4. august 2009

Kiirabijalgratas Tallinnas


Esmakordselt seda uudist lugedes tundus mulle asi uskumatu, kuid peale asjasse süvenemist tundus asi ainulaadne. Eestis on kõik võimalik. Kui politsei käib jala või sõidab mootorrattaga ammugi, siis ei võiks seda teha kiirabi. Kes kordki ummikus istunud või kiirabi oodanud see teab, kuidas aeg venib. Ootaja jaoks veel eriti aeglaselt veninvad minutid ja sekundid kui abi vaja. Isiklikult arvan, et roller oleks kiirem variant kui jalgratas. Nägin laulu- ja tantsupeol ringi sebivaid töötajaid mitmete erinivate liiklusvahendite seljas asjatamas. Pealegi on tänapäevaste vahenditega võimalik kohale kutsuda nii kiirabiauto kui ka politsei. Jõudu nendele meestele ja naistele, kes jalgratta seljas seda rasket kotti veavad ja loodame, et vanalinnas ja kesklinnas ka nende jaoks töö turvalisem on. Ja ennnäe imet, artikli lõpus oligi juttu juba motorollerite katsetamisest, kuid nendega on see häda, et võrreldes jalgrattaga peab neid tankima..

Uudis ise selline:
Sellest nädalast kihutab linnas ringi kiirabijalgratas
Sel nädalal Tallinnas tööd alustav kiirabijalgratas kannab kaasas enam-vähem sama varustust, mida kiirabiautogi. Tallinna kiirabi brigaadijuht Aleksei Štšegolihhin rääkis Päevaleht Online´ile, et jalgratta pakiraamil on ligikaudu 15 kilo kaaluv kott, mille sees on lisaks esmaabivahenditele näiteks ka EKG ja vererõhu määramise aparaat, hapnikuballoon ning lahase tegemiseks ja intubatsiooniks vajalikud vahendid.

Esialgu hakkab linna peal ringi sõitma üks ilma sireenita kiirabijalgratas, mis teenindab kesklinna piirkonda. Jalgrattur-meedik hakkab ringi liikuma päevasel ajal, väljakutse saab ta paralleelselt kiirabibrigaadiga häirekeskuselt. "Kiirabijalgratas saadetakse kohale siis, kui patsiendi seisund ei ole eluohtlik. Ma annan kohapeal esmaabi ja hindan olukorda, kui vaja, kutsun brigaadi kohale," rääkis Štšegolihhin. "Kui patsiendi seisund on eluohtlik ja mina jõuaksin kohale varem kui kiirabiauto, siis ma sõidan välja ja abistan patsienti kuni brigaadi saabumiseni."

Kiirabijuht Raul Adlase sõnul on kesk- ja vanalinnas suur osa kiirabi väljakutsetest seotud alko- ja narkojoobes isikutega, kes vajavad pärast seisundi hindamist hoopis politsei abi. Samuti on tema sõnul sageli tegu turistide pisitraumadega, mille puhul pole vaja haiglaravi ning inimene võib pärast esmaabi saamist turismigrupiga edasi liikuda.

Näiteks möödunud suvel sai kiirabi ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini kesklinna piirkonnas 2093 väljakutset, neist 1151 avalikus kohas, seega väljaspool patsiendi kodu. 1011 patsienti jäi pärast esmaabi andmist sündmuskohale või anti üle politseile. Vormis hoiab Štšegolihhin end igapäevase trenniga, "Ma ei suitseta, käin jooksmas, rattaga sõitmas ja kiirabijaamas on meil lisaks olemas ka korralik jõusaal," rääkis ta. Mustamäelt Retke teelt Raekoja platsile sõitmiseks kuluks mehel enda sõnul umbes 15 minutit.

Et kiirabijalgratta vajalikkus ja tõhusus on praegu alles katsetamisel, teeb Štšegolihhin esialgu tööd oma isikliku rattaga. "Kui me otsustame, et kiirabijalgratas tasub ennast ära, siis ilmselt soetab haigla hiljem kaks uut ratast," rääkis ta. "Minu ratas on natuke liiga raske ja aeglane."

Tegelikult loodab Štšegolihhin, et võib olla tulevikus saab haigla kasutusele võtta hoopis kiirabimotorollerid.

Kommentaare ei ole: