Neljaski puhkusenädal on otsa saanud ja sai sel reedel isegi tööd tehtud. Käisin arveid maksmas ja aruannet tegemas. Lõin ikka kõik numbrid juulikuu kohta kokku ja saatsin meiliga linnaosadele ja siis ka aruande kirja teel ka rahastajale. Nüüd siis ootame, millal puhkuse rahad tagasi saame.
Jama on selle mittetulundusühingute teenuste ja raamatupidamisega. Raha maksame ette, siis teeme arve ja siis ootame kunas tagasi saame. Nii kuust kuusse, aastast aastasse. Projektide puhul sõltub muidugi rahastajatest, mõnikord saame osa raha ette, siis on millega projekte vedada, tavaliselt saame raha hiljem. On juhtunud eelmisel suvel, et tegime linetantsu ratastoolis tantsu projekti nimetusega "Tantsud ratastel" ära mais-juunis aga raha saabus alles septembris. Keeruline aga inimesed harjuvad ka igasuguste asjadega ja on kannatlikud. Suurim rõõm on ikka see kui peale pikka ootamist see psotiiivne rahastamise otsus tuleb. Õnneks ikka tuleb ka. Sel aastal küll tuli teade ka rahade kärpimise osas aga sellega saime ka hakkama. Mis teha rasked ajad, hea, et üldfse rahasid liigub ja on millest projekte teha. Hea näide on meil Tallinna kojas ESF ja EPI Fondi rahastusega arvutikoolituse projekt, samuti Vanalinna päevade ratastoolisõidu projekt. Nüüd ootame juba sügisbowlingu projekti rahastamise otsust. Loodame, et ikka saame raha ja jälle inimestele tegevust pakkuda.
Omal perel nii palju tegemist, et isegi puhkuse ajal vaja tööd teha, puhata ja lastega koos olla. Tavaliselt olen suvel nendega vähem koos ja sügisest kevzadeni rohkem. Eks me kõik vajame puhkust. Ja nüüd asjast. Kohver on mul juba pakitud ja reisiärevus hakkab sisse tulema. Nüüd siis öösel reisile. Kui hästi tahta ja hoolega unistada, siis unistused täituvad. Julge vaid unistada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar