Kolmapäeval koguneb omastehooldajate rühm

Kes soovib, see võib kohale tulla. Meil on nimesi, kes oma lähedast, puudega inimest või eakat hooldavad. Abi vajab inimene eelkõige takistuste tõttu, mis esinevad igapäevatoimingute tegemisel on seotud toimetuleku, keskkonna ja abivajadusega. Toetust, tuge ja abi saab siis, kui on olemas info.

Kas teadsid, et: 000

Ø Hooldajaks määratud inimesi Tallinnas üle 3000, vabariigis üle 20 000

Ø Eestis tegelikult ca 100 000 omastehooldajat s.o 8% hooldavad oma lähedast. Enamus pole ametlikult hooldajad,

Ø Soomes ca 300 000 omastehooldajat, koondunud 72 organisatsiooni. eht (www.omaishoitajat.com)

Kutse järgmine:

Kui oled lähedase hooldaja/põetaja ning soovid täiendada oma hooldusalaseid teadmisi, suhelda teiste omastehooldajatega, siis tule meie kokkusaamistele. Kokkusaamised toimuvad regulaarselt 1 kord kuus (igal kolmandal kolmapäeval) aadressil Endla 59, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis.

Osalemine on tasuta.

Tegevust toetab Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Lisainfo telefonil 53017533.

18.augusti kava:

13.00 - 13.45 Uriinipidamatus ja sellega toimetulek. Pidamatushooldus. Merike Mikko, kontinentsusnõustaja, Inkotuba

13.45 - 14.05 Tootetutvustus

14.05 – 14.30 Teelaud

Koolitust viib läbi MTÜ Inkotuba.

Tallinna linna kodulehel link puudega inimestele

Hurraa. Lõpuks ometi on minu ettepanekut kuulda võetud ja kui siseneda Tallinna linna kodfulehele www.tallinn.ee , siis on võimalus kasutada otsingut kellena > puudega inimesele.
Kõik on ühes kohas koos. Eks tasapisi lisandub sinna teenuste kohta lisaks informatsiooni, kuid aitäh tahan öelda Kadi Pärnitsale, kes Tallinna Linnavolikogu Sotsiaalkomisjoni esimehena meie palvet kuulda võttis ja asi saigi teokstehtud.

Raepressilt tuli täna ka selline uudis, et teenuste info on saadaval nii vene kui ingliskeelsena.
Tallinn areneb. Tore.

Raepress: Tallinna teenuste andmebaasi saab kasutada ka vene ja inglise keeles

Maist alates on Tallinna linna veebilehel asuvat teenuste andmebaasi võimalik kasutada ka vene ja inglise keeles.

Tallinna linn osutab linnaosavalitsuste ja linnaametite kaudu kokku üle 500 avaliku teenuse. Kuni 2009. aasta alguseni olid teenused veebis raskesti leitavad, ebakorrapäraselt ja erineva tasemega kirjeldatud, nüüdseks on loodud korrastatud süsteem ja teenused ühtsesse andmebaasi koondatud.

Lisaks informatsioonile on paljude teenuste puhul võimalik andmekogu kaudu ka teenuse saamiseks taotlus või avaldus esitada. Selline teenuste koondamine andmekogusse muutis avalike teenuste osutamise kiiremaks, efektiivsemaks ja tarbija jaoks oluliselt mugavamaks.

Kui siiani oli teenuste andmekogu kasutatav vaid eesti keeles, siis nüüdsest saab seda kasutada ka vene ja inglise keeles. See parandab linnakodanike informeeritust ja seega ka teenuste kättesaadavust.

Tallinna avalike teenuste andmebaasi asub http://www.tallinn.ee/teenused

Venekeelse andmekogu tõlkimise projekti toetasid Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kutse puuetega inimeste uuringu tulemuste tutvustamisele

Uuringu „Puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring“ tutvustamine leiab aset k.a. 8. märtsil algusega kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis (Endla tn 59).

Uuringu eesmärk oli selgitada välja puuetega inimeste toimetulek oma kodus, eluasemega seotud teenuste kättesaadavus ja sobivus ning vajadus uute teenuste järele. Uuringu teostamiseks korraldatud riigihanke võitis Tartu Ülikool. 2009.
aasta sügisel küsitleti 814 tööealist puudega tallinlast. Lisaks viidi läbi fookusgrupid ja süvaintervjuud nii puuetega inimeste kui teenuseosutajatega. Tallinna Invakomisjoni ja Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt tulnud ettepaneku kohaselt otsustas Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse linnauuringute osakond koos Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga korraldada puuetega tallinlaste seas eluasemeteemalise uuringu. Uuringu tulemusi tutvustavad Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Jüri Kõre ja Tartu Ülikooli Sotsiaal- ja haridusteaduskonna sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö programmijuht Rein Murakas.

3. detsember on puuetega inimeste päev

Täna tähistati puuetega inimeste päeva. Eesti Puuetega Inimeste Koda tähistas päeva Sokos Hotell Viru keskuses. Kohal oli palju rahvast, kuigi alguses tundus, et vähem kui eelmistel aastatel. Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistati konverentsiga „Innovatsioon ja barjäärivaba Euroopa“.

Konverentsil jäid kõlama mõtted ja sellised märksõnad nagu innovatsioon vs uutmine, ratastoolis inimesed, tasakaal, kaasamine, võrdsed võimalused. Samuti räägiti ettekannetes kodade ja liitude tegutsemisest projekti põhiselt, äriplaani koostamisest projektide edukal ellu viimisel, hariduse kättesaadavus puuetega lastele ja noortele, töökohtade kohandamisest ja sotsiaalsest võrgustikust.

EPIK: Konverentsil arutatati, kuidas saaks parandada puuetega inimeste igapäevaelu innovaatiliste lahenduste abil ning otsitakse erinevate huvigruppide esindajatega võimalusi ning ideid, kuidas saaks avalikkus puuetega inimeste elukvaliteeti parandavat innovatsiooni toetada.

„Kuigi viimase kahekümne aasta jooksul on märkimisväärselt paranenud puuetega inimeste olukord ning ligipääsetavus Eestis on siiski veel palju vaja teha“ märkis Helve Luik, EPIK juhatuse esimees. Luik lisas: „Tahame, et kogu Eesti rahvas mõistaks paremini puuetega inimeste vajadusi ning seda, miks on oluline tagada kõigile võrdsed võimalused.“ Konverentsil diskuteerisid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu liige Eiki Nestor, SA Haapsalu NRK juhataja Priit Eelmäe, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik, Innovatsiooniaasta 2009 esindaja ning puuetega inimeste ja oragnisatsioonide esindajad. Diskussiooni modereeris Toomas Sepp, Tallinna linnasekretär. Konverentsil autasustati ka kümmet inimest, kes on oma innovaatiliste ideedega või ettevõtmistega parendanud puuetega inimeste olukorda.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast ÜRO eestvedamisel kogu maailmas juhtimaks tähelepanu puuetega inimeste mõistmisele ning julgustamaks toetama puuetega inimeste väärikuse, õiguste ja heaolu tagamist. Eesti Puuetega Inimeste Koda on katuseorganisatsioon 49 liikmesorganisatsioonile üle Eesti.
http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0317

Hinnatõusukuu

Karm on see elu, sest hinnad tõusevad, kaubad ja teenused kalinevad. Aga toiduta, kommunaalkuluta ja teenusteta ka ei saa. Töötus suureneb ja palgatõusust ei unista enam ka mitte. Pigem stabiilsust kuigi jah mis stabiilsusest saab jutt olla kui maksukoormus suureneb. Räägitakse avalikult vaid käibemaksust ja aktsiisist, samas kallines nagu märkamatult 1. juunist töötuskindlustusmakse, mis röövib minu pere rahakotist mõned "üleliigsed" kroonid.

Elame ikka suure maksukoormusega riigis küll. Ja kuhu sis me oma maksud maksame - ikka linnale, riigile!

Tulumaks on 21% sellele lisandub sotsiaalmaks 33%, seejärel töötuskindlustusmaksed 2% + 1% ja siis kõige selle pealt maksame tarbijana 20% ostudelt ja teenustelt käibemaksu. Kerge ja lihtne arvutus näitab, et oma maksudelt ja tuludelt maksame siiski tagasi ei rohkem ega vähem kui täpselt 77%.
Ja vot siin ongi see pähkel, miks paljud tööandjad varjatult dividende võtavad või ümbrikupalka maksavad, sest siis ei pea juu mõnesid maksusid maksma. Aktsiis jmt maksud lisanduvad ka kütuse kaudu meie rahast kinni maksta Appi. Hinnatõus missugune, kuid hea on see, et on tööd ja saame palka, millest meil maksud ja maksed kinnipeetakse. Nii ei jää eelarve tuludeta ja meie peame juu ikkagi tarbima, kes kuidas see oleneb juu ka säästude (huvitav mis need veel on?) ja palga, pensioni suurusest. Jõudu uue olukorraga harjumisel, leppimine tuleb nii kui nii.

Lisan ka Õhtulehe artikli:

Hinnatõusukuu

Juulist jõustunud käibe- ja aktsiisimaksutõusud ei kergita hindu poes ja tanklas silmapilkselt, vaid tasapisi. Näiteks bensiini hinnale lisandus kohe tänasest küll suurem käibemaks, ent kasvav aktsiis mõjub ilmselt alles mõne päeva pärast.

Valitsusliidu korraldatud maksutõusulaine hakkab igal elualal hindu kergitama, kuid teeb seda mitte tänasest ning kohe ja kõikjal, vaid pigem vähehaaval.

Hinnatõus jõuab poodi hiljem

Näiteks enamik poode lihtsalt ei suuda sadu tuhandeid uusi hinnalipikuid otsekohe välja panna. Nii Prisma kui ka Rimi toidupoekett lubavad, et neil on täna samasugused hinnad nagu eilegi.

Hindade muutmist alustavat paljud poed alles nädala lõpupoole ning käibe- ja aktsiisimaksutõusu mõju võib täie jõuga pärale jõuda alles mitme kuu pärast.

Kõige minevama toidukauba hinnatõusu pole üldse karta, väidab Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja. Tema sõnul võib nii mõnegi kauba hind hoopis langeda, sest poodide vahel käib vihane hinnavõitlus.

Käibemaksu suurendamisega kaasnev 1,7% hinnatõus rahakotile eriti ei mõju, arvas eile Tallinna ühes toidupoes sisseoste teinud Sten. Pigem muretses ta bensiini kallinemise pärast ja lubas õhtul auto paagi täis tankida.

Ka pensionär Silvia ei pelga hinnatõusulainet. "Ega me nälga ehk sure," arvab ta. Toidu kallinemise hirmus ta eile poest midagi kokku küll ei ostnud. Enda arvates elab Silvia juba niigi kokkuhoidlikult. "Mida mul karta?" küsib eakas naine.

Bensiin kallines ja kallineb veel

Statoil seiskas südaööl 15 minutiks kõik tanklad, et mootorikütuse hinnale uus kõrgem käibemaks kohe otsa panna. Aktsiisitõus tõotab bensiini ja diislikütuse hinda kergitada alles mõne päeva pärast, kui tanklasse uus partii kohale jõuab. Mõlemad maksud kokku teevad kütuseliitri ilmselt terve krooni võrra kallimaks.

Eile pärastlõunal Tallinnas Sadama Statoilis tankinute sõnul jätab bensiinihinnatõus nende rahakotti tuntava augu. "Tulin tankima, et säästa natukenegi," tunnistab Tiia. Maksutõusuga peab ju lihtsalt leppima: "Aga mida teha, kui riigil ei ole raha?"

Tiia üks tuttav olevat enne hinnatõusu ostnud autokütust varuks tervelt kaks 200liitrist vaaditäit. "Inimesed, kellel on sellist varu kuhugi panna, ikka ostavad," arvab ta. "Mina panin ainult paagi täis ja nii see jääb."

Gaas, vesi ja prügivedu samuti kallimaks

"Soomes on veel kallim," lohutab ennast põhjanaabrite juurde sõitma asutav Kalev ja niristab autopaagi triiki täis. Tartust pärit mehe arvates mõjub kütusehinnatõus argielule hoopis rängemalt kui käibemaksu kerkimine, sest kütuse hind upitab suuremaks ka igasuguse kauba veokulu. Samas polevat ta märganud, et tartlased oleksid tanklates usinalt bensiini varunud. "Inimesed vist selle krooni pärast nii hullult ei põe," ütleb Kalev ja meenutab, et veel äsja kiskus liitrihind lausa 19 krooni ligi.

Gaasiaktsiisi mitmekordistamine tähendab kuupmeetri kallinemist 42 sendi võrra, mis toob keskmisele majapidamisele aastas ligi 1000 krooni suurema gaasiarve. Eesti Gaasi väitel peab firma nüüdsest aga gaasi hinna konkurentsiametiga kooskõlastama, mis võib tolle kütuse sügisest hoopis senisest odavamaks muuta.

Tallinna Vesi saadab mõningatele klientidele juba juuniarve uue käibemaksumääraga – neile, kelle arveldusperiood ei lõpe kuu viimasel päeval.

Juba on silmapiiril ka prügiveo kallinemine. Jäätmekäitleja Ragn-Sells on lubanud, et firma teenuste hind esialgu ei muutu, kuid samas taotleb ettevõte käibemaksutõusu tõttu Tallinna keskkonnaametilt õigust suurendada käitlustasu Suur-Sõjamäe jäätmejaamas.