2. august 2009

Kooliaasta lõpu tähistamise reis, 2. osa



Hommikul ärkasime, keetsime kohvi ja sõime võileibu, uurisime teisi Nemo kämpingus ööbijate toimetamisi. Enim pakkus huvi see imeline u 15-liikmeline seltskond Saksamaalt, kes magas öösel auto katusel telkides ja redeli abiga magama ronis. Nagu põdrajahil.

Alustasime asjade pakkimist, telgi ja automagala kokku pakkimist. Seejärel läksime Jurmala peatänavale poosetama. Tegime pilte purskaevu juures ja peatänaval. Uurisime turistidele müüdavaidsuveniire ja jalutasime pargis.

Pärast läksime Riga. Et minu vene keel oluliselt parem on, siis suundusime bensiinijaama polle, seal selgus peale kontrollimist, et on olemas inva-wc ja sel ajal kui Arko seda testis, ostsime meie jäätist. Marssisin bensiinjaama ja küsisis inglise keeles, kuidas saada Zoosse. Võtsin lahti turismikaardi ja lasin bensiinimüüjal sinna kaardile ringi joonistada. Arko võttis oma gpsi appi ja nii me siis läkimegi kaelkirjakute jahile. Üllatuseks oli see, et kohta, kuhu parkida, tuli pikalt otsida. Tahtsime juu olla viiskad eurooplased ja auto korralikult tänavale jätta ja rahulikult loomaaeda minna. Lapsed olid agarad piletite hinda uurima ja nii selguski, et EV pensionitunnistuse ja õpilaspiletitega saime sooduspiletid. Minule meeldisid flamingod ja kaelkirjakud, samas olid ka kotkad ja karud vaatamist väärt. Karusid nägi väga lähedalt ja nad olid maiad, küsides külastajatelt krõpse ja küpsiseid, ka jääkaru liumägi ja koobas oli vaatamisvääärsus omaette. Troopikamajja võibki jääda, sest seal on huvitav, putukad, sipelgad pesa ehytiamas ja muud sitikad, rotid, ööloomad... Arko ütles kll, et mida seal nii kaua passida on, sest juu muutusd talle see ootamine igavaks.

Muideks Riia loomaaed on ligi 100-aasta vanune ja liikumispuudega inimese jaoks kompaktne, kohati tõusude tõttu abistajat vajav looduspark. Kaelkirjakud ja jõehobud olid ägedad. Isegi mu vanem poeg kutsus vaatama, et emme vaata need on nagu ameerika naised, suuured ja armsad. Isegi inva-wc sai naiste ws järgi proovitud. Peale seda läksime uudistama Riia vanalinna. Üks vana kirik oli aukartust äratavalt suur ja iidne. Pärast võtsime suun EDASI sIGULDA PEALE. eks ikka keppe vaatama ja trammiga õsitma. Kui kohale jõudsime, siis käisime ka kelgutamas ja kämpingute öömaja juures olid need katusel magajad ka oma bussiga paika saanud.

Kommentaare ei ole: