttu oli ka uute alade arendamisest ja varustuse muretsemine, nt laenutamisest Soomest. Kokkuvõtteks leidsime, et vaja on teha tööd ning kaasat puudega noori sportti harrastama. Klassifitseerimise kohta saime kaj uhtnööre ning kokkupandi ka täpsustatud 2010 aasta kalenderplaanist. Sel aastal tähistab Eesti Invaspordi Liit 20. tegevusaastat ja aprillis toimuvad
uue juhatuse valimised. Seniks aga tuleb aktiivselt ja agaralt treenida ning osaleda aktiivsemalt invaspordi võistlustel. Probleemiks on endiselt vähene rahastus riigi ja linnade poolt, noorte vähene kaasatus, transpordi kulude väikene katmine ja invasportlaste klassifitseerimise vajadus.

Kalendri leiab siit: http://www.eil.ee/est/kalender

Puhkamisest, projektidest ja unistustest

Neljaski puhkusenädal on otsa saanud ja sai sel reedel isegi tööd tehtud. Käisin arveid maksmas ja aruannet tegemas. Lõin ikka kõik numbrid juulikuu kohta kokku ja saatsin meiliga linnaosadele ja siis ka aruande kirja teel ka rahastajale. Nüüd siis ootame, millal puhkuse rahad tagasi saame.

Jama on selle mittetulundusühingute teenuste ja raamatupidamisega. Raha maksame ette, siis teeme arve ja siis ootame kunas tagasi saame. Nii kuust kuusse, aastast aastasse. Projektide puhul sõltub muidugi rahastajatest, mõnikord saame osa raha ette, siis on millega projekte vedada, tavaliselt saame raha hiljem. On juhtunud eelmisel suvel, et tegime linetantsu ratastoolis tantsu projekti nimetusega "Tantsud ratastel" ära mais-juunis aga raha saabus alles septembris. Keeruline aga inimesed harjuvad ka igasuguste asjadega ja on kannatlikud. Suurim rõõm on ikka see kui peale pikka ootamist see psotiiivne rahastamise otsus tuleb. Õnneks ikka tuleb ka. Sel aastal küll tuli teade ka rahade kärpimise osas aga sellega saime ka hakkama. Mis teha rasked ajad, hea, et üldfse rahasid liigub ja on millest projekte teha. Hea näide on meil Tallinna kojas ESF ja EPI Fondi rahastusega arvutikoolituse projekt, samuti Vanalinna päevade ratastoolisõidu projekt. Nüüd ootame juba sügisbowlingu projekti rahastamise otsust. Loodame, et ikka saame raha ja jälle inimestele tegevust pakkuda.

Omal perel nii palju tegemist, et isegi puhkuse ajal vaja tööd teha, puhata ja lastega koos olla. Tavaliselt olen suvel nendega vähem koos ja sügisest kevzadeni rohkem. Eks me kõik vajame puhkust. Ja nüüd asjast. Kohver on mul juba pakitud ja reisiärevus hakkab sisse tulema. Nüüd siis öösel reisile. Kui hästi tahta ja hoolega unistada, siis unistused täituvad. Julge vaid unistada!