Teist ööd otsustasime mitte veeta Sigulda autoparklas, vaid läksime pliks-plaks meetodit kasutades otsima järvekallast, kuhu saaks telkida. Pisukese reisimise tulemusel leidsime imelise pisikese turismitalu. Sinna saime ka öömajale. Maaliline järv, vaikus, suurepärased grillimise ja telkimise võimalused. Super!
Seekord magasime meie, täiskasvanud, telgis ja poisid autos. Järvel sõudsid paadid ja õhtu oli imeline. Isegi üks toonekurg kõndis meie läheduses ja püüdis putukaid, samas kui meie jõime läti õlut, grillisime ja sõime lehmakomme ja maisikepikesi. Päeval sai käidud Riias toidutagavarasid täiendamas. Seal oli palju meie rimi-taoliseid poode, kus sai maksta kaardiga. Söömasgi käisime soodsalt, sest päevapraed spagettidega olid head. Poes selgus, et Lätis on lehmakomme mingi 6 sorti vist, valisime kõike sorte ja need maitsesid head.
Kui kodus enne reisi asju pakkisime, siis poisid naersid minu küsimuse peale, et kas joped on, kas jalanõud on? Nii tuligi minu juurde noorem poeg Jurmalas ja teatas, et ema, anna mulle madratsid. Kus mul siis nende jaoks madratseid oli, neil juu olid kõik kaasas. Lappasin siis tekke ja fliise, et küljealused pehmemad ollid. Mina võtsin isegi padjad ja vatitekid reisile kaasa.
Viimasel päeval reisisime Lätis, käisime mööda väikelinnu (Siguldas jne) ja jõudsime õhtuks Eestisse. algas, Selverit külastades, naeris minu vanem poeg, et emme küsi, et mosna po russki!
Tema joaks oli naljakas kui ma ööbimiskohtades ka venekeelt suhtlemiseks kasutasin. Minule oli olulilne, et kaup koos ja asi kindel. Jaani laupäevaks jõudsime Arko kojuy Jõgevamaale. Järgmisel päeval tegime lõket ja grillisime koduõuel. Oli ilus ja armas kodune tunne. Ikkagi Eestis ja kindlas kohas. Ni lõppeski meie kooli lõepetamise reis, millest jäid alles pildid, trammiga sõitmine Siguldas ja palju elamusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar