Viimasel ajal kasutan ühistransporti vähem aga kui kiired minekud või koosolekud, siis sõidan Mustamäelt tööle ja linna trolliga. Nii ka teisipäeval, kui ilm oli sombune ja tibutas vihma. Troll nr 5 (uksel nr 344) tuli enne 10 Tammsaare tee peatusesse. Oli madalapõhjaline ja sisenesin keskmisest ukses esimesena, peale mind tuli veel paar inimest. Keskel seisis reisisaatja, noormees rätikuga. Otsisin istekohta ja leidsin vaba koha teises reas peale keskmist ust. Nii kui sinna poole hakkasin astuma, sain aru, et trolli põrand on märg ja libe nng libastusin ja püüdsin kuskilt kinni haarata, kuid ei suutnud, sest troll pööras sellise hooga peatusest välja ja kiirendas enne Tamsaare tee Mustamäe tee ristmikku ja pidurdas koheselt. Tasakaalu kaotades kukusin istme ääre peale ja oh õnnetust, seal oli rauast käsipuu, mille otsa puusakonti pidi. Valus oli. Ikka päris valus ja tegi meele nukraks pikaks ajaks. Liipasin Välja peatuses maha, kuid selle trollijuhi agressiivset sõidustiili ei saa põhjendada liiklusummikutega, sest peale 9 on Mustamäelt linna poole suhteliselt vaba ja sujuv liiklemine. Nüüd usun, et vigastused ühistranspordis on reisijatega kerged tulema.
Minul sinikas siiani kannika peal. Kuid oleks võinud ka veel kehvemini minna, sest järgmisel päeval lugesime uudistest, et 2 sõiduvahendit on avariisse sattunud. Invataksokordineerijana on minu poole sel sügisel pöördunud paar inimest, kes raskeid vigastusi saanud bussides ning vajanud pärast kuid taastusravi. Trollijuht on samas selline klienditeenindaja, kes peab jälgima ka reisijate ohutust ja mõistlikult sõitma ka madalapõhjaliste trollidega. Kõrged ja vanad liinibussid, -trollidest ei hakka üldse rääkima, sest neis puudub reisisaatja ja nendesse ronimine on vaevarikkam. Trollijuhid olge nüüd mõistlikud meie inimestega liikluses.
Kuvatud on postitused sildiga ühistransport. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ühistransport. Kuva kõik postitused
24. september 2010
17. august 2010
Invatakso või ühistransport?
Invatakso või ühistransport mis on kindlam valik puudega inimesele?
Artikkel ilmus Tallinna Puuetega Inimeste Koja ajakirjas Kojaline 3/2010, lk 19.
Tallinnas on viimastel aastatel muutunud olukord ühistranspordis paremaks. Seda eriti uudiseid vaadates ja teades, et meil liiguvad tänavatel madalad bussid, trollid ja trammid. Kui minna Tallinna linna kodulehele või visata pilk peatuses asetsevatesse sõiduplaanidesse, siis selgub, et madalapõhjalisi ühistranspordivahendeid on, aga neid käib nii harva, et ühest linna otsast teise saamisega võib kuluda mitu tundi aega. Samas ei soosi meie kliima sellist ootamist, ka teeolud talvel lumega on kehvad ja paraku on paljud asutused ka sellistes kohtades, mille lähedale ei vii ühistransport.
Kui minu poole pöörduda küsimusega, et miks nii vähe puudega inimesi kasutavad ühistransporti Tallinnas, siis vastan küsimusega, et millal viimati nägid bussis puudega inimest? Tavaliselt jääb küsija nõutu näoga mõtlema. Siis meenub, et ega ei mäleta jah. Pensionäre kepiga märkab, vahel ka pimedat valge kepi või juhtkoeraga, kuid teisi mitte. Miks on see nii? Vastuseid pole vaja kaugelt otsida, sest kui ise nt ratastoolis inimesega minna ühistransporti katsetama, saab kohe vastuse. Nii võtsidki meie liikumis- ja nägemispuudega inimesed ette 1998. aastal pilootprojekti ja sai alguse invatakso teenus. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt pakub invatranspordi teenust kohalik omavalitsus ise või korraldab riigihanke ja sõlmib lepingud teenuseosutajatega. Alates 2008. aastast pakuvad invatakso teenust Tulika Takso ja Termaki Autopark.
Kõik ei kasuta isiklikku sõiduautot ja paljud tahavad ise omi asju ajada. Abiks on taksojuhid, kes inimesi abistavad treppidest liikumisel ja taksosse ning hoonetesse. Koostöö bussifirmaga Termaki Autopark on kestnud aastaid, sest firma osutab invatranspordi teenust puuetega inimestele ühisliinidena kooli, lasteasutustesse, rehabilitatsiooni- ja taastusravile ning ratastoolikasutajate tööleviimiseks. Määravaks sai asjaolu, et teenuseosutaja on teinud investeeringuid kaasaegsete invabusside ja varustuse ostmiseks. Samuti kogemused ja mitme tõstukiga bussi kasutamise võimalus, mis võimaldab invataksoteenuse paindlikkust ja kättesaadavust paremal tasemel.
Invatakso teenuse tingimused ja klientide omaosalus on jäänud viimastel aastatel samaks. Isegi limiit on püsinud 500 krooni piires ja omaosalus on invatakso kasutamisel ¼ arvest. Abistamine kuni 1. korrusele on tasuta, kuid igale järgnevale korrusele abistamine on kokkuleppel teenuse osutajaga (tavaliselt 25 krooni korruse kohta). Ratastooli kasutajatele on abiks tõstukiga Termaki invabussid. Samas ei piisa sellest 8 sõidukorrast kuus, et jõuda poodi sisseoste tegema, panka, huviringidesse, tööle, kooli või kohtuma sõpradega, teiste puuetega inimestega… Omaosalus ratastoolibussi invatakso kasutamisel on 10 krooni sõidualustamistasu ja 1.50 krooni läbitud kilomeetrilt. Hädapärased sõidud saavad tehtud, kuid puudega inimeste liikumisvajadused on suuremad ja kulutused transpordile märkimisväärselt suured.
Olulisteks plussideks teenuse arengul on taksojuhtide kogemused, oskused ja taksokasutajate kindlustunne, et nad on teenindatud ja õigel ajal õiges kohas. Miinusteks on piiratud limiit invatakso kasutamiseks ning piisava varuga ratastoolibussi ettetellimise vajadus. Probleemiks on invatakso kasutamise võimaluse puudumine mittetallinlastele ja õppivatele noortele, kes omavad sissekirjutust väljaspool Tallinna. Erivajadustega üliõpilased vajavad invatransporti, mis tagaks ligipääsetavuse kõrgharidusele. Samas transporditeenuse omahinda (330 – 400 krooni tund) ei suuda kõrgkoolis õppivad puuetega inimesed ise tasuda ja talvisel ajal on ühistransport praktiliselt kättesaamatu.
Kui puudega inimene soovib hakata kasutama invatakso teenust, siis tuleb tal pöörduda Tallinna Puuetega Inimeste Koja koordinaatori poole. Takso magnetkaardi väljastame puudega inimesele tingimusel, et 1) ta on kantud Tallinna linna elanikeregistrisse, 2) talle on määratud sügav/raske liikumis- või nägemispuue ja 3) arstitõend, millel kirjas arsti kinnitus, et inimene ei saa oma puude tõttu kasutada ühiskondlikku transporti ja millist abivahendit (nt ratastool, tugiraam, kargud, pimeda valge kepp) ta liikumisel kasutab.
Üks üliõpilane küsis minu käest, et kuidas toimub invataksojuhtide koolitamine. Esmalt pani see mind muigama, sest Tallinna Puuetega Inimeste Koda ei koolita taksojuhte invataksojuhtideks. TPIK ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eesmärk on koolituse käigus õpetada taksojuhte märkama ja arvestama erivajadustega. Kõik algab taksojuhtide tahtest, kes on eelnevalt avaldanud taksofirmas soovi ja valmisolekut hakata teenindama puuetega inimesi.
Taksojuhtide koolitus toimub mitmes osas: esimeses osas räägime liikumispuudega inimeste teenindamisest, abivahenditest ja parkimisest, tutvustame kuulmispuudega inimeste vajadusi ja abistamist, selgitame pimedate ja nägemispuudega inimeste probleeme ja abistamist liikumisel, saatmist taksost hooneteni ja juhtkoera kasutamise vajadust. Peale seda järgneb ratastooliga inimese abistamise õpetus treppidel, tänavatel ning taksojuhid saavad proovida abivahendite kokkupanemist. Oluline on see, et taksojuht peab pakkuma abi ja enne abistama hakkamist kindlasti küsima kliendi käest kuidas, mismoodi ja millal abistada. On inimesi, kes ei soovi abistamist ja tahavad ise võimalikult iseseisvad olla. Teise koolituse osana järgneb koolitus taksofirmas, kus õpetatakse magnetkaardi alusel arvet jagama, arveldama sularahas või pangakaardiga ning limiidi lõppemisel tasu arvestamist.
Kahju on sellest, et meie riigil ja kohalikel omavalitsustel puuduvad võimalused sotsiaalteenuste rahastuse suurendamiseks, mistõttu ei ole suurenenud invatakso limiit. Vajadus teenuse järele on kasvanud, mida iseloomustab eelmisel aastal suurenenud invataksoteenuse kasutajate hulk pea tuhande inimeseni.
Invatakso teenuse kohta vaata lähemalt Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehelt:
Kojalist loe siit.
Artikkel ilmus Tallinna Puuetega Inimeste Koja ajakirjas Kojaline 3/2010, lk 19.
Tallinnas on viimastel aastatel muutunud olukord ühistranspordis paremaks. Seda eriti uudiseid vaadates ja teades, et meil liiguvad tänavatel madalad bussid, trollid ja trammid. Kui minna Tallinna linna kodulehele või visata pilk peatuses asetsevatesse sõiduplaanidesse, siis selgub, et madalapõhjalisi ühistranspordivahendeid on, aga neid käib nii harva, et ühest linna otsast teise saamisega võib kuluda mitu tundi aega. Samas ei soosi meie kliima sellist ootamist, ka teeolud talvel lumega on kehvad ja paraku on paljud asutused ka sellistes kohtades, mille lähedale ei vii ühistransport.
Kui minu poole pöörduda küsimusega, et miks nii vähe puudega inimesi kasutavad ühistransporti Tallinnas, siis vastan küsimusega, et millal viimati nägid bussis puudega inimest? Tavaliselt jääb küsija nõutu näoga mõtlema. Siis meenub, et ega ei mäleta jah. Pensionäre kepiga märkab, vahel ka pimedat valge kepi või juhtkoeraga, kuid teisi mitte. Miks on see nii? Vastuseid pole vaja kaugelt otsida, sest kui ise nt ratastoolis inimesega minna ühistransporti katsetama, saab kohe vastuse. Nii võtsidki meie liikumis- ja nägemispuudega inimesed ette 1998. aastal pilootprojekti ja sai alguse invatakso teenus. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt pakub invatranspordi teenust kohalik omavalitsus ise või korraldab riigihanke ja sõlmib lepingud teenuseosutajatega. Alates 2008. aastast pakuvad invatakso teenust Tulika Takso ja Termaki Autopark.
Kõik ei kasuta isiklikku sõiduautot ja paljud tahavad ise omi asju ajada. Abiks on taksojuhid, kes inimesi abistavad treppidest liikumisel ja taksosse ning hoonetesse. Koostöö bussifirmaga Termaki Autopark on kestnud aastaid, sest firma osutab invatranspordi teenust puuetega inimestele ühisliinidena kooli, lasteasutustesse, rehabilitatsiooni- ja taastusravile ning ratastoolikasutajate tööleviimiseks. Määravaks sai asjaolu, et teenuseosutaja on teinud investeeringuid kaasaegsete invabusside ja varustuse ostmiseks. Samuti kogemused ja mitme tõstukiga bussi kasutamise võimalus, mis võimaldab invataksoteenuse paindlikkust ja kättesaadavust paremal tasemel.
Invatakso teenuse tingimused ja klientide omaosalus on jäänud viimastel aastatel samaks. Isegi limiit on püsinud 500 krooni piires ja omaosalus on invatakso kasutamisel ¼ arvest. Abistamine kuni 1. korrusele on tasuta, kuid igale järgnevale korrusele abistamine on kokkuleppel teenuse osutajaga (tavaliselt 25 krooni korruse kohta). Ratastooli kasutajatele on abiks tõstukiga Termaki invabussid. Samas ei piisa sellest 8 sõidukorrast kuus, et jõuda poodi sisseoste tegema, panka, huviringidesse, tööle, kooli või kohtuma sõpradega, teiste puuetega inimestega… Omaosalus ratastoolibussi invatakso kasutamisel on 10 krooni sõidualustamistasu ja 1.50 krooni läbitud kilomeetrilt. Hädapärased sõidud saavad tehtud, kuid puudega inimeste liikumisvajadused on suuremad ja kulutused transpordile märkimisväärselt suured.
Olulisteks plussideks teenuse arengul on taksojuhtide kogemused, oskused ja taksokasutajate kindlustunne, et nad on teenindatud ja õigel ajal õiges kohas. Miinusteks on piiratud limiit invatakso kasutamiseks ning piisava varuga ratastoolibussi ettetellimise vajadus. Probleemiks on invatakso kasutamise võimaluse puudumine mittetallinlastele ja õppivatele noortele, kes omavad sissekirjutust väljaspool Tallinna. Erivajadustega üliõpilased vajavad invatransporti, mis tagaks ligipääsetavuse kõrgharidusele. Samas transporditeenuse omahinda (330 – 400 krooni tund) ei suuda kõrgkoolis õppivad puuetega inimesed ise tasuda ja talvisel ajal on ühistransport praktiliselt kättesaamatu.
Kui puudega inimene soovib hakata kasutama invatakso teenust, siis tuleb tal pöörduda Tallinna Puuetega Inimeste Koja koordinaatori poole. Takso magnetkaardi väljastame puudega inimesele tingimusel, et 1) ta on kantud Tallinna linna elanikeregistrisse, 2) talle on määratud sügav/raske liikumis- või nägemispuue ja 3) arstitõend, millel kirjas arsti kinnitus, et inimene ei saa oma puude tõttu kasutada ühiskondlikku transporti ja millist abivahendit (nt ratastool, tugiraam, kargud, pimeda valge kepp) ta liikumisel kasutab.
Üks üliõpilane küsis minu käest, et kuidas toimub invataksojuhtide koolitamine. Esmalt pani see mind muigama, sest Tallinna Puuetega Inimeste Koda ei koolita taksojuhte invataksojuhtideks. TPIK ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eesmärk on koolituse käigus õpetada taksojuhte märkama ja arvestama erivajadustega. Kõik algab taksojuhtide tahtest, kes on eelnevalt avaldanud taksofirmas soovi ja valmisolekut hakata teenindama puuetega inimesi.
Taksojuhtide koolitus toimub mitmes osas: esimeses osas räägime liikumispuudega inimeste teenindamisest, abivahenditest ja parkimisest, tutvustame kuulmispuudega inimeste vajadusi ja abistamist, selgitame pimedate ja nägemispuudega inimeste probleeme ja abistamist liikumisel, saatmist taksost hooneteni ja juhtkoera kasutamise vajadust. Peale seda järgneb ratastooliga inimese abistamise õpetus treppidel, tänavatel ning taksojuhid saavad proovida abivahendite kokkupanemist. Oluline on see, et taksojuht peab pakkuma abi ja enne abistama hakkamist kindlasti küsima kliendi käest kuidas, mismoodi ja millal abistada. On inimesi, kes ei soovi abistamist ja tahavad ise võimalikult iseseisvad olla. Teise koolituse osana järgneb koolitus taksofirmas, kus õpetatakse magnetkaardi alusel arvet jagama, arveldama sularahas või pangakaardiga ning limiidi lõppemisel tasu arvestamist.
Kahju on sellest, et meie riigil ja kohalikel omavalitsustel puuduvad võimalused sotsiaalteenuste rahastuse suurendamiseks, mistõttu ei ole suurenenud invatakso limiit. Vajadus teenuse järele on kasvanud, mida iseloomustab eelmisel aastal suurenenud invataksoteenuse kasutajate hulk pea tuhande inimeseni.
Invatakso teenuse kohta vaata lähemalt Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehelt:
Kojalist loe siit.
19. mai 2010
Pimedate raamatukogu koliti Ülemistele
Kurb, et pimedate raamatukogu lahkus olude sunnil Tondi 8a majas. Algselt tundub ülekohtune aga kui lugeda tänast Eesti Päevalehe artiklit, siis Hoiuraamatukogu direktori sõnad ei anna põhjust kahelda. Eks kõik loevad raha ning kultuuriministeerium püüab kulusid koomale tõmmata. Loodan, et juunist saavad pimedad oma raamatuid koju tellida või kasutada elukohajärgset raamatukogu, kuhu lubati pimedatele vajalikud raamatud toimetada. Küll on probleeme kohale jõudmisega pimedatel ja nägemispuudega raamatukogu töötajatel. See bussipeatuste nihutamine ei tohiks olla suur probleem. Pimedale inimesele ilma kõnniteeta orienteerumine üle 180 meetrisel teekonnal on pikk.
Lühidalt Eesti Päevalehe artiklist:
Lühidalt Eesti Päevalehe artiklist:
Pimedate raamatukogu koliti takistusriba taha
Raamatukogu soovib kõnnitee ja valgusfoori rajamist, aga linnal selle jaoks raha pole.Esmaspäeval kolis Eesti pimedate raamatukogu uude asukohta Suur-Sõjamäe teel. Nüüd on selle töötajatel suur mure: sinna ei vii kõnniteed ja hoone juures pole helisignaaliga valgusfoori. Tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänaval ei ole praegu isegi liiklusmärki, mis teavitaks autojuhte, et piirkonnas liigub nägemispuudega inimesi. Pimedate ligipääsu raamatukogule raskendab ka see, et otse maja sissekäigu kõrval käib vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus.
Kultuuriministeeriumi nõu-nik Meeli Veskus aga probleemi ei näe, sest pimedatel on võimalik heliraamatud ka postiga koju tellida ja kohale minna pole tingimata vaja. „Ilma saatjata käivad raamatukogus vaid paar-kolm inimest,” märkis Veskus. Tema sõnul oli kolimise puhul esma-tähtis, et töötajad saaksid head ruumid. Ometigi on raamatukogu juuni algusest avatud ka külastajatele. Registreeritud lugejaid on üle Eesti 463, neist umbes 200 elavad Tallinnas.
Direktor: eelmine koht oli hullem!
•• Eesti pimedate raamatukogu direktori Vaiko Sepperi sõnul oli eelmises asukohas Tondi 8a renditud ruumide olukord lausa hull. Probleeme oli keskküttega, radiaatorid paigaldati alles möödunud aastal. Peagi kukkusid neli-viis radiaatorit seinalt alla – hea, et töötajad viga ei saanud, rääkis Sepper. Vihmaga olid põrandatel veeloigud ja eelmisel sügisel ette võetud aknavahetus pani hallituse vohama.
•• „Terviseamet oleks kindlasti ettekirjutuse teinud – hea, et nad seda kohta ei näinud!” ütles ka kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus.
•• Veskuse sõnul otsiti pimedate raamatukogule uusi ruume kolm aastat.
•• Kui Tondil tuli renti maksta ligi 300 000 krooni aastas, siis Suur-Sõjamäe hoone kuulub ministeeriumile endale. „Loomulikult on majanduslikult kasulikum tuua filiaal emakoju,” lausus Veskus. Samas majas asub ka Eesti hoiuraamatukogu, mille põhieesmärgiks on säilitada harva kasutatavaid võõrkeelseid teavikuid.
5. mai 2010
Rahvaküsitlus Tallinnas
Inimesed kurdavad, et ei saa internetis hääletada. Mul õnnestus täna kohe sellele küsitulsele IDkaardiga vastata. Minu valik 50 km/h ja kindlasti on vajalikud ühistranspordi sõidurajad. Ja teeaugud korda! Ütelge ka oma arvamus välja.
Link Tallinna kodulehele
3.-9. maini toimub Tallinnas linnaelanike küsitlus, mille eesmärgiks on välja selgitada linlaste seisukoht küsimuses, kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirust alandada.
Linnaelanikud saavad võimaluse öelda välja oma seisukoht küsimuses „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“, vastates küsimusele kas „jah“ või „ei“. Küsitlusel saavad osaleda ainult rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevad vähemalt 18 aastased linnakodanikud.
Küsitlus viiakse läbi nii selleks avatavates küsitluspunktides kui ka elektrooniliselt. Üle linna avatakse linna teenindussaalides ja kaubanduskeskustes 14 küsitluspunkti.
Küsitluspunktis hääletamiseks tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Tallinna kodulehe aadressilt http://www.tallinn.ee/est/valimised/Kesklinna-piirkiirus elektrooniliseks hääletamiseks on tarvis ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt 3. mai kella 9-st kuni 8. mai kella 20-ni.
Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne 18), Mustamäe Linnaosa Valitsuses (Tammsaare tee 135) ja Nõmme Linnaosa Valitsuse teenindussaalis (Jaama 1) asuvad küsitluspunktid on avatud argipäevadel - 3. maist kuni 6. maini kella 9–17 ja 7. mail kella 9–16.
Teised, kaubanduskeskustesse sisse seatavad küsitluspunktid on aga avatud nädalavahetusel - reedel, 7. mail ja laupäeval, 8. mail kella 12-19 ning pühapäeval, 9. mail kella 12-16. Sellised küsitluspunktid asuvad Solarise Keskuses (Estonia pst 9), Rocca al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102), Kristiine Kaubanduskeskuses (Endla 45), Lasnamäe Prismas (Mustakivi tee 17) ja Idakeskuses (Punane 16), Magistrali Kaubanduskeskuses (Sõpruse pst 201/203), Järve Selveris (Pärnu mnt 238), Pirita Selveris (Rummu tee 4), Põhja Rimis (Põhja pst 17) ja Sõle Selveris (Sõle 51a).
Liikluskiiruse alandamine 10 km/h võrra suurendab tõenäoliselt liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra, selgus Inseneribüroo Stratum ja Tallinna Tehnikaülikooli teadurite mullusest uuringust. Uuringuga saab tutvuda Tallinna kodulehel aadressil http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=10956 internetis.
Viimasel kümnendil on linnaliiklust rahustavaid meetmeid rakendanud, sealhulgas piirkiirust langetanud paljud Euroopa linnad, näiteks Bern, Oslo, Stockholm, Kopenhaagen, Helsingi ja peaaegu kõik teised Soome linnad.
24. aprill 2010
Reisisaatjast oli tõesti kasu ...
Eile tulime Viru hotellist Eesti Invaspordi Liidu 20.aastapäeva konverentsilt koju trolliga.
Kuna tegelased ja kõrged külalised NATOst olid Tallinnas, siis jätsime targu auto koju ja tulime kesklinna taksoga ja tagasi minemisel vihjas Arko, et äkki läheks trolliga koju, Mustamäele.
Mõeldud, tehtud. Kaubamaja peatuses peale sõiduplaani uurides selgus, et see õige (madalapõhjaline) troll väljub 10 minuti pärast. Troll tuli, nägin ka reisisaatjat, tema nägi ka meid ja Arko muigas! Arko lootis, et reisisaatja tõstab lahti selle plate, mis madalates trollides on ja saab sõita ise oma ratastooliga trolli. Oh sa imet - reisisaatja tuli ja hakkas Arkol ratastoolis eest sikutama. Me siis ütlesime, et aitähh pole vaja, me saame ise hakkama. Tundus, et tal puudub varasem kokkupuude ratastoolis puuetega inimestega ühistranspordis. Vähemat sai ta käe valgeks ja katsuda oma käega ratastooli. Tegelikkuses on abi vaja üksinda sõites, kuid abistajaga koos me abi ei vaja. Seniks kasutame ühistransporti ja sõidame trolliga.
Kuna tegelased ja kõrged külalised NATOst olid Tallinnas, siis jätsime targu auto koju ja tulime kesklinna taksoga ja tagasi minemisel vihjas Arko, et äkki läheks trolliga koju, Mustamäele.
Mõeldud, tehtud. Kaubamaja peatuses peale sõiduplaani uurides selgus, et see õige (madalapõhjaline) troll väljub 10 minuti pärast. Troll tuli, nägin ka reisisaatjat, tema nägi ka meid ja Arko muigas! Arko lootis, et reisisaatja tõstab lahti selle plate, mis madalates trollides on ja saab sõita ise oma ratastooliga trolli. Oh sa imet - reisisaatja tuli ja hakkas Arkol ratastoolis eest sikutama. Me siis ütlesime, et aitähh pole vaja, me saame ise hakkama. Tundus, et tal puudub varasem kokkupuude ratastoolis puuetega inimestega ühistranspordis. Vähemat sai ta käe valgeks ja katsuda oma käega ratastooli. Tegelikkuses on abi vaja üksinda sõites, kuid abistajaga koos me abi ei vaja. Seniks kasutame ühistransporti ja sõidame trolliga.
22. aprill 2010
Kopli trolliliin jääb alles!
Saatsid erineivad inimesed arupärimisi ja täna tuli vastus. Tore, meie oleme rahul, kavandatud nr 9 trolliliini lühendamist Maleva tänava otsani ei tehta.
Eesmärk sai täidetud - trollid Koplist ei kao, vähemalt nii väidab Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo oma kirjas. Teine asi on muidugi linnaametnike silmaring, mis kahjuks piirdub vaid rekonstrueeritud Kopli tänavaga. Paraku sõidab tramm Koplist Ülemistele või Kadriorgu ja kõik trammipeatused pole sobilikud liikumispuudega inimesele ratastooliga kasutamiseks. Juhtisin sellele küsimusele tähelepanu Mustamäe Halduskogu koosolekul 20. 04.2010, kus oli arutusel ühistransport Tallinnas ja lisaks küsisin, et kui käivitud projekt Lasnamäe tramm, siis kas on tagatud alla kanalisse puuetega inimestele ligipääs trammini. Transpordiameti juhataja asetäitja vastas, et selle projekti arendamisel arvestatakse sellega.
Verel tundsin huvi, et kui madalapõhjalised trollid, trammid ja bussid on olemas, siis miks neid ei kasutata õhtutundidel. Vajavad ju teisedki inimesed madalapõhjalist ühistransporti. Näiteks väikelastega emad, lapsed, eakad, liikumispuudega linnakodanikud ja turistid. See võeti teadmiseks ja tegeletakse sellega.
Viimaks tundsin muret, et miks ühistranspordipeatustes on tabelid kellaaegadega nii väikeses kirjas ja nii kõrgel, et neid on kehva lugeda. Pealegi on bussipeatused pimedal ajal halvasti valgustatud. Transpordiameti juhataja asetäitja teatas, et neid pannakse üles keskmise naisterahva kõrgusele. Muigama ajas, sest mina oma 1.78 sm pikkusega olen kindlasti üle keskmise. Selgus, et pole nõuet kui kõrgel peavad plaanid peatustes olema ja kahjuks arvati, et kui madalamale panna, siis lõhutakse need ära. Samas väiksemad vanainimesed ja lapsed, ratastoolis inimestel on väga kehv sealt midagi välja lugeda. Probleemidena tõid teisedki halduskogu liikmed välja ka ühistranspordi graafikute hõrendamise, bussinumbrite kehva nähtavuse, eriti tagumisel küljel, liinilt ära jäävate, kuid plaanis olnud, trollide ootamine, madalate busside asendamine kõrgetega. Reisisaatjatest seekord ei räägitud, nad on piisavalt nähtavad.
Lisan reisisaatja tööjuhendi, siis teate kuidas nad teile appi tõttavad.
TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE AS REISISAATJA TÖÖJUHEND
1. Ametikoht: reisisaatja
2. Asend: ÄÜ Tallinna Linnaliinid
3. Alluvus: Allub veokorralduse osakonna juhatajale ning tööajal bussijuhile
4. Ametikoha eesmärk:
Reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine
5. Tööülesanded:
5.1. Alustab töökohustuste täitmist bussis vastavalt töögraafikule ning fikseerib elektronkompostris vastava arvestuslipiku ja kinnitab seejärel reisisaatja töölehearuande külge.
5.2. Võtab bussijuhilt allkirja vastu sõidutalonge ja vahetusraha. Vahetuse lõppedes tagastab bussijuhile allkirja vastu sõidutalongide müügist saadud tulemi ja müümata jäänud sõidutalongid
5.3. Müüb sõidutalonge
5.4. Jälgib ja juhendab sõidutalongide õigeaegset komposteerimist reisijate poolt. Vajadusel juhib reisijate tähelepanu sõidu eest tasumise vajalikkusele.
5.5. Annab informatsiooni sõidutalongide hankimise võimaluste, nende hindade, sõidusoodustuste ja tasuta sõidu õiguse kohta .
5.6. Annab vajadusel reisijatele informatsiooni antud liini kulgemise kohta ja ümberistumise võimalustest
5.7. Juhendab salongis reisijate liikumist : bussijuhi kabiini juurest ja uste eest salongi keskele, väljumissooviks vajutada stopp-nuppu ja liikuda uste juurde jne
5.8. Abistab väikelapse emasid ja puuetega inimesi bussi sisenemisel ja väljumisel
5.9. Aitab väikelapse emasid ja puuetega inimesi istekoha leidmisel
5.10. Tagab bussis rahumeelse olukorra sõidu ajal. Vajadusel teeb märkuseid või teatab korrarikkujatest bussijuhile
5.11. Informeerib sõitjaid liiklusummikutest, liiklusõnnetustest ja bussi tehnilistest riketest. Vajadusel organiseerib reisijate bussist väljumist ning edasisõitu samas suunas minevatele bussidele
5.12. Abistab bussijuhti ohutuse tagamisel liiklusõnnetuse või mõne muu liiklusseisakut takistava asjaolu kõrvaldamisel
6. Vastutus:
6.1. Vastutab reisijate meeldiva ja häireteta teenindamise eest
6.2. Sõidutalongide ausa müümise eest
6.3. Bussijuhi õigeaegse informeerimise eest reisijaid häirivatest olukordadest bussis
6.4. Vastutab temale usaldatud materiaalsete väärtuste ( sõidutalongid, raha), tööriietuse ja varustuse säilimise eest
6.5. Vastutab süülise tegevuse või tegevusetusega tööandjale tekitatud kahju eest
7. Kohustused:
7.1. Tööle ilmuda vastavalt töögraafikus ettenähtud ajal ja kohas
7.2. Võtta bussijuhilt tööpäeva alguses allkirja vastu sõidutalongid ja vahetusraha ning töö lõppedes tagastada bussijuhile allkirja vastu tulemi ning müümata sõidutalongid
7.1. Kanda ettenähtud tööriietust
7.2. Teavitada töö käigus tekkinud probleemidest vastava veokorralduse osakonna juhatajat
7.3. Täita bussijuhi poolt antud operatiivseid korraldusi reisijate teenindamisega seotud eriolukordade lahendamiseks
7.4. Teatada tööle mitteilmumise põhjustest tööpäeva hommikul oma vahetule ülemusele
7.5. Täita töö – ja tuleohutuse eeskirju
8. Õigused
8.1. Saada bussijuhilt tööpäeva alguses sõidutalonge ja vahetusraha
8.2. Saada informatsiooni liini kulgemise ja liiniaegade muudatuste kohta
8.3. Kutsuda korrale reisijad, kes häirivad kaasreisijaid ning vajadusel teavitada politseid
8.4. Teha ettepanekuid töökorralduse parandamiseks
8.5. Saada enne tööle asumist tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust
9. Muud nõuded.
9.1 Riigikeele oskus suhtlustasandil
9.2. Ausus
9.3. Hea suhtlemisoskus
9.4. Korrektne välimus
9.5. Abivalmidus
9.6. Organiseerimisvõime
Eesmärk sai täidetud - trollid Koplist ei kao, vähemalt nii väidab Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo oma kirjas. Teine asi on muidugi linnaametnike silmaring, mis kahjuks piirdub vaid rekonstrueeritud Kopli tänavaga. Paraku sõidab tramm Koplist Ülemistele või Kadriorgu ja kõik trammipeatused pole sobilikud liikumispuudega inimesele ratastooliga kasutamiseks. Juhtisin sellele küsimusele tähelepanu Mustamäe Halduskogu koosolekul 20. 04.2010, kus oli arutusel ühistransport Tallinnas ja lisaks küsisin, et kui käivitud projekt Lasnamäe tramm, siis kas on tagatud alla kanalisse puuetega inimestele ligipääs trammini. Transpordiameti juhataja asetäitja vastas, et selle projekti arendamisel arvestatakse sellega.
Verel tundsin huvi, et kui madalapõhjalised trollid, trammid ja bussid on olemas, siis miks neid ei kasutata õhtutundidel. Vajavad ju teisedki inimesed madalapõhjalist ühistransporti. Näiteks väikelastega emad, lapsed, eakad, liikumispuudega linnakodanikud ja turistid. See võeti teadmiseks ja tegeletakse sellega.
Viimaks tundsin muret, et miks ühistranspordipeatustes on tabelid kellaaegadega nii väikeses kirjas ja nii kõrgel, et neid on kehva lugeda. Pealegi on bussipeatused pimedal ajal halvasti valgustatud. Transpordiameti juhataja asetäitja teatas, et neid pannakse üles keskmise naisterahva kõrgusele. Muigama ajas, sest mina oma 1.78 sm pikkusega olen kindlasti üle keskmise. Selgus, et pole nõuet kui kõrgel peavad plaanid peatustes olema ja kahjuks arvati, et kui madalamale panna, siis lõhutakse need ära. Samas väiksemad vanainimesed ja lapsed, ratastoolis inimestel on väga kehv sealt midagi välja lugeda. Probleemidena tõid teisedki halduskogu liikmed välja ka ühistranspordi graafikute hõrendamise, bussinumbrite kehva nähtavuse, eriti tagumisel küljel, liinilt ära jäävate, kuid plaanis olnud, trollide ootamine, madalate busside asendamine kõrgetega. Reisisaatjatest seekord ei räägitud, nad on piisavalt nähtavad.
Lisan reisisaatja tööjuhendi, siis teate kuidas nad teile appi tõttavad.
TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE AS REISISAATJA TÖÖJUHEND
1. Ametikoht: reisisaatja
2. Asend: ÄÜ Tallinna Linnaliinid
3. Alluvus: Allub veokorralduse osakonna juhatajale ning tööajal bussijuhile
4. Ametikoha eesmärk:
Reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine
5. Tööülesanded:
5.1. Alustab töökohustuste täitmist bussis vastavalt töögraafikule ning fikseerib elektronkompostris vastava arvestuslipiku ja kinnitab seejärel reisisaatja töölehearuande külge.
5.2. Võtab bussijuhilt allkirja vastu sõidutalonge ja vahetusraha. Vahetuse lõppedes tagastab bussijuhile allkirja vastu sõidutalongide müügist saadud tulemi ja müümata jäänud sõidutalongid
5.3. Müüb sõidutalonge
5.4. Jälgib ja juhendab sõidutalongide õigeaegset komposteerimist reisijate poolt. Vajadusel juhib reisijate tähelepanu sõidu eest tasumise vajalikkusele.
5.5. Annab informatsiooni sõidutalongide hankimise võimaluste, nende hindade, sõidusoodustuste ja tasuta sõidu õiguse kohta .
5.6. Annab vajadusel reisijatele informatsiooni antud liini kulgemise kohta ja ümberistumise võimalustest
5.7. Juhendab salongis reisijate liikumist : bussijuhi kabiini juurest ja uste eest salongi keskele, väljumissooviks vajutada stopp-nuppu ja liikuda uste juurde jne
5.8. Abistab väikelapse emasid ja puuetega inimesi bussi sisenemisel ja väljumisel
5.9. Aitab väikelapse emasid ja puuetega inimesi istekoha leidmisel
5.10. Tagab bussis rahumeelse olukorra sõidu ajal. Vajadusel teeb märkuseid või teatab korrarikkujatest bussijuhile
5.11. Informeerib sõitjaid liiklusummikutest, liiklusõnnetustest ja bussi tehnilistest riketest. Vajadusel organiseerib reisijate bussist väljumist ning edasisõitu samas suunas minevatele bussidele
5.12. Abistab bussijuhti ohutuse tagamisel liiklusõnnetuse või mõne muu liiklusseisakut takistava asjaolu kõrvaldamisel
6. Vastutus:
6.1. Vastutab reisijate meeldiva ja häireteta teenindamise eest
6.2. Sõidutalongide ausa müümise eest
6.3. Bussijuhi õigeaegse informeerimise eest reisijaid häirivatest olukordadest bussis
6.4. Vastutab temale usaldatud materiaalsete väärtuste ( sõidutalongid, raha), tööriietuse ja varustuse säilimise eest
6.5. Vastutab süülise tegevuse või tegevusetusega tööandjale tekitatud kahju eest
7. Kohustused:
7.1. Tööle ilmuda vastavalt töögraafikus ettenähtud ajal ja kohas
7.2. Võtta bussijuhilt tööpäeva alguses allkirja vastu sõidutalongid ja vahetusraha ning töö lõppedes tagastada bussijuhile allkirja vastu tulemi ning müümata sõidutalongid
7.1. Kanda ettenähtud tööriietust
7.2. Teavitada töö käigus tekkinud probleemidest vastava veokorralduse osakonna juhatajat
7.3. Täita bussijuhi poolt antud operatiivseid korraldusi reisijate teenindamisega seotud eriolukordade lahendamiseks
7.4. Teatada tööle mitteilmumise põhjustest tööpäeva hommikul oma vahetule ülemusele
7.5. Täita töö – ja tuleohutuse eeskirju
8. Õigused
8.1. Saada bussijuhilt tööpäeva alguses sõidutalonge ja vahetusraha
8.2. Saada informatsiooni liini kulgemise ja liiniaegade muudatuste kohta
8.3. Kutsuda korrale reisijad, kes häirivad kaasreisijaid ning vajadusel teavitada politseid
8.4. Teha ettepanekuid töökorralduse parandamiseks
8.5. Saada enne tööle asumist tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust
9. Muud nõuded.
9.1 Riigikeele oskus suhtlustasandil
9.2. Ausus
9.3. Hea suhtlemisoskus
9.4. Korrektne välimus
9.5. Abivalmidus
9.6. Organiseerimisvõime
19. märts 2010
Mida ma arvan trolliliikluse lühendamisest Koplis
Kuulsin, et peagi kavandatakse trolliliikluse ümberkorramdamist Kopli suunal nii, et trollid ei sõida enam nii kaugele kui vare, vaid teevad Maleva tn ristmiku juures pöörde tagasi linna poole. Mind teeb see murelikuks. Miks?
Täna hommikul kuulsin raadios uudiseid, et Sitsimäel jäi trammirööbaste peal veoauto rikke tõttu seisma. Liiklus oli häiritud mitu tundi ja nr 1 ja nr 2 trammid sõitsid seetõttu Tondile. Trammide sõit taastus kella 8.30 ajal. Paraku tuleviks ei suuda paljud inimesed sellistes olukordades jalgsi kõndida seda maad nt Kopli Kunstikoolini, lasteaiani minna. Seal läheduses on ka paar munitsipaalmaja, kus nt Ankru 1 majas elavad ratastoolis liikuvad ja raske liikumispuudega inimesed, eakad. Kuidas nemad sellistes olukordades trollipeatuseni jõuavad, on teadmata.
Täna hommikul kuulsin raadios uudiseid, et Sitsimäel jäi trammirööbaste peal veoauto rikke tõttu seisma. Liiklus oli häiritud mitu tundi ja nr 1 ja nr 2 trammid sõitsid seetõttu Tondile. Trammide sõit taastus kella 8.30 ajal. Paraku tuleviks ei suuda paljud inimesed sellistes olukordades jalgsi kõndida seda maad nt Kopli Kunstikoolini, lasteaiani minna. Seal läheduses on ka paar munitsipaalmaja, kus nt Ankru 1 majas elavad ratastoolis liikuvad ja raske liikumispuudega inimesed, eakad. Kuidas nemad sellistes olukordades trollipeatuseni jõuavad, on teadmata.
On olemas taksod ja invatransporditeenus, kuid trammipeatused on siiani raskesti liipääsetavad ligikumispuudega inimestele. Paraku on trollipeatuse ära kaotamine peale Maleva tänavat mõtlematu tegu. Selliseid lumiseid kõnniteid ja raskeid ilmastikutingimusi võib näiteks tuua igal aastal peale suurt lumesadu või tuisku. Kui Kommunaalamet tellib esmajärjekorras sõiduteede lahti lükkamise, siis on jalakäiad raskemas olukorras. Nemda peavad ootama. Tasub lahti võtta vaid trammide sõiduplaan http://soiduplaan.tallinn.ee/?a=p.routes&transport_id=tram&t=xhtml&l=ee ja see toob minu kahtlustele selgust, sest peale kella 19 või 20 madalapõhjalisi tramme Kopli suunas ei liigu.
Peaks keegi linnaametnik minema ja seda olukorda üle vaatama. Kopli lõpus pole praktiliselt ühtegi ligipääsetavat toidukauplust. Paari peatuse kaugusele jäävad nii Säästumarket kui Selver. Kusagilt peavad need inimesed ka oma toidu koju tooma. Autode parkimiskohti on vähe, tänavad ja hoovid kitsad. lisaksmeenub, et Koplis on ka kodutute varjupaik, kus ratastoolis iniimesed. Ei oska öelda kaua veel see seal on aga ka nende inimeste liikumise võimalustele peame mõtlema. Neid on seal liiklemas näha pidevalt. Kui nüüd mõelda, et talel liiguvad inimesed vähem, kuid peagi saabub kead ja siis suvi ning linnakodanikud ja turistid (sh õpilased, töötud, eakad, puuetega inimesed jmt) tahavad ka ühistransporti kasutada. Kopli poolsaar on tegelikkuses ilusa vaatea, mereäärne koht, kus peredega, laste või lemmikloomadega jalutada ja puhata. Kõikidel pole ka autot nin eelsitama peaks ühistransorti nagu see on mujal Euroopas.
10. veebruar 2010
Tasuta ja sooduskaardi õiguse tõendamine
Pensioniamet teavitab puuetega inimeste võrgustikku emaili teel. Kiri järgmine:
OLULINE: Kuidas puudega inimene peab tõendama tasuta sõiduõigust ühistranspordis?
Saadan teile teadmiseks ja võib-olla ka ülekordamiseks info, mis selgitab, millega puudega inimene saab tõendada oma tasuta sõiduõigust ühistranspordis. Seda on viimasel ajal palju küsitud, seetõttu avaldame selle ka meie kodulehel www.ensib.ee küsimuste-vastuste rubriigis.
OLULINE: Kuidas puudega inimene peab tõendama tasuta sõiduõigust ühistranspordis?
Saadan teile teadmiseks ja võib-olla ka ülekordamiseks info, mis selgitab, millega puudega inimene saab tõendada oma tasuta sõiduõigust ühistranspordis. Seda on viimasel ajal palju küsitud, seetõttu avaldame selle ka meie kodulehel www.ensib.ee küsimuste-vastuste rubriigis.
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
6408 123
53 420 280
Küsimus: Ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.
Ent millega puudega inimene saab tõendada, et tal on tasuta sõiduõigus?
Vastus: Puudega inimesel on võimalik puuet tõendada kehtiva tähtajalise või tähtajatu ekspertiisiotsusega, mis tuleb esitada koos pildiga varustatud isikut tõendava dokumendiga.
Aastate jooksul on puuet tuvastavate komisjonide koosseisu ja nimetust õigusaktidega mitu korda muudetud, mistõttu võivad inimestele väljaantud otsusevormid kanda erinevaid nimetusi, kuid on siiski samaaegselt kehtivad. Seega, kui teil on olemas üks alljärgnevatest otsusevormidest, mille kehtivusaeg on jõus ka täna, siis võite seda kasutada ühistranspordiseadusega lubatud tasuta sõiduõiguse tõendamiseks:
Sotsiaalkindlustusameti tehtud puude tuvastamise otsus – alates 1. oktoobrist 2008 tehtud otsus on vormistatud kahel lehel (trükitehnilisel turvapaberil), millest esimene leht sisaldab delikaatseid isikuandmeid inimese tervisliku seisundi kohta ning seetõttu seda lehte sõidusoodustust kontrollivale isikule esitama ei pea.
Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks piisab otsuse teise lehe esitamisest, kus on olemas kõik vajalikud andmed puude olemasolu tõendamiseks;
pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.
Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevate soodustuste rakendamisele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi, mida paljudes valdades-linnades ka tehakse. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülalkirjeldatud dokumendid.
19. jaanuar 2010
Bussiliiklus harvemaks -ei ole võimalik!
Kui jalakäijana ja ühistransporti kasutades sai varem kiiresti Mustamäelt Kesklinna, siis praegu on suht hõre liiklus ja paraku palju aega kulub peatustes ootamiseks. Uudise peale, et Tallinna linn kärbib bussijuhtide palkasid ja muudab liiklusgraafikuid ei oska ma küll miskit kosta. Suu vajub lahti. Põhjuseks, et reisijate arv väheneb - aga need kes kasutavad ühistransporti pidevalt peavad kauem ootama ja töölt koju jõudmiseks kulub üha kauem aega. Kurb, et nendeks ootajateks on ikka noored lapsed, tööealised ja palju eakaid, kellele linnas prii sõit. Reisisaatjaid on ka koolitatud ja tööle võetud, kuid juba ka töölt vabastatud. Sealt jääb ka raha üle ja juu neid juurdegi koolitatakse.
Kaua sa ikka suudad talve ajal oodata. Põhjendus siis selline tänasest Eesti Päevalehest:
Aga hea on see, et kui nädalavahetusel käisin linnas, siis nägin, et enamus ristmikke ja ühistranspordipetuste esiseid on lumest puhtaks roogitud. Mida ei saa öelda jalakäijate tänava kohta Inglise Kolledzi kõrval Pärnu maanteel. Seal oli nii palju pehmet lumesodi, et raske jõuda nr 5 bussipeatuseni, kuigi peatus oli puhas.
Kaua sa ikka suudad talve ajal oodata. Põhjendus siis selline tänasest Eesti Päevalehest:
Sõidugraafikud hõredamaks
http://www.epl.ee/artikkel/486493
•• Et Tallinna ühissõidukite kasutajate arv on vähenenud, kavatseb linn osa liine ajutiselt sulgeda või tipptunnivälist graafikut hõrendada.
•• „Tallinn on osa Eestist ning üldise majanduskliima muutused ei jäta ka meid mõjutamata,” ütles abilinnapea Taavi Aas. „Kõikides omavalitsustes kas suletakse bussiliine või jäävad need hõredamaks.”
•• Abilinnapea sõnul tuleb siinjuures rõhutada sedagi, et erinevalt maakondadest ei saa Tallinn riigilt ühistranspordi toetuseks abi.
•• Abilinnapea kinnitas, et tipptundidel jäävad graafikud praegusele tasemele, kuid tipptunnivälise aja intervalle on võimalik pikendada, sest muudatus puudutab vaid väikest osa inimestest.
•• Samuti on plaanis mõni ekspressbussiliin suveks sulgeda. „Suveperioodil kuivab ekspressliinide kasutajaskond kokku, sest hõredama liiklusega ajal ekspressliin ajavõitu ei taga ja seetõttu kasutatakse raha säästmiseks sama marsruudi tavaliini,” sõnas Aas.
•• Et kulusid veelgi kokku hoida, on plaanis põhjalikult ümber korraldada piletisüsteem. Ettepaneku järgi saaks järgmise aasta algusest paberpiletit osta ainult ühissõidukijuhi käest.
•• Uudse piletiliigina tulevad järgmisest aastast kasutusele elektrooniliselt fikseeritavad ja korduvalt laetavad piletikaardid, mis võimaldavad kaardile laetud summale vastava arvu kordi ühissõidukit kasutada.
Aga hea on see, et kui nädalavahetusel käisin linnas, siis nägin, et enamus ristmikke ja ühistranspordipetuste esiseid on lumest puhtaks roogitud. Mida ei saa öelda jalakäijate tänava kohta Inglise Kolledzi kõrval Pärnu maanteel. Seal oli nii palju pehmet lumesodi, et raske jõuda nr 5 bussipeatuseni, kuigi peatus oli puhas.
24. november 2009
Ratastoolis noored, bussijuhid ja reisisaatjad arutasid täna liikumispiiranguga sõitjate muresid ühistranspordis 24.11.2009
Täna, teisipäeval, 24. novembril 2009 toimus Tallinna Autobussikoondise, aktiivsete ratastooli kasutatavate noorte ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja korraldusel demonstratsioon-õppus bussijuhtidele ja reisisaatjatele, mille käigus arutati liikumispiiranguga sõitjate, ratastoolis liikuvate inimeste ja pimedate sagedasemaid probleeme ühistranspordi kasutamisel.
Ürituse eesmärgiks oli pöörata tähelepanu eelkõige nendele aspektidele ühistranspordis, millega ühissõidukijuht või ka tavaline inimene tänavalt ei oska sageli arvestada.
Ratastoolis liikuvad aktiivsed noored ja Puuetega Inimeste Koja esindajad demonstreerisid bussijuhtidele ja reisisaatjatele praktiliselt, kuidas tuleks ratastoolis klienti bussi ja bussist välja aidata ja kommenteerisid, milliseid vigu seejuures teadmatusest kõige sagedamini tehakse; millised probleemid on bussi kaldtee kasutamisel ja hoopis ilma kaldteeta bussi sisenemisel; kuidas oleks kõige õigem teenindada ja aidata kuulmispuudega sõitjaid ja pimedaid; kui oluline on ooteplatvormide ehitamine koos kaldpindadega, mis võimaldavad ratastooliga peatusse sõita; kui oluline on bussi õigel kaugusel peatumine jms. Juhiti tähepanu ka selllele, kuidas teenindada karkude, rulaatorite, käimiskeppide jms abivahendite kasutajaid, et abi andmise asemel teadmatusest hoopis arusaamatust ei tekiks.
Näitliku õppuse käigus lasti ka bussijuhtidel ratastooli istuda ja ise järgi proovida, kuidas ooteplatvormilt ratastooliga bussi sisenetakse ja väljutakse, ratastoolis sõitjat abistatakse, pimeda juhtkoeraga liigutakse jms. Prooviti bussi tõsta ka elektrilist ratastooli, mille kaal on ligi 100 kg pluss sõitja.
Täname kõiki, kes aitasid tänase näitliku õppuse kordaminekule kaasa. Tegemist on esimese etapiga Tallinna Autobussikoondise, ratastoolis liikuvate noorte ja Tallinan Puuetega Inimeste Koja ühisprojektist, mille raames valmib ka õppevideo, mida hakatakse kasutama edasises TAKi bussijuhtide väljaõppe- ja ametikoolituse protsessis.
MIKS TALLINNA AUTOBUSSIKOONDI SELLISE ÜRITUSE KORRALDAS?
Linnatransport on linnaelu selgroog ja iga päev kasutab ühistransporti suur hulk inimesi. TAKi bussidega tehakse päevas 150-170 tuhat sõitu. Linnad on elukohaks suurele enamusele elanikkonnast - üle poole Euroopa Liidu kodanikest elab linnades ning seal töötab üle 75% elanikest.
Kodanikud eeldavad õigustatult, et avalike transporditeenustega tullakse vastu nende vajadustele kvaliteedi, tõhususe ja ligipääsetavuse osas. Ühiskond ootab arukamaid liikumislahendusi. Seetõttu peame üheskoos leidma vastuse küsimusele, kuidas liikuda hõlpsasti ligipääsetava linnatranspordi suunas, kuidas korraldada paremini liikumiskeskkonda linnas ja võtta arvesse kõigi kodanike, kõikide elanike kategooriate liikumisvajadusi.
Tallinna Autobussikoondis
sirje.roht@tak.ee
FOTOD
http://www.tak.ee/index.php?article_id=503&page=254&action=article&
Ürituse eesmärgiks oli pöörata tähelepanu eelkõige nendele aspektidele ühistranspordis, millega ühissõidukijuht või ka tavaline inimene tänavalt ei oska sageli arvestada.
Ratastoolis liikuvad aktiivsed noored ja Puuetega Inimeste Koja esindajad demonstreerisid bussijuhtidele ja reisisaatjatele praktiliselt, kuidas tuleks ratastoolis klienti bussi ja bussist välja aidata ja kommenteerisid, milliseid vigu seejuures teadmatusest kõige sagedamini tehakse; millised probleemid on bussi kaldtee kasutamisel ja hoopis ilma kaldteeta bussi sisenemisel; kuidas oleks kõige õigem teenindada ja aidata kuulmispuudega sõitjaid ja pimedaid; kui oluline on ooteplatvormide ehitamine koos kaldpindadega, mis võimaldavad ratastooliga peatusse sõita; kui oluline on bussi õigel kaugusel peatumine jms. Juhiti tähepanu ka selllele, kuidas teenindada karkude, rulaatorite, käimiskeppide jms abivahendite kasutajaid, et abi andmise asemel teadmatusest hoopis arusaamatust ei tekiks.
Näitliku õppuse käigus lasti ka bussijuhtidel ratastooli istuda ja ise järgi proovida, kuidas ooteplatvormilt ratastooliga bussi sisenetakse ja väljutakse, ratastoolis sõitjat abistatakse, pimeda juhtkoeraga liigutakse jms. Prooviti bussi tõsta ka elektrilist ratastooli, mille kaal on ligi 100 kg pluss sõitja.
Täname kõiki, kes aitasid tänase näitliku õppuse kordaminekule kaasa. Tegemist on esimese etapiga Tallinna Autobussikoondise, ratastoolis liikuvate noorte ja Tallinan Puuetega Inimeste Koja ühisprojektist, mille raames valmib ka õppevideo, mida hakatakse kasutama edasises TAKi bussijuhtide väljaõppe- ja ametikoolituse protsessis.
MIKS TALLINNA AUTOBUSSIKOONDI SELLISE ÜRITUSE KORRALDAS?
Linnatransport on linnaelu selgroog ja iga päev kasutab ühistransporti suur hulk inimesi. TAKi bussidega tehakse päevas 150-170 tuhat sõitu. Linnad on elukohaks suurele enamusele elanikkonnast - üle poole Euroopa Liidu kodanikest elab linnades ning seal töötab üle 75% elanikest.
Kodanikud eeldavad õigustatult, et avalike transporditeenustega tullakse vastu nende vajadustele kvaliteedi, tõhususe ja ligipääsetavuse osas. Ühiskond ootab arukamaid liikumislahendusi. Seetõttu peame üheskoos leidma vastuse küsimusele, kuidas liikuda hõlpsasti ligipääsetava linnatranspordi suunas, kuidas korraldada paremini liikumiskeskkonda linnas ja võtta arvesse kõigi kodanike, kõikide elanike kategooriate liikumisvajadusi.
Tallinna Autobussikoondis
sirje.roht@tak.ee
FOTOD
http://www.tak.ee/index.php?article_id=503&page=254&action=article&
Koolitasin koos ratastoolis noortega Tallinna bussijuhte
Täna oli viimaks see kaua oodatud päev, kui koolitasime TAK-i bussijuhte ja reisisaatjaid. Tänuväärne töö pälvis kiitus kohe peale koolitust ja hiljum helistas mulle sünnipäeva lauda ka TAKi kõrge ametijuht, kes meid kiitis ja palus tänasõnad Astangu noortele edasi anda. Koolitusteemadeks olid liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja vaimupuudega inimeste teenindamine, ära sai mainitud ka kroonilste haigete, väikelastega emad, eakad ja turistid, kellele ühistransport on kättesaadavaim ka odavaim ja kiireim liikumisvõimlaus. Meelde jäi bussikoondise ettepanek, et eakad, lapsed ja puudega inimesed kasutaksid esimest ja teist ust, siis on nad paremini nähtavad. Kõik osalenud TAK-i juhid ja bussijuhid ja reisisaatjad olid tublid ja asjalikud nii Väike-Õismäe pargi ja reisiparklas kui ka hiljem Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õppeklassis. Väga tänuväärt ettevõtmine, mis muudab maailma paremaks!
Ratastoolis noored koolitasid bussijuhte
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=192346
Ratastooli kasutavad noored selgitasid täna Tallinna Autobussikoondises (TAK) bussijuhtidele ja reisisaatjatele liikumispiiranguga sõitjate, ratastoolis liikuvate inimeste ja pimedate sagedasemaid muresid ühissõidukite kasutamisel.
«Ürituse eesmärgiks oli pöörata tähelepanu eelkõige nendele aspektidele ühistranspordis, millega ühissõidukijuht või ka tavaline inimene tänavalt ei oska sageli arvestada,» ütles TAKi pressiesindaja Sirje Roht.
Ratastoolis liikuvad aktiivsed noored ja Puuetega Inimeste Koja esindajad rääkisid ja näitasid bussijuhtidele ja reisisaatjatele ka praktikas ette, kuidas tuleks ratastoolis klienti bussi ja bussist välja aidata ja milliseid vigu seejuures teadmatusest kõige sagedamini tehakse. Selgitati ka seda, millised probleemid on bussi kaldtee kasutamisel ja ilma kaldteeta bussi sisenemisel, kuidas oleks kõige õigem teenindada ja aidata kuulmispuudega sõitjaid ja pimedaid ning kui oluline on bussi peatumine ooteplatvormist õigel kaugusel.
Näitliku õppuse käigus said ka bussijuhid ratastooli istuda ja ise järgi proovida, kuidas ooteplatvormilt ratastooliga bussi sisenetakse ja väljutakse, ratastoolis sõitjat abistatakse ja pimeda inimese juhtkoeraga liigutakse. Prooviti bussi tõsta ka elektrilist ratastooli, mille kaal on ilma sõitjata ligi sada kilo.
Rohti sõnul oli tänase kohtumise näol tegemist esimese etapiga TAKi, ratastoolis liikuvate noorte ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja ühisprojektist, mille raames valmib ka õppevideo, mida hakatakse kasutama edasises TAKi bussijuhtide väljaõppe- ja ametikoolituse protsessis.
Toimetas Uwe Gnadenteich
10. november 2009
Lumesadu
Hommikul algas lumesadu, siis läks aina hämaramaks. Ilmateadet ennustas täna kommunaalamet, kes ütles, et kisub jamaks ja sajab palju lund. Sadas ja sadas. Ilus oli, kuigi lumesajus olid autojuhid ettevaatlikud ja teed lumised. Veel päevalgi sain imetleda läbi akna lumiseid puid. Tundus ilus seniajani, kui läksime peale tööd Sõpruse pst Rimisse. Arko jättis auto esimesele invakohale ja läksime poodi. Kui ostud tehtud läksime välja ja ohh üllatust. Kojamees oli nii mees olnud, et kõnniteelt lume auto ukse ette pühkinud, ikka nii, et proovi ise kuidas ratastooliga autoni saad. Mii viskas üle, et peale ratastooli auto peale panekut läksin infoletti ja rääkisin oma mure ära. Ruumi oli juu küll kuhu see lumi lükata aga juu see kojamees kaugemale ei näinud kui kõnniteed puhtaks ja lumi kõrvale labidaga lükata. Tulin poest välja ja saingi kätte selle süüdlase. Oli teine noormees ja tuundus, et ega ta sellest probleemist aru eriti ei saa. Arvan, et juu tevad infolaua töötajad talle selgeks. Järgmisel korral kui sama probleemi ette satun, siis pean ikka kirjalikult poele märkuse tegema.
Just eelmisel neljapäeval koolitasime Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidus Euroopa kultuuripealinna vabatahtlikke. Rääkisid liikumispuudega inimesed, kuidas neid abistada, kui on abivahendiks kepp, kargud, tugiraam, ratastool või protees. Lisaks oli juttu teemal invaparkimine, sõidusoodustused, invatakso, liikumisvabaduse portaal invainfost, invateenuse osutajatest.
Rääkisin sõidusoodustustest puuetega inimestele, invataksost ja uulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimeste abistamisest ja teenindamisest. Juba siis mainisin, et porbleemiks on ratastooli lükkamine lumes, liivas või killustikul. Raskusi on tänava äärekividelt maha ja pealesõidud, trepid ja kaldteed, lävepakud. Tõin näitena, et talvel lumekoristuse järgselt on raske bussijuhtidel peatustesse sõita kui peatuse ees ja taga on lumehunnikud. Inimestel on raske astuda üle lumehunnikute ja ratastoolis või lapsekäruga noortel raske bussi saada kui bussiukse ette jääb post, prügikast või reklaamitahvel. Ka see on takistuseks, kui parklate lumest lahti lükkamisel jäetakse lumi invaparkimiskohtadele. Nii ei saaks ja ei tohiks teha, see on lubamatu.
Eks reisisaatjadki õpivad puuetega inimesi teenindama ja arenevad. Reegel on see, et enne appi tõttamist küsi kas inimene soovib, et teda abistatakse. Seejärel saab edasi uurida, et mismoodi ja kuidas seda abi anda. Inimesed tahavad ise võimalikult palju hakkama saada. Aga need vabatahtlikud, kes koolitusel olid said küll teadmisi juurde ja peale koolituse teooriat ka praktikat teha abivahendite kasutamisel ja proovimisel.
5. oktoober 2009
Vastus autobussikoondisest reisisaatjate kohta
Lp Tiia Tiik
Täname Teid, et pöördusite Tallinna Autobussikoondise AS -i poole oma tähelepanekutega reisisaatjate osas. Kuna Teie poolt tõstetud küsimused on väga erinevad, siis kommenteeriksime ainult meid puudutavaid küsimusi (probleeme). Bussides ei ole reisisaatjatele ettenähtud kindlat istekohta, valdavalt on nad bussi keskel ja liiguvad vajadusel.
Teie väitel ei saanud juhtkoeraga bussi siseneda. Palun tulevikus võimalusel saatja abil teatada bussinumber ja kellaaeg, et välja selgitada, kes ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt. Bussiuste ettevaatamatu sulgemine ja väidetavalt vanurite uste vahele jätmine on siiski üldistatud seisukoht. Kindlasti on juhtunud kahetsusväärseid olukordi, kuid väita, et kõik bussijuhid ei oska oma tööülesandeid täita, oleks nende suhtes ebaaus.
Täname Teid ka pakutava koolitusteenuse eest, kuid Tallinna Autobussikoondise AS -is on välja töötatud teeninduskoolituse programm, mille raames tuntud psühholoog käsitleb ühe osana ka puudega inimeste teenindamist.
Lugupidamisega
Andres Herkel
Tallinna Autobussikoondise AS
Teenindusdirektor
telefon 650 9500
2. oktoober 2009
Ettepanekud reisisaatjate koolitajatele
Nüüd olen ise ka näinud juba 2 reisisaatjat, esimnene neist seisis bussis nr 16 juhi aga kollase vestiga ja teist kohtasin ma troolis nr 2. Istus esimese ukse kõrval esikohal ja jälgis teed. Tavaliselt on need kohad lastega emmedele või eakatele aga kuna tegemist oli hilise pärastlõunaga ja vabu istekohti oli, siis polnud probleemi.
Kokkusaamisel puuetega inimestega selgus, et pimedatel on probleem.
Ka eile oli juhus, kus reisisaatjad ei taha neid juhtkoertega bussi ja trolli lasta. Põhjendades, et loomadega ei tohi siseneda, puudub suukorv ja isegi seda, et neile on koolitusel räägitud, et pimedal peab olema kepp käes. Kui on juhtkoer, siis on kohe näha, et koeral on rakmed seljas ja kui koer töötab ja pimedat juhib, siis paljud pimedad valget keppi ei kasuta.
Teiseks on see probleem, et pimedad ei saag iteada kas ja kus on reisisaatja, sest nad ei näe neid. Imelik on ka, kui sa ei näe, minna trolli või bussi ja küsida, et kas siin ka reisisaatjat on?
Kolmandaks on see, et bussijuhid sulgevad uksi hooletult ja vanurid jäävad uste vahele, sest nad pole võimelised nii kiiresti sisenema. Vabanduseks ja ettekäändeks ei saa olla argument, et neil inimestel aega küll ja las ootavad järgmist bussi, trolli, trammi. Ühistranspordijuht on klienditeenindaja, kes peab tegema kõik ja olema tähelepanelik ohutu kientide teenindamise nimel. See ei saa olla ettekääne, et buss ei püsi graafikus või et kiire on.
Neljandaks arvan mina, et kui Tallina linn võtab tööle reisisaatjaid ühistranspordivahenditesse, siis peaks neid võtma ka Tallinna linnale kuuluvale As Termaki Autoparki. Nimetatud transpordifirma osutab teenust ühisliinidena ja invataksoteenusena mitmele sajale pealinnlasele. Probleemiks on hooned ja valdavalt enamus ratastoolikasutajatest ka vajab abistamist nii hoonetest väljapääsemist.
Praegu on nii, et invatasko ratastoolibussi kliente abistatakse 1.korruselt bussi ja bussist 1. korrusele, kuid paljud eakad ratastoolis liikumisvõimetud kliendid elavad 5kordsetes majades, kus lift puudub. Treppidest tassimine koos ratastooliga on füüsiliselt raske kuid vajalik nt hambaarsti juurde pääsemiseks. Samuti on probleem ühisliinidena transporti abistamisel, sest abistamiseteenust bussijuht kooliringides ajanappuse tõttu ei osuta.
Minu ettepanekud on:
1) kaasta mõned reisisaatjaid ka Termaki ühisliinidena ja invataksot osutavatesse bussidesse, sest tugevad meessoost reisisaatjad saaksid selle tööga suurepäraselt hakkama;
2)MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda osutab koolitusteenust ühidstranspordijuhtidele teenindama puudega inimesi nende erivajadusest, east ja abivahenditest lähtuma. Koolitus peab sisaldama nii teoreetilist kui praktilist õpet trollides, trammides, bussides. Meie meeskonnal on olemas paariaastane kogumus taksojuhtide koolitamisel.
Palun pöörduge meie poole.
Lugupidamisega,
Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso teenuse koordinaator
telefon 655 4160
mobiil 52 19 102
e-post tiia@tallinnakoda.ee
Kokkusaamisel puuetega inimestega selgus, et pimedatel on probleem.
Ka eile oli juhus, kus reisisaatjad ei taha neid juhtkoertega bussi ja trolli lasta. Põhjendades, et loomadega ei tohi siseneda, puudub suukorv ja isegi seda, et neile on koolitusel räägitud, et pimedal peab olema kepp käes. Kui on juhtkoer, siis on kohe näha, et koeral on rakmed seljas ja kui koer töötab ja pimedat juhib, siis paljud pimedad valget keppi ei kasuta.
Teiseks on see probleem, et pimedad ei saag iteada kas ja kus on reisisaatja, sest nad ei näe neid. Imelik on ka, kui sa ei näe, minna trolli või bussi ja küsida, et kas siin ka reisisaatjat on?
Kolmandaks on see, et bussijuhid sulgevad uksi hooletult ja vanurid jäävad uste vahele, sest nad pole võimelised nii kiiresti sisenema. Vabanduseks ja ettekäändeks ei saa olla argument, et neil inimestel aega küll ja las ootavad järgmist bussi, trolli, trammi. Ühistranspordijuht on klienditeenindaja, kes peab tegema kõik ja olema tähelepanelik ohutu kientide teenindamise nimel. See ei saa olla ettekääne, et buss ei püsi graafikus või et kiire on.
Neljandaks arvan mina, et kui Tallina linn võtab tööle reisisaatjaid ühistranspordivahenditesse, siis peaks neid võtma ka Tallinna linnale kuuluvale As Termaki Autoparki. Nimetatud transpordifirma osutab teenust ühisliinidena ja invataksoteenusena mitmele sajale pealinnlasele. Probleemiks on hooned ja valdavalt enamus ratastoolikasutajatest ka vajab abistamist nii hoonetest väljapääsemist.
Praegu on nii, et invatasko ratastoolibussi kliente abistatakse 1.korruselt bussi ja bussist 1. korrusele, kuid paljud eakad ratastoolis liikumisvõimetud kliendid elavad 5kordsetes majades, kus lift puudub. Treppidest tassimine koos ratastooliga on füüsiliselt raske kuid vajalik nt hambaarsti juurde pääsemiseks. Samuti on probleem ühisliinidena transporti abistamisel, sest abistamiseteenust bussijuht kooliringides ajanappuse tõttu ei osuta.
Minu ettepanekud on:
1) kaasta mõned reisisaatjaid ka Termaki ühisliinidena ja invataksot osutavatesse bussidesse, sest tugevad meessoost reisisaatjad saaksid selle tööga suurepäraselt hakkama;
2)MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda osutab koolitusteenust ühidstranspordijuhtidele teenindama puudega inimesi nende erivajadusest, east ja abivahenditest lähtuma. Koolitus peab sisaldama nii teoreetilist kui praktilist õpet trollides, trammides, bussides. Meie meeskonnal on olemas paariaastane kogumus taksojuhtide koolitamisel.
Palun pöörduge meie poole.
Lugupidamisega,
Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso teenuse koordinaator
telefon 655 4160
mobiil 52 19 102
e-post tiia@tallinnakoda.ee
29. september 2009
Tallinna trammisüsteem ei ole jätkusuutlik
Kui võrrelda Tallinnat Helsingi või Brüsseliga, siis ei saa jätta märkimata, et minu arvates on mujal korraldatud ühistranspordi võrgustik paremini. Lihtsam on Soomes ümber istuda metroolt rongile, trammile või bussile. Kõik on mõnusalt lähestikku. Samas kui Tallinnas on vaja Mustamäelt saada Lennujaama või Maaliinide Bussijaama, siis tähendab see kas ümbersõitu ja suurt ajakulu koos kohvrite ja reisikottidega. Jätan nimetamata, et olen reisinud ka 2 väikese eelkooliealise lapsega, kaasas suvekäru, seljakotid ja kummaski käe otsas laps. Kaameli tunne oli aga kuna raha oli napilt, siis ikka ühistranspordiga. Nüüd olen saanud vanemaks ja mugavamaks ja kui kellaaja peale minek, siis tavliselt valin takso.
Aga see ei peaks nii olema, sest arvan, et takso variant on kulukas ja peaks jääma pigem turistidele, kui linnakodanikele. Mitte, et ma taksonduse vastu oleks, vaid mulle meeldib kui inimene saab valida. Ja veel mulle meeldib Helsingi trammid, milles saab tunnipiletit ostes teha ise reisi linna peal. Hästi huvitav, istud peale kui jalad väsinud ja sõidad, vaatad läbi akna välja ja kui linnaplaan käes, siis lähed maha ja kuhu tahad. Probleeme on ka nt mitte madalapõhjaliste bussidega, mis sõidavad Õismäelt läbi Mustamäe Lasnamäele aga nt 12 ja 13 bussiliinil polnud veel hiljuti mitte ühtegi madalapõhjalist. Saan aru küll, et turg reguleerib olukorda, kuid ka neile mitte Tallinna Autobussikoondise liinidel ka puuetega inimeste ja eakate diskrimineerimise ja bussiteenuse kättesaadavuse. Meil on mida arendada ja paremaks muuta. Lisaks veel turvalisus, mida õnneks aitab parandada mitmete reisisaatjate kaasamine.
Link tänasele Eesti Päevalehe uudisele siit:
http://www.epl.ee/artikkel/478932
Erik Terk: praegune Tallinna trammisüsteem ei ole jätkusuutlik
Visioonikonverentsil osalejate hinnangul tuleb Tallinnas välja töötada kiirtrammivõrgustik ning trammid kesklinnas maa alla suunata. Tallinna ülikooli tuleviku-uuringute instituudi juhataja Erik Terki hinnangul tuleb Tallinnasse luua kiirtrammile baseeruv ühistranspordivõrgustik. Terk rääkis täna Tallinnas peetud visioonikonverentsil, et siinne pealinna ühistranspordistruktuur vajab lähiajal kindlasti suuri muudatusi.
„Nimelt, peale pärast mitut arutelu jõudsime arusaamisele, et Tallinn vajab tõepoolest teistsugust liiklusvahendit, sest praegune trammisüsteem ei ole lihtsalt jätkusuutlik,“ rääkis Terk. „Peame leidma sellise variandi, et me suudaks paigutada ümber väga kiiresti väga suuri inimeste hulki.“
Üheks väljapääsuks võikski tema hinnangul olla kiirtrammi muutmine linna transpordis kandvaks struktuuriks. Vähe sellest, et Tallinna liiklusskeem pole pikemas perspektiivis Terki sõnul jätkusuutlik, ei toeta see tema hinnangul ka linna ja ümberkaudse linnastu arengut positiivses suunas. „Äärmiselt oluline on, et trammiliiniskeem aitaks lahendada Tallinna hajalinnastumisega kaasnenud probleeme," tõi Terk välja. "Praegu elab tohutult palju inimesi linna taga ja küsimus seisneb selles, kuidas inimesed linna tööle saaks." Selleks tuleks Terki sõnul viia trammiliinide otspunktid võimalikult kaugele linna äärtesse – üks alguspunkt Lasnamäele ja teine näiteks Õismäele. Samas peaks kiirtrammiliin läbima aga otse kesklinna.
Aga see ei peaks nii olema, sest arvan, et takso variant on kulukas ja peaks jääma pigem turistidele, kui linnakodanikele. Mitte, et ma taksonduse vastu oleks, vaid mulle meeldib kui inimene saab valida. Ja veel mulle meeldib Helsingi trammid, milles saab tunnipiletit ostes teha ise reisi linna peal. Hästi huvitav, istud peale kui jalad väsinud ja sõidad, vaatad läbi akna välja ja kui linnaplaan käes, siis lähed maha ja kuhu tahad. Probleeme on ka nt mitte madalapõhjaliste bussidega, mis sõidavad Õismäelt läbi Mustamäe Lasnamäele aga nt 12 ja 13 bussiliinil polnud veel hiljuti mitte ühtegi madalapõhjalist. Saan aru küll, et turg reguleerib olukorda, kuid ka neile mitte Tallinna Autobussikoondise liinidel ka puuetega inimeste ja eakate diskrimineerimise ja bussiteenuse kättesaadavuse. Meil on mida arendada ja paremaks muuta. Lisaks veel turvalisus, mida õnneks aitab parandada mitmete reisisaatjate kaasamine.
Link tänasele Eesti Päevalehe uudisele siit:
http://www.epl.ee/artikkel/478932
Erik Terk: praegune Tallinna trammisüsteem ei ole jätkusuutlik
Visioonikonverentsil osalejate hinnangul tuleb Tallinnas välja töötada kiirtrammivõrgustik ning trammid kesklinnas maa alla suunata. Tallinna ülikooli tuleviku-uuringute instituudi juhataja Erik Terki hinnangul tuleb Tallinnasse luua kiirtrammile baseeruv ühistranspordivõrgustik. Terk rääkis täna Tallinnas peetud visioonikonverentsil, et siinne pealinna ühistranspordistruktuur vajab lähiajal kindlasti suuri muudatusi.
„Nimelt, peale pärast mitut arutelu jõudsime arusaamisele, et Tallinn vajab tõepoolest teistsugust liiklusvahendit, sest praegune trammisüsteem ei ole lihtsalt jätkusuutlik,“ rääkis Terk. „Peame leidma sellise variandi, et me suudaks paigutada ümber väga kiiresti väga suuri inimeste hulki.“
Üheks väljapääsuks võikski tema hinnangul olla kiirtrammi muutmine linna transpordis kandvaks struktuuriks. Vähe sellest, et Tallinna liiklusskeem pole pikemas perspektiivis Terki sõnul jätkusuutlik, ei toeta see tema hinnangul ka linna ja ümberkaudse linnastu arengut positiivses suunas. „Äärmiselt oluline on, et trammiliiniskeem aitaks lahendada Tallinna hajalinnastumisega kaasnenud probleeme," tõi Terk välja. "Praegu elab tohutult palju inimesi linna taga ja küsimus seisneb selles, kuidas inimesed linna tööle saaks." Selleks tuleks Terki sõnul viia trammiliinide otspunktid võimalikult kaugele linna äärtesse – üks alguspunkt Lasnamäele ja teine näiteks Õismäele. Samas peaks kiirtrammiliin läbima aga otse kesklinna.
22. august 2009
Reisisaatjad
Pilt reisikorraldajatest Hispaanias, Parcelona Tallinn lennul 15.08.09
Huvitav kes need reisisaatjad on? Kas nad ikka tagavad reisijate sisenemise ja väljumise nii, et inimesed uste vahele ei jää. Kuidas on lood lumiste bussipeatustega ja peatustesse sõitmisega, et ei jääks ukse ja kõnnitee serva vahele üle 10 cm. Igapäevase liiklejana selgub, et vahe bussi/trolli ja kõnnitee vahel on tavaliselt 30-45 cm. Ka bussijuhte tuleks koolitada. Parem ükskõik milline töö, kui pikaajaline töötus. Need sotsiaalsed töökohad on vajalikud, kui nad ei piirdu vaid 4 kuuga, vaid on pidevad, ametlikud töökohad. Komkurentsivõimelise palgaga. Ja artiklile lisasin oma kommentaari:
tähelepanu tuleks pöörata artiklis kasutatud sõnale invaliid - seda sõna ei kasutata Eestis juba viimased 10 aastat. Arenege. Meil on erivajadustega, puuetega inimesed.
Oma kogemustest, siis kokkupuutel reisisaatjatega ajavahemikus 10-16.august 2009. Nägin mina sellist hästi lahket asjalikku onkelit Barcelona lennujaamas. Tal oli seljas oranz vest, millel ratastooli märk. Ta tõepoolest oli reisisaatja ja saatis meie inimesi lennukist kuni lennujaama väljapääsuni. Tegi oma tööd oskuslikult, olles heasuhtleja, abivalmis. Keeleoskus oli küll Hispaania riigile omane aga reisijad olid rahul. Pikalt seletas ta ka tagasi tulles ühele meie ratastoolis inimesele, et muudeti lennuki asukohta ja meie värav on 36 asemel 42. Tõi kohale ja selgitas, tegi isegi piletile ringid ümber ja hoolitses, et ratastoolis inimesed esimesena lennukile saaksid. Asi sujus ja toimis hästi. Iga töö on tegemist väärt ja kui on olemas elementaarsed suhtlemisoskused, siis töö ei riku meest/naist.
Artikkel siis järgmine:
Linna loodud reisisaatja amet töötuid tallinlasi ei meelita
Kuigi linn lõi töötutele tallinlastele autobussidesse 540 reisisaatja kohta, alustab septembri alguses nimetatud tööpostil vaid 131 töötut.
Tallinna autobussikoondise (TAK) arengudirektori Koit Kaevatsi sõnul valiti reisisaatjana töötada soovi avaldanutest välja 146 inimest, kuid tänaseks on leping sõlmitud vaid 131 inimesega.
„Viisteist väljavalitut olid lepingu sõlmimise hetkeks leidnud omale juba teise töö ja ei soovinud enam reisisaatjatööle tulla,“ põhjendas Kaevats Päevaleht Online’ile ning lisas, et endiselt oodatakse huvilisi ülejäänud vabadele kohtadele.
Need 131 töötut tallinlast, kes reisisaatjaks sobisid, saavad oma tööga pihta hakata septembri algusest. Samal ajal toimub vastsetele töökoha omanikele ka spetsiaalne kahepäevane ettevalmistav kursus. „Koolitus viiakse läbi TAK personaliosakonna ja TAK koolituskeskuse koostöös kahes grupis,“ selgitas Kaevats. Esimese grupi koolitus toimub 1. ja 2. septembril ning teise grupi koolitus 2. ja 3. septembril TAK koolituskeskuses.
TAK personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnno andmeil käsitletakse reisisaatjate koolituse käigus tervet rida vajalikke teemasid. Esmalt tutvutakse sõitjateveo eeskirjaga ning autobussikoondise liinitöö korraldusega. Läbi töötatakse ka tööohutus- ja tuleohutusalane juhendamine ning reisisaatja töökorraldus.
Lisaks peavad tulevased reisisaatjad oskama abistada invaliide, vanureid ja lapsevankriga reisijaid ühissõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Reisisaatjad peavad oskama tegutseda ka erakorraliste sündmuste puhul. Nad peavad teadma, kuidas sõitjaid evakueerida bussi salongist tulekahju ja avarii korral.
Ühtlasi peavad reisisaatjad oskama käituda probleemsete sõitjatega ning teadma, kuidas töötavad kompostrid, stopp-nupud, tulekustutid ja avariihaamrid.
Tallinna autobussikoondise reisisaatja brutopalk on 4450 krooni, mis tähendab, et töötaja saab palgapäeval kätte 3918 krooni.
Lisaks autobussikoondisele pakub reisisaatja tööd ka Tallinna trammi- ja trollibussikoondis, lubades aasta lõpuni tööd anda kuni 360le töötule linlasele.
28. juuni 2009
Liikumisvabadus Tallinnas trolli- ja bussikasutaja pilgu läbi.
Artikkel on koostatud 07,2006 liikumisvabaduse portaali: www.liikumisvabadus.invainfo.ee
Sissejuhatuseks:
liikumisvabadus on see, kui saan olla sõltumatu teistest ja mul on võrdsed võimalused ning samas oskused Tallinna keerulises liikluolukorras iseseisvalt toime tulla.
Kõigepealt on vajalik iseendale selgeks teha, millal, mille ja kellega on soov sõitu minna. Seejärel on vaja kas interneti sõiduplaanist (www.tallinn.ee) kollasega tähistatud kellaaegu uurida või peatustes vaadata kastidega ümbritsetud kellaaegu, mis on viiteks madalapõhjaliste busside-trollide väljumisele. Viimane tegevus võib olla raskendatud või lausa võimatu, sest sõiduplaanid pole eriti loetavad oma väikese kirja tõttu ja on paigutatud kõrgele. Kummaline – kellele ja miks nad on 1.65 m kõrgusel, kus nad lisaks ratastoolikasutajatele on raskesti loetavad ka lastele ja väikesekasvulistele vanuritele. Tallinnas on see hea asi, et trolle liigub tipptunnil iga 5-7 minuti järel. Sellest pole aga ratastoolis seiklejale suurt abi, sest enamus trolle ja busse pärinevad veel paarikümne aasta tagant ja neile on ligipääs on takistatud. Kolm astet trollile tähendab mitme oskamatu inimese füüsilise abi vajadust, aga sellel on omad ohud ja parem karta kui kahetseda. Väljaspool Tallinna elavatele inimestele on jäänud mulje, et pealinnas on kõik asutused, transpordivahendid ja kõnniteed oluliselt parema ligipääsetavusega. See peab paika, kui võrrelda olukorda 10 aasta taguse ajaga või mõne muu Eesti linna või külaga. Mõeldud tehtud ja kui kellaaeg valmis vaadatud, siis tuleb kindla peale minna ning pigem varem kohal olla. Paljud peatused on korras, aga takistuseks võib saada trollijuhtide hooletu ja üleolev suhtumine klientidesse. Näiteks: troll sõidab ratastoolikasutajast peatusest lihtsalt mööda, avab uksi posti, prügikasti, lumehunnikute taga, jätab kõnnitee ja trolli vahele üle 20 cm, pargib peatustes viltu.
Madalapõhjalise trolli tunneb ära juba eemalt - vanad trollid on heledad ja kõrgemad, aga madalapõhjalised trollid on toonitud klaasidega ja madalamad. Bussidega on see probleem, et liikvel on ka pool-madalapõhjalised bussid, mis kaugelt tunduvad uued ja madalad, kuid alles peatussesse jõudes selgub, kas ukse juures on astmeid või on tegu madalama transpordivahendiga. Trolli sissepääsemine on parem ja mugavam keskmise ukse kaudu. Bussi pääseb ainult esiuksest, kus on kohe tõus ja kitsukene vahekäik. Abi peale lootma jääda on üpris naiivne lootus, sest paljude kogemuste põhjal on abi pakutud vaid paaril korral. Paratamatus on ka see, et trollid võivad liinilt remonti minna ja asendustrollina saadetakse marsruudile madala asemel kõrge liiklusvahend. Sarnane olukord on ka bussidega. Samas, kui juhtida bussikoondise ja trollipargi ametnike tähelepanu (NB! Kindlasti kirjalikult!) kitsaskohtadele, siis järgneb kohene reageerimine paremuse suunas. Nii näiteks korraldati möödunud aasta sügisel kiirkursus trolliijuhtidele, mille tulemusel paranes osade trollijuhtide arusaam ja hoiakud. Kehvem olukord on madalate bussidega, sest neid on vähem ja piirkonniti vägagi ebaühtlaselt erinevatele liinidele jaotatud. Näiteks liiguvad Lasnamäele keskmiselt kolm madalapõhjalist bussi tunnis, kui Astangule läheb samas vahemikus 1 madal buss 1-1.5 tunni kohta, Pirita, Muuga ja paljudel teistel suundadel on liikluses eranditeta kõrged bussid.
Oleme pööranud bussikoondise tähelepanu sellele, et lisaks puuetega inimestele on mugav ja hea kasutada madalapõhjalisi liiklusvahendeid ka eakatel, kärude ja väikeste lastega emadel, seda ka õhtuti ja nädalavahetustel, mitte ainult päevasel ajal. Asi muutub vähehaaval paremuse poole. Palju aega kulub ootamiste peale, sest kui Mustamäelt saab kesklinna trolliga, siis võib järgmise trammi või bussi peale ümberistumiseks oodata kümneid minuteid. Pole lootustki ühistranspordiga õigeaegselt tööle pääseda, samuti kooli või huvialaringi...
Meie karmis kliimas ei saa riskida pikaajalise ootamisega peatustes, teadmata, kas märgitud kellaajal sobiv transpordivahend saabub või ei. Talvel on probleeme peatustesse jõudmisega – põhjuseks tänavate koristamatus, ära lükatakse ära suured hanged ja lahtine lumi, kuid väikest lund ja lahti tallatud saasta ei vaevuta rookima. Kevad ja suvi on head aastaajad lihtsalt jalgsi liikumiseks, ka abistaja leidmisel on oluliselt paremad võimalused. Transpordivahendist väljumisega on oluliselt kehvem olukord, sest kaasreisijaid lihtsalt ei huvita, kas ratastoolikasutaja saab ja jõuab trollist välja või mitte. Seetõttu on soovitatav vajutada enne peatust stoppnuppu, andes niiviisi märku väljumise soovist. Probleem selles, et tihti kasutavad sõitjad invakohti seisukohtadena ja pole ruumi kuhu seisma jääda, kust kinni hoida.
Tihti arvatakse, et liikumispuudega inimene on ka vaimupuudega ja kõnetatakse abistajat – näiteks õpetas sügisel trollijuht mulle, kuidas nuppu vajutada. Peale stoppnupuga märguandmist väljus trollijuht rooli tagant, tõstis plate peatuses välja ja moodustas väljumiseks kaldtee. Olukord paraneb kiiremini, kui on ühistranspordiga liiklejaid – see aitab mõista kaasreisijatel, bussijuhtidel, et puuetega inimesed on võrdsed teistega koos oma soovide, vajaduste ja harjumustega. Kokkuvõtteks tuleks inimesi julgustada rohkem kasutama ühistransporti.
Mida enam on julgeid ja aktiivseid puuetega inimeisi, siis seda paremini areneb transporditeenus liikumispuudega inimeste jaoks. Meil on rohkem liikumisvabadust ja linnal rohkem raha, sest invatransporditeenus (invataksod) on alati kallim, kui sõita madalapõhjaliste trollide, trammide ja bussidega. Bussi- ja trolliliiklust testisid ja pildistasid, Tiia Tiik ja Arko Vool
Sissejuhatuseks:
liikumisvabadus on see, kui saan olla sõltumatu teistest ja mul on võrdsed võimalused ning samas oskused Tallinna keerulises liikluolukorras iseseisvalt toime tulla.
Kõigepealt on vajalik iseendale selgeks teha, millal, mille ja kellega on soov sõitu minna. Seejärel on vaja kas interneti sõiduplaanist (www.tallinn.ee) kollasega tähistatud kellaaegu uurida või peatustes vaadata kastidega ümbritsetud kellaaegu, mis on viiteks madalapõhjaliste busside-trollide väljumisele. Viimane tegevus võib olla raskendatud või lausa võimatu, sest sõiduplaanid pole eriti loetavad oma väikese kirja tõttu ja on paigutatud kõrgele. Kummaline – kellele ja miks nad on 1.65 m kõrgusel, kus nad lisaks ratastoolikasutajatele on raskesti loetavad ka lastele ja väikesekasvulistele vanuritele. Tallinnas on see hea asi, et trolle liigub tipptunnil iga 5-7 minuti järel. Sellest pole aga ratastoolis seiklejale suurt abi, sest enamus trolle ja busse pärinevad veel paarikümne aasta tagant ja neile on ligipääs on takistatud. Kolm astet trollile tähendab mitme oskamatu inimese füüsilise abi vajadust, aga sellel on omad ohud ja parem karta kui kahetseda. Väljaspool Tallinna elavatele inimestele on jäänud mulje, et pealinnas on kõik asutused, transpordivahendid ja kõnniteed oluliselt parema ligipääsetavusega. See peab paika, kui võrrelda olukorda 10 aasta taguse ajaga või mõne muu Eesti linna või külaga. Mõeldud tehtud ja kui kellaaeg valmis vaadatud, siis tuleb kindla peale minna ning pigem varem kohal olla. Paljud peatused on korras, aga takistuseks võib saada trollijuhtide hooletu ja üleolev suhtumine klientidesse. Näiteks: troll sõidab ratastoolikasutajast peatusest lihtsalt mööda, avab uksi posti, prügikasti, lumehunnikute taga, jätab kõnnitee ja trolli vahele üle 20 cm, pargib peatustes viltu.
Madalapõhjalise trolli tunneb ära juba eemalt - vanad trollid on heledad ja kõrgemad, aga madalapõhjalised trollid on toonitud klaasidega ja madalamad. Bussidega on see probleem, et liikvel on ka pool-madalapõhjalised bussid, mis kaugelt tunduvad uued ja madalad, kuid alles peatussesse jõudes selgub, kas ukse juures on astmeid või on tegu madalama transpordivahendiga. Trolli sissepääsemine on parem ja mugavam keskmise ukse kaudu. Bussi pääseb ainult esiuksest, kus on kohe tõus ja kitsukene vahekäik. Abi peale lootma jääda on üpris naiivne lootus, sest paljude kogemuste põhjal on abi pakutud vaid paaril korral. Paratamatus on ka see, et trollid võivad liinilt remonti minna ja asendustrollina saadetakse marsruudile madala asemel kõrge liiklusvahend. Sarnane olukord on ka bussidega. Samas, kui juhtida bussikoondise ja trollipargi ametnike tähelepanu (NB! Kindlasti kirjalikult!) kitsaskohtadele, siis järgneb kohene reageerimine paremuse suunas. Nii näiteks korraldati möödunud aasta sügisel kiirkursus trolliijuhtidele, mille tulemusel paranes osade trollijuhtide arusaam ja hoiakud. Kehvem olukord on madalate bussidega, sest neid on vähem ja piirkonniti vägagi ebaühtlaselt erinevatele liinidele jaotatud. Näiteks liiguvad Lasnamäele keskmiselt kolm madalapõhjalist bussi tunnis, kui Astangule läheb samas vahemikus 1 madal buss 1-1.5 tunni kohta, Pirita, Muuga ja paljudel teistel suundadel on liikluses eranditeta kõrged bussid.
Oleme pööranud bussikoondise tähelepanu sellele, et lisaks puuetega inimestele on mugav ja hea kasutada madalapõhjalisi liiklusvahendeid ka eakatel, kärude ja väikeste lastega emadel, seda ka õhtuti ja nädalavahetustel, mitte ainult päevasel ajal. Asi muutub vähehaaval paremuse poole. Palju aega kulub ootamiste peale, sest kui Mustamäelt saab kesklinna trolliga, siis võib järgmise trammi või bussi peale ümberistumiseks oodata kümneid minuteid. Pole lootustki ühistranspordiga õigeaegselt tööle pääseda, samuti kooli või huvialaringi...
Meie karmis kliimas ei saa riskida pikaajalise ootamisega peatustes, teadmata, kas märgitud kellaajal sobiv transpordivahend saabub või ei. Talvel on probleeme peatustesse jõudmisega – põhjuseks tänavate koristamatus, ära lükatakse ära suured hanged ja lahtine lumi, kuid väikest lund ja lahti tallatud saasta ei vaevuta rookima. Kevad ja suvi on head aastaajad lihtsalt jalgsi liikumiseks, ka abistaja leidmisel on oluliselt paremad võimalused. Transpordivahendist väljumisega on oluliselt kehvem olukord, sest kaasreisijaid lihtsalt ei huvita, kas ratastoolikasutaja saab ja jõuab trollist välja või mitte. Seetõttu on soovitatav vajutada enne peatust stoppnuppu, andes niiviisi märku väljumise soovist. Probleem selles, et tihti kasutavad sõitjad invakohti seisukohtadena ja pole ruumi kuhu seisma jääda, kust kinni hoida.
Tihti arvatakse, et liikumispuudega inimene on ka vaimupuudega ja kõnetatakse abistajat – näiteks õpetas sügisel trollijuht mulle, kuidas nuppu vajutada. Peale stoppnupuga märguandmist väljus trollijuht rooli tagant, tõstis plate peatuses välja ja moodustas väljumiseks kaldtee. Olukord paraneb kiiremini, kui on ühistranspordiga liiklejaid – see aitab mõista kaasreisijatel, bussijuhtidel, et puuetega inimesed on võrdsed teistega koos oma soovide, vajaduste ja harjumustega. Kokkuvõtteks tuleks inimesi julgustada rohkem kasutama ühistransporti.
Mida enam on julgeid ja aktiivseid puuetega inimeisi, siis seda paremini areneb transporditeenus liikumispuudega inimeste jaoks. Meil on rohkem liikumisvabadust ja linnal rohkem raha, sest invatransporditeenus (invataksod) on alati kallim, kui sõita madalapõhjaliste trollide, trammide ja bussidega. Bussi- ja trolliliiklust testisid ja pildistasid, Tiia Tiik ja Arko Vool
12. mai 2009
Naised, naised!
Võrdõiguslikkusest naiste pilgu läbi lugesin Kadi Viigi artiklist "Automaks või meestemaks?" Mida rohkem lugesin, seda selgemaks asi sai. Märksõnadeks on siis lapsed, emad, turvalisus ja ühistransport. Igati normaalsed teemad, sest emad sünnitavad lapsi ja ka kasvatavad neid, samas kui enamasti isad, mehed teevad tööd. Autojuhi lubasid jagub ka emadele vaid 39%. Siit ilmneb tõsiasi, et naised saavad lapsetoetusi, käivad poes ja ostavad toitu. Kuigi jah siiani on naiste palk madalam kui meestel ja autosidki on naistel raskem osta, kui meestel. Kasutavad siis emad ja lapsed rohkem ühistransporti. Kurb tõsiasi on seegi, et kui vähendatakse ühistransporti linnatänavatel õhtuti, siis on emad need, kes pikkade intervallide tõttu hämaratel tänavatel kõhedust tunnevad. On ka positiivsemaid näiteid, et emad tegelevad rohkem lastega, hoolitsevad kodu eest, peavad lugu kultuurist ja harivad ennast. Meil, naistel, jagub aega ja energiat mitte ainult endale, vaid ka kodule, perele, sõpradele, tööle. Uskumatult tublid need naised ikka on. Tore, kui meid emadepäeval meeles peetakse ja poegade toodud lilleõied siiani vaasis.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Hea teada: Toitjakaotustoetus
1. oktoobrist asendab toitjakaotuspensioni uus toitjakaotustoetus. Muudatuse eesmärk on pakkuda ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele v...
-
Õhtuleht kirjutas kokkuvõtlikult liiklusseaduse muudatustest, mida tasub lugeda. Mina lugesin mõnda asja kohe mitu korda. Nüüd natukene targ...
-
Vahel harva juhtub, et olen nõus endast rääkima. Sel korral siis suutis Siiri Rebane mind ära rääkida. Juttu oli rohkem. Artiklisse sai järg... -
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...