9. august 2009

Oi aegu ammuseid

Aasta siis oli 1998 kui ma peale 6 aastast lastekasvatamist otsustasin tööd otsida. Üllatuseks oli vana töökoht likvideeritud ja kohalik eriti abivalmis kaadriproua Lehte nii abivalmis, et meelitas, seadust rikkudes - alla 3 aastase lapsega vanemat ei saa töölt vabastada ilma tööd pakkumata või siis plaka makstes, 4 kuu kompensatsiooni eest mul vabatahtlikult, minu teadmatust ära kasutades kirjtuama lahkumisavaldust omal soovil. Ei sobinud ma kontoritööks, sest minu asemele võetud inimene oli ümber paigutatud ja väideti, et polnudki ametikohta mida 2 väikelapse emale pakkuda. Alustasin siis töö otsinguid. Alguses ei saanud ma aru, miks dokumendi küsimisel minu passi lehtisteti. Lõpuks hakkasin taipama, et seal olid lapsed kirjas ja selle järgi siis uuriti, millised probleemid võivad lastega emal olla (nt laste haigused, töölt pudumine jmt). Õnneks on minu lapsed olnud suhteliselt harva põdurad ja kuna istusin nendega kodus 3+3 aastat, siis titeea tõbesid praktiliselt oli väga vähe.

Otsisin siis mõned kuud tööd, selleks viisin lapsed lasteaeda. Juhuslikult ühe tuttava soovitusel sain rahvaloendajaks. 1998. aastal korraldati prooviloendus ja seal ma siis osalesin, käisin bussiga Lasnamäelt Mustamäele, Tammsaare tee 141 majja korterist korterisse. Tegin oma tööd hoolega ja töö kulges sujuvalt, hästi.
Anti mullegi ajakirjanik ja fotograaf kaasa. Nüüd leidsin selle kohta ka internetist viite:
Prooviloendus poole peal
Toomas Pirn; 26. märts 1998
LOENDAJA OHUD: vaenulikud joomaseltskonnad ja hulkurpenid

Edukamad loendajad täidavad ühe päevaga poolsada ankeeti

Pühapäeval lõppev prooviloendus on kulgenud Tallinnas plaanipäraselt, mõnes linnaosas on loendaja jõudlus loodetust suuremgi, kinnitas statistikaameti rahvaloenduse peaspetsialist Arvi Taniloo, nimetades üheks edukamaks linnaosaks Mustamäed. Mustamäel hõlmab prooviloendus üht suurt paneelelamut, kuhu sisse kirutatud 352 inimest. Teisipäeva pärastlõunaks oli loendaja Tiia Tiik jõudnud täita umbes 250 ankeeti.

Töö esialgukonti ei murra

Taniloo sõnul on Tiia statistikaameti lepinguline rahvaküsitleja, kellel suured kogemused ja tööjõudlus seetõttu lausa üllatavalt suur.

Malbe olekuga naerusuine näitsik tekitab elanikes usaldust ja töö laabub välgukiirusel, tubli eeltöö tulemusel on loendatavail küsitluslehe täitmise ajaks vastused kõigele varmalt valmis.

Koos ülemuse ja uudistavate ajakirjanikega külastatud kodune pereema oli valmistanud ette nii enda, abikaasa, kahe lapse kui ka eluruumi andmed, suurepäraselt laabunud koostöö tulemusel saadi nelja isiku- ja lisaks eluruumiankeedi täitmisega toime paarikümne minutiga.

Enamasti suhtuvad inimesed arusaavalt, on väga lahked ja abivalmis, kiidab Tiia, jutulevõtmisest keeldumisi või neid, keda ei ole kodust leida õnnestunud, on üksikuid. Tiia jutu järgi on tema keskmiseks päevanormiks 40–50 inimest, nädalavahetusel rohkem, argipäevadel vähem.

Ärge endale tööga liiga tehke, muretses Taniloo kolme esimese päevaga viimasesse kolmandikku jõudnud loendaja agaruse pärast, nädala lõpuni on ju veel aega.

Tiia kinnitas, et selline jõudlus on paras ja konti ei murra. Jõudvat pisut rohkemgi, kui rahvas ka päeval kodus oleks, argipäeviti langeb peakoormus õhtutundidele.

Joodikud ei lase sisse

Taniloo tunnistas, et mitte kõikjal ei laabu loendajate töö nii ladusalt kui Mustamäel, probleeme on nii loendajate kui loendatavatega. Ühes linnaosas palkasime tööle raamatupidaja. Eeldasime, et selle ameti inimesele peaks täpsust nõudev statistiline töö sobima, rääkis Taniloo, kuid selgus, et ta jäi tempos teistest maha ja ka ankeeditäitmisel esines üksjagu vigu. Rahvaloenduse koordinaator lisas, et kõnealust loendajat välja vahetama ei hakatud, sest tema algul üsna konarlik töö hakkas paari päevaga päris rahuldavalt laabuma.

Igas linnaosas on loendaja paar-kolm korda ka ukse taha jäänud. Kuid need on tõepoolest vaid üksikjuhtumid, kinnitas Taniloo, et mõne agressiivse joomaseltskonna poolt ähvardustega minema kupatatud loendajad on suutnud otsest kallaletungi vältida ning politsei abita hakkama saanud. Sellise raskema kategooria puhul tuleb proovida mitu korda, tabamaks pererahva kontaktialtimat momenti.

Taniloo hinnangul on üks ohtlikumaid loenduspiirkondi Keila vald, mille puhul on otsustatud üle lugeda kogu valla elanikkond. Endistes sõjaväelinnakutes on seltskondi, kellel kainet päeva peaaegu ei olegi, tõdes Taniloo. Nendega kontakti saamine jääbki ilmselt võimatuks.

Loendama koos julgestusega

Nõmmel on loendatavaiks valitud Männiku tee 89 hotell-ühiselamu asukad. Tüüpiline ühiselamuõhkkond ajas sealsele loendajale nii suure hirmu nahka, et ta keeldus üksinda ühikatoa uksele koputamast, rääkis Taniloo. Maja on tõepoolest kohutav, eemalepeletavad on juba ainuüksi jubedalt haisvad pikad ja pimedad koridorid, kirjeldas Taniloo, kelle sõnul jõuti kokkuleppele sealseid asukaid hästi tundva ühika komandandiga, kes loendaja külaskäike julgestama soostus.

Maakohtades on lisaks suurtele vahemaadele ja taludele juurdepääsuteede kaartidelt puudumisele suureks probleemiks ka ringi hulkuvad suured ja tigedad koerad. Harju- ja Viljandimaal on loendajad paaril korral pureda saanud.

Koju ei pääseenne keskööd

Õnneks ei ole küll lausa tükki küljest ära kahmatud, kuid hambad on päris tugevalt säärde löödud. Nüüdseks on kõik koeratõrjevahendiga varustatud, ja peab ütlema, et see toimib väga efektiivselt,tunnustas Taniloo saba jalge vahele sundivat ultraheliseadet.

Tallinnas on koerad probleemiks eramute puhul, aia taga lõrisevad majalukud raskendavad pererahvaga kokkusaamist.

Prooviloendaja tööpäev kestab varavalgest hilisõhtuni, kella kaheksast hommikul kümneni õhtul, kirjeldas Taniloo. Seejärel saadakse veel hilisel õhtutunnil päevast kokkuvõtte tegemiseks statistikaametis kokku, koju jõutakse alles keskööl.

Kommentaare ei ole: